Eritrea vabadussoda

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada Eritrea-Etioopia sojaga .
Eritrea vabadussoda
Osa Etioopia kodusojast , kulmast sojast , Hiina-Noukogude tulist ja Aafrika Sarve konfliktidest
Eritrea vabadussoda kaardil:
     Eritrea massulised
     Etioopia kaitsevagi
     Noukogude armee ja merevagi
     Kuuba armee
     Etioopia poolt okupeeritud alad
Toimumisaeg 1. september 1961 ? 24. mai 1991
(29 aastat, 8 kuud ja 4 nadalat)
Toimumiskoht Eritrea
Tulemus

ERVR -i voit

Territoriaalsed
muudatused
Eritrea iseseisvub, Etioopia kaotab merepiiri
Osalised
1961?1974
Etioopia Keisririik
Toetus:

1974?1991
Sotsialistliku Etioopia Ajutine Sojavaevalitsus (1974?1987)
Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik (1987?1991)
Toetus:
Eritrea Vabastusrinne

Eritrea Rahvavabastusrinne
Toetus:
Vaejuhid voi liidrid
Haile Selassie
Aklilu Habte-Wold
Tafari Benti
Mengistu H. Mariam
Tariku Ayne
Atnafu Abate   Hukati[1]
Addis Tedla
Hamid Idris Awate  
Abdella Idris
Romedan Mohammed Nur
Ibrahim Afa
Isaias Afewerki
Mohammed S. Bareh
Sebhat Ephrem
Petros Solomon
Mesfin Hagos
Joudude suurus
41 000 (1975)
300 000 (1985)
230 (1963)
20 000 (1975)
100 000 (1990)
Kaotused
75 000 sodurit 60 000 sodurit
90 000 tsiviilisikut

Etioopia kodusoda oli aastatel 1961?1991 toimunud relvakonflikt Etioopia valitsuse ja Eritrea vabadusvoitlejate vahel.

Eritrea oli 1880. aastatest olnud Itaalia koloonia. Parast Itaalia luuasaamist teises maailmasojas sai Eritreast aastani 1951 Suurbritannia protektoraat. URO Peaassamblee haaletas otsustas, et Eritreast peab saama Etioopia osa ning aastal 1952 moodustatigi Etioopia ja Eritrea Foderatsioon . Foderatsioon pidi kestma kumme aastat ning Eritreale lubati piiratud iseseisvust (neil oli enda parlament ning vahesel maaral autonoomiat). Peaassamblee maaras foderatsiooni protsessi eest vastutama Anzio Mattienzo. Algse plaani jargi pidi parast kummet foderatsiooniaastat Etioopiast eraldi riik saama, kuid kuna aastate jooksul Eritrea autonoomia vahenes ning rahulolematus Etioopia voimuga kasvas, algas juba 1961. aastal Eritrea Vabastusrinde (EVR) juhtimisel iseseisvusliikumine. Ametlikult algas vabadussoda 1. septembril 1961 Edela-Eritreas Adali mael Agordati linna lahedal. Vabadussoda asus juhtima Hamid Idris Awate . Aastal 1962 annekteeris Etioopia Eritrea. [2]

Aastal 1974 toimus Etioopia revolutsioon ning Etioopia Keisririik asendati marksist-leninistliku kommunistliku re?iimiga. Uut voimu hakkasid Eritrea vastu toetama ka teised kommunistlikud riigid eesotsas Noukogude Liiduga . Eritrea vabadusvoitlejaid toetasid samuti mitmed riigid nii diplomaatiliselt kui sojavaeliselt. Eriti suurt abi saadi Hiina Rahvavabariigilt , kuid kui Etioopia 1972. aastal Pekingi valitsust ametlikult tunnustas, loppes hiinlaste abi eritrealastele.

Aastal 1977 aeti EVR Eritreast valja ning vabadusvoitlust hakkas juhtima Eritrea Rahvavabastusrinne (ERVR), mis kasutas Etioopia kurnamiseks ara Ogadeni soda . Kaheksakumnendate teises pooles loppes Noukogude Liidu abi Etioopiat juhtinud Etioopia Toolisparteile ning tanu Etioopia-sisestele pingetele onnestus ERVR-il mais 1991 Etioopia vaed Eritreas alistada. [3]

Kuu aega hiljem kukutati Addis Abebas voimule tulnud Etioopia Rahvademokraatliku Vabariigi valitsus. Riigipoorde korraldas ERVR-i abil Etioopia Rahva Revolutsiooniline Demokraatlik Rinne (ERRDR). [4] Aprillis 1993 toimus Eritrea iseseisvusreferendum , kus suur enamus eritrealastest omariikluse poolt haaletasid. Samal aastal iseseisvuski Eritrea Riik .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Kaufman, Michael T. "Ethiopian Official Is Believed to Have Been Executed" . The New York Times .
  2. "Eritrea: Report of the United Nations Commission for Eritrea; Report of the Interim Committee of the General Assembly on the Report of the United Nations Commission for Eritrea" . undocs.org (inglise). United Nations. 2. detsember 1950. A/RES/390(V) . Vaadatud 17. marts 2017 .
  3. "Ethiopia-Eritrea: A Troubled Relationship" . The Washington Post .
  4. Krauss, Clifford (28. mai 1991). "Ethiopian Rebels Storm the Capital and Seize Control" . The New York Times .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]