Eritrea vabadussoda

Eritrea vabadussoda
	Osa Etioopia kodusojast , kulmast sojast , Hiina-Noukogude tulist ja Aafrika Sarve konfliktidest
	Eritrea vabadussoda kaardil: ; Eritrea massulised ; Etioopia kaitsevagi ; Noukogude armee ja merevagi ; Kuuba armee ; Etioopia poolt okupeeritud alad
Toimumisaeg	1. september 1961 ? 24. mai 1991 ; (29 aastat, 8 kuud ja 4 nadalat)
Toimumiskoht	Eritrea
Tulemus	ERVR -i voit Eritrea iseseisvub de facto 1991 ERVR-i juhtimisel ja de jure parast iseseisvusreferendumit aastal 1993 ; ERVR voidab Eritrea kodusodades EVR -i ;
Territoriaalsed ; muudatused	Eritrea iseseisvub, Etioopia kaotab merepiiri
Osalised
1961?1974 ; Etioopia Keisririik ; Toetus: Iisrael ; 1974?1991 ; Sotsialistliku Etioopia Ajutine Sojavaevalitsus (1974?1987) ; Etioopia Rahvademokraatlik Vabariik (1987?1991) ; Toetus: Noukogude Liit (1974?1990) ; Louna-Jeemen (1974?1990) ; Iisrael (1990?1991) ; Kuuba (1974?1990) ; Pohja-Korea ;	Eritrea Vabastusrinne ; Toetus: Liibua (?1977) ; Hiina (?1972) ; Kuuba (?1974) ; Suuria ; Iraak ; Tuneesia ; Saudi Araabia ; Somaalia ; Sudaan ; Eritrea Rahvavabastusrinne ; Toetus: Liibua (1977?1985) ; Somaalia ; Suuria ;
Vaejuhid voi liidrid
Haile Selassie ; Aklilu Habte-Wold Tafari Benti ; Mengistu H. Mariam ; Tariku Ayne ; Atnafu Abate ; Addis Tedla	Hamid Idris Awate † ; Abdella Idris Romedan Mohammed Nur ; Ibrahim Afa ; Isaias Afewerki ; Mohammed S. Bareh ; Sebhat Ephrem ; Petros Solomon ; Mesfin Hagos
Joudude suurus
41 000 (1975) ; 300 000 (1985)	230 (1963) ; 20 000 (1975) ; 100 000 (1990)
Kaotused
75 000 sodurit	60 000 sodurit ; 90 000 tsiviilisikut

Mitte segi ajada Eritrea-Etioopia sojaga .

Etioopia kodusoda oli aastatel 1961?1991 toimunud relvakonflikt Etioopia valitsuse ja Eritrea vabadusvoitlejate vahel.

Eritrea oli 1880. aastatest olnud Itaalia koloonia. Parast Itaalia luuasaamist teises maailmasojas sai Eritreast aastani 1951 Suurbritannia protektoraat. URO Peaassamblee haaletas otsustas, et Eritreast peab saama Etioopia osa ning aastal 1952 moodustatigi Etioopia ja Eritrea Foderatsioon . Foderatsioon pidi kestma kumme aastat ning Eritreale lubati piiratud iseseisvust (neil oli enda parlament ning vahesel maaral autonoomiat). Peaassamblee maaras foderatsiooni protsessi eest vastutama Anzio Mattienzo. Algse plaani jargi pidi parast kummet foderatsiooniaastat Etioopiast eraldi riik saama, kuid kuna aastate jooksul Eritrea autonoomia vahenes ning rahulolematus Etioopia voimuga kasvas, algas juba 1961. aastal Eritrea Vabastusrinde (EVR) juhtimisel iseseisvusliikumine. Ametlikult algas vabadussoda 1. septembril 1961 Edela-Eritreas Adali mael Agordati linna lahedal. Vabadussoda asus juhtima Hamid Idris Awate . Aastal 1962 annekteeris Etioopia Eritrea. ^[2]

Aastal 1974 toimus Etioopia revolutsioon ning Etioopia Keisririik asendati marksist-leninistliku kommunistliku re?iimiga. Uut voimu hakkasid Eritrea vastu toetama ka teised kommunistlikud riigid eesotsas Noukogude Liiduga . Eritrea vabadusvoitlejaid toetasid samuti mitmed riigid nii diplomaatiliselt kui sojavaeliselt. Eriti suurt abi saadi Hiina Rahvavabariigilt , kuid kui Etioopia 1972. aastal Pekingi valitsust ametlikult tunnustas, loppes hiinlaste abi eritrealastele.

Aastal 1977 aeti EVR Eritreast valja ning vabadusvoitlust hakkas juhtima Eritrea Rahvavabastusrinne (ERVR), mis kasutas Etioopia kurnamiseks ara Ogadeni soda . Kaheksakumnendate teises pooles loppes Noukogude Liidu abi Etioopiat juhtinud Etioopia Toolisparteile ning tanu Etioopia-sisestele pingetele onnestus ERVR-il mais 1991 Etioopia vaed Eritreas alistada. ^[3]

Kuu aega hiljem kukutati Addis Abebas voimule tulnud Etioopia Rahvademokraatliku Vabariigi valitsus. Riigipoorde korraldas ERVR-i abil Etioopia Rahva Revolutsiooniline Demokraatlik Rinne (ERRDR). ^[4] Aprillis 1993 toimus Eritrea iseseisvusreferendum , kus suur enamus eritrealastest omariikluse poolt haaletasid. Samal aastal iseseisvuski Eritrea Riik .