Elba
(
ladina keeles
Ilva
,
etruski keeles
'raud') on
Itaaliale
kuuluv
saar
Toscana
ranniku lahedal,
Korsikast
idas.
Elba on jaanuk kunagisest maismaasillast, mis uhendas
Korsikat
mandriga. Elbast pohja jaab
Liguuria meri
ja lounasse
Turreeni meri
. Saarest idas on
Piombino vain
, mis eraldab teda mandrist, laanes on Korsika vain, mis eraldab teda Korsikast. Teisel pool Piombino vaina asub
Piombino
linn, kus on elanikke umbes sama palju kui Elbal.
Elba on vaga magine. Kuigi tema pindala on 244 km², ulatub tema korgeim tipp 1018 meetrini ule merepinna. Elbalt on naha nii mandrit (Piombino vain on kummekonna kilomeetri laiune) kui Korsikat (Korsika vain on kull 50 km lai, kuid kummalgi saarel on vaina aares enam kui kilomeetri korgused maed).
Elbal elab 1. jaanuari 2008 seisuga 31 572 inimest. Suurimas linnas
Portoferraios
elas 12 013 inimest. Saarel on 9 valda (kommuuni).
Hoolimata sellest, et rahvastiku tihedus saarel on ule 100 inimese ruutkilomeetri kohta ja saarel kaib palju turiste, elab saarel ikkagi palju loomaliike, sealhulgas
muflon
ja
metssiga
.
Elbal valitseb
vahemereline kliima
. Aasta keskmine sademete hulk on 595 mm. Koige sajusemad kuud on
november
(86 mm) ja
oktoober
(82 mm). Koige kuivemad kuud on
juuli
(13 mm) ja
juuni
(24 mm).
Saarel leidub
rauamaaki
. Sellega oli Elba tuntud juba antiikajal. Umbes 1000 eKr asustasid Elba
etruskid
, kes kaevandasid rauamaaki ning tootlesid seda Elba vastas mandril paiknevais Populonias ja Arretiumis. Rauamaagi tootlemise korge tase soodustas etruski kultuuri oitsengut.
[1]
Alates 300 eKr kuulus Elba
roomlastele
. Parast
Hispaania
vallutamist lopetati Elbal rauamaagi kaevandamine, muuhulgas
puidu
puudumise tottu.
[1]
Parast Rooma riigi langust ruustasid saart
barbarid
ja
saratseenid
.
11. sajandi
alguses laks ta
Pisa vabariigi
koosseisu. Kui viimane muudi
1398
Viscontidele
Milanost
, omandas saare Appiani suguvosa, Piombino isandad.
1546
omandas saare
Cosimo de' Medici
, kes kindlustas Portoferraio ja nimetas selle Cosmopoliks.
1577
tagastati ulejaanud saar Appianidele.
1596
vallutas
Hispaania kuningas
Felipe II
Porto Azzurro
ja rajas sinna kaks
kindlust
.
1802
vallutas saare
Prantsusmaa
ja saare majandus elavnes.
Alates
3. maist
1814
kuni
27. veebruarini
1815
oli Elbal pagenduses
Napoleon I
. Ta valitses seda saart keisrina ja tal lubati alles jatta oma isiklik vaeuksus, mis koosnes 600 mehest. Napoleon korraldas saarel majanduslikke ja sotsiaalseid reforme: osalt igavuse peletamiseks, osalt siirast soovist saarlaste elukvaliteeti parandada. Elba saarel viibis ta tapselt kolmsada paeva, seejarel lahkus ta Prantsusmaale, kus valitses veel
sada paeva
, ja pagendati teist korda, seekord
Saint Helena
saarele.
Viini kongress
andis saare
Toscana suurhertsogiriigile
ja
1860
sai see osaks
Itaalia kuningriigist
.
Prantsuse vaed vallutasid Elba uuesti
17. juunil
1944
, vabastades selle sakslastest. Vigased luureandmed ja sakslaste tugev kaitse tegid lahingu oodatust raskemaks.
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Elba
|