Elba ( ladina keeles Ilva , etruski keeles 'raud') on Itaaliale kuuluv saar Toscana ranniku lahedal, Korsikast idas.

Elba on jaanuk kunagisest maismaasillast, mis uhendas Korsikat mandriga. Elbast pohja jaab Liguuria meri ja lounasse Turreeni meri . Saarest idas on Piombino vain , mis eraldab teda mandrist, laanes on Korsika vain, mis eraldab teda Korsikast. Teisel pool Piombino vaina asub Piombino linn, kus on elanikke umbes sama palju kui Elbal.

Elba on vaga magine. Kuigi tema pindala on 244 km², ulatub tema korgeim tipp 1018 meetrini ule merepinna. Elbalt on naha nii mandrit (Piombino vain on kummekonna kilomeetri laiune) kui Korsikat (Korsika vain on kull 50 km lai, kuid kummalgi saarel on vaina aares enam kui kilomeetri korgused maed).

Elbal elab 1. jaanuari 2008 seisuga 31 572 inimest. Suurimas linnas Portoferraios elas 12 013 inimest. Saarel on 9 valda (kommuuni).

Hoolimata sellest, et rahvastiku tihedus saarel on ule 100 inimese ruutkilomeetri kohta ja saarel kaib palju turiste, elab saarel ikkagi palju loomaliike, sealhulgas muflon ja metssiga .

Elbal valitseb vahemereline kliima . Aasta keskmine sademete hulk on 595 mm. Koige sajusemad kuud on november (86 mm) ja oktoober (82 mm). Koige kuivemad kuud on juuli (13 mm) ja juuni (24 mm).

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saarel leidub rauamaaki . Sellega oli Elba tuntud juba antiikajal. Umbes 1000 eKr asustasid Elba etruskid , kes kaevandasid rauamaaki ning tootlesid seda Elba vastas mandril paiknevais Populonias ja Arretiumis. Rauamaagi tootlemise korge tase soodustas etruski kultuuri oitsengut. ^[1]

Alates 300 eKr kuulus Elba roomlastele . Parast Hispaania vallutamist lopetati Elbal rauamaagi kaevandamine, muuhulgas puidu puudumise tottu. ^[1]

Parast Rooma riigi langust ruustasid saart barbarid ja saratseenid . 11. sajandi alguses laks ta Pisa vabariigi koosseisu. Kui viimane muudi 1398 Viscontidele Milanost , omandas saare Appiani suguvosa, Piombino isandad. 1546 omandas saare Cosimo de' Medici , kes kindlustas Portoferraio ja nimetas selle Cosmopoliks. 1577 tagastati ulejaanud saar Appianidele. 1596 vallutas Hispaania kuningas Felipe II Porto Azzurro ja rajas sinna kaks kindlust . 1802 vallutas saare Prantsusmaa ja saare majandus elavnes.

Alates 3. maist 1814 kuni 27. veebruarini 1815 oli Elbal pagenduses Napoleon I . Ta valitses seda saart keisrina ja tal lubati alles jatta oma isiklik vaeuksus, mis koosnes 600 mehest. Napoleon korraldas saarel majanduslikke ja sotsiaalseid reforme: osalt igavuse peletamiseks, osalt siirast soovist saarlaste elukvaliteeti parandada. Elba saarel viibis ta tapselt kolmsada paeva, seejarel lahkus ta Prantsusmaale, kus valitses veel sada paeva , ja pagendati teist korda, seekord Saint Helena saarele. Viini kongress andis saare Toscana suurhertsogiriigile ja 1860 sai see osaks Itaalia kuningriigist .

Prantsuse vaed vallutasid Elba uuesti 17. juunil 1944 , vabastades selle sakslastest. Vigased luureandmed ja sakslaste tugev kaitse tegid lahingu oodatust raskemaks.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lipp

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Elba