Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Laanemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis

Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid ( vene keeles Прибалтийский край voi Остзейский край ) olid Eestimaa , Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivuksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917 . aastal: vastavalt Eestimaa kubermang , Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang (vahel Liivimaast eraldi ka Saaremaa) ehk ligikaudu praeguse Eesti ja Lati alad ilma Latgaleta , mis kuulus Vitebski kubermangu .

Moningates allikates on Laanemere-aarseks provintsiks nimetatud koos eelnimetatutega 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi alguseni, Vana-Soomet ehk hilisemat Soome Viiburi kubermangu territooriumi. ^[1]

Piirkonna nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Piirkond kandis eri riikides (Rootsis, Venemaal, Saksamaal voi baltisakslaste kasutatavaid) erinevaid nimesid:

Rootsi kuningriigi valitsusperioodil ? Laanemereprovintsid . Kuna Laanemeri on rootsi keeles otsetolkes "Idameri", siis provintsid olid Ostersjoprovinserna (ka Baltiska provinserna );
baltisakslased kasutasid ka varasemat Rootsi-aegset nime ? Laanemereprovintsid . Kuna Laanemeri on saksa keeles otsetolkes "Idameri", siis provintsid olid Ostseeprovinzen ;
Venemaa keisririigi asutused algselt ? Laanemere krai ( Остзейский край ) ja parast venestamisperioodi algust ? Baltimaad ehk Прибалтийский край voi Vene Laanemere-kubermangud , Balti kubermangud, Balti provintsid;
Saksamaal ? "Laanemere provintsid" voi "Laanemere kubermangud". Kuna Laanemeri on saksa keeles otsetolkes "Idameri", kajastus see ka kubermangude nimedes: Ostseeprovinzen voi Ostseegouvernements ;

Balti kubermangud ja kreisid-maakonnad, 1914

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esialgu sattus 1721 . aastal Venemaa Keisririigi voimu alla ainult Eesti ja Lati pohjaosa (Riia linn ja Vidzeme ). Ulejaanud tanapaeva Lati ala jagunes umberkaudsete riikide vahel: Latgale kuulus Poola ehk Rzeczpospolita koosseisu, Kurzeme Rzeczpospolita vasalliriigile ? Kuramaa hertsogiriigile .

1772 . aastal liideti parast esimest Poola jagamist Venemaa Keisririigiga Latgale ning kolmandal Poola jagamisel 1795 Kuramaa hertsogiriik ja Piltene piirkond.

Kubermangude iseloomustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kubermangude suurimad linnad oli Riia (256 000 elanikku), Tallinn ja Liep?ja (molemas 65 000 elanikku), Jelgava (35 000 elanikku) ja Tartu (42 000 elanikku). Kokku oli kolmes kubermangus linnaelanikke 600 000.

Balti kubermangude Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneride loendit vaata Liivimaa kuberneride loendi all.

Kubermang	Pindala verstades	Elanikkond (1897) ^[2]
Eestimaa kubermang	17 792	413 724
Liivimaa kubermang	41 325	1 300 640
Kuramaa kubermang	23 977	672 634

Need olid Venemaa Keisririigi alad, kus kehtis nn Balti erikord , mis maaras baltisakslastest aadlike, saksa keele ja luteri usu juhtpositsiooni, tehes need alad ulejaanud Venemaa aladest vaga erinevaks. Erinevuse aluseks oli ajaloolise jarjepidevuse alusel valja kujunenud kohalik omavalitsus. Kohalikust korgklassist (baltisaksa aadlikest ja aadlimatriklisse kantud isikutest) koosnevad Eestimaa ja Liivimaa ruutelkond valisid esinduskogudel Maapaeval , mis toimus kolme aasta tagant, ruutelkonna esimehe ehk maamarssali .

Maapaevade vaheajal juhendas esinduskogu maamarssal koos valitud aadlikomiteega (Eestimaal) talle alluva aadlikantseleiga ja aadlikonvendiga seda juhatava (vahetuva) maaharraga (Liivimaal), kelle ulesandeks oli esindada asekubernerina ruutelkonna huve keskvoimu juures. Nende taitevorganite otsused kinnitati Maapaeval ning provintsides reaalset voimu omavad moisnikud ja aadlikud votsid need taitmiseks. Autonoomia oli nii ulatuslik, et vastuvoetud otsused ei vajanud keisri maaratud kuberneride kinnitamist ja heakskiitu.

Erinevused Venemaa sisekubermangudest [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti- ja Liivimaa vallutamisel Pohjasoja kaigus alistusid Eestimaa ja Liivimaa ruutelkond ning keiser Peeter I kinnitas nende erioigused nendes kubermangudes ( 30. septembril 1710 Liivimaal ja 1. martsil 1712 Eestimaal).

Erioigused kandsid uldnimetust Balti erikord . Erikorra alusel oli Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa aadlil suur autonoomsus elukorralduse maaramisel. Keisrivoimu esindas kuberner.

Liivi- ja Eestimaa ning osa Soome alade haldamiseks loodi Peterburis keisri oukonna juures Liivimaa, Eestimaa (ja Soome) asjade kontor ( камер-контор лифляндских, эстляндских (и финляндских) дел ), mille juht oli tingimata baltisaksa paritolu isik. Samuti allutati 1718 need kubermangud kohtualluvust ja regulatsioone koordineerivale Liivimaa, Eestimaa (ja Soome) asjade erilisele justiitskolleegiumile ( особая юстиц-коллегия лифляндских, эстляндских (и финляндских) дел ). Need kolleegiumid uhendati 1738 , kuid 1740 lahutati uuesti ja justiitskolleegium allutati Valitsevale Senatile .

Laanekubermangud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suur-Venemaa sisekubermangudest omasid erinevusi, pohilistelt katoliku usku elanikkonna ja piirkonna Rzeczpospolita koosseisu kuulumise ajal ajalooliselt valjakujunenud tavade alusel. 1596 . aastal olid Rzeczpospolita territooriumil asuvate ukrainlaste ja valgevenelaste kreekakatoliku kiriku kogudused moodustanud Bresti uniooniga Rooma paavstile ja Roomakatoliku kirikule alluva Valgevene ja Ukraina Kreekakatoliku Kiriku .

Balti erikord [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Balti erikord , Balti aadel

Kohaliku elanikkonna poolehoiu voitmiseks tehti jargmist.

Tuhistati Rootsi kuningate algatatud moisate reduktsiooni ja tagastati moisad nende endistele omanikele; kohalikele moisnikele jai ainuoigus omada parisorje ja maad.
Kehtima jai senine omavalitsussusteem Maapaev .
Kehtima jai senine kohtususteem korgema kohtuastmega Riias.
Kehtima jaid kohalike kaupmeeste ja kasitooliste privileegid.
Kohalikele elanikele jai oigus jargida oma usutunnistust, sundkorras oigeusku uleviimist ei toimunud.
Kehtima jai oigus sailitada kohaliku asjaajamiskeelena saksa keel.
Kohalikele taitevvoimu ametnike ametikohtadele (valja arvatud sojavaelaste ametikohad) voisid kandideerida vaid aadlikud, mis erines samuti mujal Venemaal kehtivast teenistusastmete tabeli alusel maaratletud korrast.

Sailisid Rootsi valitsemisajal valja kujunenud halduspiirid, aga hiljem liideti Tartu maakond Ingerimaa kubermanguga , mis nimetati Peterburi kubermanguks .

Veel uks eripara oli kahe paralleelse asjaajamisdepartemangu olemasolu, kus uhes toimus venekeelne ja teises saksakeelne haldustegevus.

Erinevused kubermangudes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Seisuslikud ruutelkondade juhtorganid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organ voi institutsioon	Liivimaa ruutelkond	Eestimaa ruutelkond	Kuramaa ruutelkond	Saaremaa ruutelkond
Valitav juht	Liivimaa maamarssal	Eestimaa ruutelkonna peamees		Saaremaa maamarssal
Alaline tooorgan	Liivimaa Maanounike kolleegium	Eestimaa ruutelkonna maanounike kolleegium	Kuramaa maanoukogu	Saaremaa maanoukogu kolleegium
Korgem seadusandlik kogu	Liivimaa Aadlikonvent	Eestimaa ruutel- ja maiskonna maapaev		Saaremaa Aadlikonvent
Maakondade ruutelkonna esindusorganid
Maakondade ruutelkonna esindajad	kreisisaadik	12 kreisisaadikut

Usuelu korraldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Organ voi institutsioon	Liivimaa ruutelkond	Eestimaa ruutelkond	Kuramaa ruutelkond	Saaremaa ruutelkond
Vaimulikud juhtorganid Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium	Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium	Eestimaa Evangeeliumi Luteriusu konsistoorium		Saaremaa konsistoorium

Kohtukorraldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuni 1889. aastani jaid tegevusse kohalikud kohtud:

kubermang	.	.	.
Eestimaa	Eestimaa ulemmaakohus (saksa k) Das Oberlandgericht	Meeskohus (Das Mann- oder Riederlandgericht)	Adrakohus (Das Hakengericht)
Liivimaa	Liivimaa ouekohus (Das Hofgericht, Livlandisches Hofgericht)	Maakohus (Das Landgericht)	Sillakohus (Das Ordungsgericht)
Kuramaa	Kuramaa ouekohus (Kurlandisches Oberhofgericht)	Oberhauptmannsgericht	Haupmannsgericht