Arnold Schonberg

Allikas: Vikipeedia
Arnold Schonberg, 1948

Arnold (Franz Walter) Schonberg [Schoenberg] ( 13. september 1874 Viin ? 13. juuli 1951 Los Angeles ) oli juudi soost austria helilooja , elas aastast 1933 Ameerika Uhendriikides .

Arnold Schonbergi voib pidada uheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu oppejouna.

Schonbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantilises ja hilisromantilises muusikastiilis . Dissonantsi emantsipatsioonile pohineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schonbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leidub Schonbergi ekspressionistlikes teostes. Schonbergi rahulolematus atonaalse harmoonia pusimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikorguste sfaari korrastama, mille tulemusel sundis dodekafoonia .

Arnold Schonbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas kasitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning vottis sona muusikaelu korralduse teemadel.

Arnold Schonberg oli uks oma aja valjapaistvamaid heliloomingu oppejoude, kelle tuntumate opilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg . Tema nimega on seotud Uus-Viini koolkond , kuhu ta kuulub koos mone oma opilasega.

Schonberg tundis elavat huvi ka teiste loomevaldkondade vastu. Schonbergi maale voib pidada valjapaistvateks sumbolismi ja ekspressionismi naideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schonberg ise teksti . Schonberg tegutses ka leiutajana , kelle loomingut on patenteeritud .

Eluloo kronoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

1870. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1874

8. mail 1874 suri Arnold Schonbergi 20. detsembril 1872 sundinud ode Adele.

13. septembril 1874 sundis Arnold Schonberg saapavabrikant Samuel ja Pauline Schonbergi (sundinud Nachod) pojana aadressil Obere Donaustraße 5, Viin.

1876

Pere kolis aadressile Theresiengasse 5, Viin.

9. juunil 1876 sundis Arnold Schonbergi ode Ottilie.

1880. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1880

Pere kolis aadressile Taborstraße 48, Viin. Schonberg kais rahvakoolis aadressil Kleine Pfarrgasse 33, Viin.

1882

Viiuliopingud.

29. aprillil 1882 sundis vend Heinrich.

1883

Schonberg kirjutas Viotti ja Pleyeli stiilis viiuliduosid.

1885

Schonberg kais kuninglik-keiserlikus reaalkoolis Vereinsgassel Viinis, kirjutas marsse ja polkasid.

1886

Samuel Schonberg pidas komisjonipoodi aadressil Kleinen Pfarrgasse 31, Viin.

1889

Suri Samuel Schonberg.

1890. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1891

22. jaanuaril 1891 jattis kooli pooleli ja laks opipoisiks Viini panka Werner & Co. Selle ajani kirjutatud muusika on mojutatud viiuliduettidest, ooperipopurriidest ning vabas ohus toimunud sojavaeorkestri kontsertidest.

1892

Kolis aadressile Große Stadtgutstraße 10, Viin.

Oppis Meyeri entsuklopeedia (Meyers Konversationslexikon) abil tundma muusika pohimoisteid, sealhulgas sonaadivormi.

1893

Kolis aadressile Theresiengasse (Adambergergasse) 5, Viin.

Suvel 1893 kirjutabsViini lahedal Kierlingis esimese taielikult sailinud teose ”In hellen Traumen hab ich Dich oft geschaut” haalele ja klaverile; teksti autor oli Alfred Gold, keda Schonberg oppis tundma oma sobra ja mentori David Josef Bachi kaudu.

1894

Tutvus harrastusorkestri “Polyhymnia” liikmena oma kunstilise mentori ja hilisema oemehe Alexander von Zemlinskyga.

Kolis aadressile Leopoldgasse 9, Viin.

Sai Polyhymnia preemia laulu ”Schilflied” eest.

Oktoobris 1894 kirjutas Kolm klaveripala ( Drei Klavierstucke ).

1895

Utles ules koha Werner & Co erapangas.

Vottis vastu dirigendikoha Modlingi lauluseltsis Freisinn, Meidlingi meestelauluseltsis ja koormeistrikoha Stockerau metallitooliste laululiidus.

Kirjutas “Ei du Lutte” neljahaalsele segakoorile.

1896

Richard Heubergeri virgutusel sundisid Kuus pala klaverile neljale kaele ( Sechs Stucke fur Klavier zu vier Handen ).

1. septembrist kuni 30. novembrini 1896 kirjutas Serenaadi vaiksele orkestrile ( Serenade fur kleines Orchester ), mis jai lopetamata.

1897

22. martsil 1897 alustas vanas stiilis Gavoti ja Museti keelpilliorkestrile ( Gavotte und Musette fur Streichorchester ) kirjutamist.

27. juulil 1897 on dateeritud Skertso F-duur keelpillikvartetile ( Scherzo F-Dur fur Streichquartett ).

15. septembril 1897 ”Madchenfruhling” haalele ja klaverile. Naitas Alexander Zemlinskyle Keelpillikvartetti D-duur.

1898

Schonbergi esimeseks opilaseks sai Wilma Weber von Webenau .

25. martsil 1898 vahetas juudi usu (mosaische Glauben) protestantismi vastu.

Juulis 1898 katkestas ootamatult too Nikolaus Lenau luuletuse ”Warum, o Lufte, flustert ihr so bang” pohjal kirjutatava sumfoonilise poeemiga ”Fruhlings Tod”. Sugisel 1898 valmivad Kaks laulu baritonile ja klverile (Zwei Gesange fur eine Baritonstimme und Klavier) op. 1.

20. detsembril 1898 toimus Zemlinsky vahendusel Viini Muusikauhingus (Wiener Musikverein) Fitzner-kvarteti esituses Schonbergi keelpillikvarteti ”Number null” D-duur esiettekanne.

1899

Juhatas Heiligenstadtis meestelauluseltsi koori ”Beethoven”. Algas suhe Alexander von Zemlinsky oe Mathildega.

2. aprillil 1899 “Molemad” haalele ja klaverile (“Die Beiden” fur Gesang und Klavier).

8.-9. mai 1899 ”Mailaul” haalele ja klaverile (“Mailied" fur Gesang und Klavier). “Gethsemane”, tekst Richard Dehmel, meeshaalele ja orkestrile (lopetamata). Suvepuhkus Payerbachis. Suvest talveni 1899 Neli laulu haalele ja klaverile (Vier Lieder fur eine Singstimme und Klavier) op.2.

Septembris 1899 sundis puhkuse ajal koos Alexander von Zemlinsky ja tolle oe Mathildega Payerbachis Keelpillisekstett ”Kirgastunud oo” (”Verklarte Nacht”) op. 4 Richard Dehmeli luuletuse pohjal.

1. detsembril 1899 on dateeritud Keelpilliseksteti ”Kirgastunud oo” op.4 loplik versioon.

1900. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1900

Juhatas tooliskoore.

Tutvus Alma Maria Schindleriga, kellega hiljem abiellus.

12. veebruaril 1900 alustas Sumfooniat G-Duur (lopetamata).

1900?1911 kirjutas vaheaegadega ”Gurre laule” (”Gurrelieder”), mille ajendiks on Viini Helikunstnike Uhingu (Wiener Tonkunstler-Verein) heliloomingu konkurss. Informatsioon kirjast Alban Bergile:

Martsis-aprillis 1900 kirjutas esimese ja teise osa.

Martsis 1901 lopetas ulejaanu.

Augustis 1901 alustas instrumenteerimist.

1902. aasta keskel katkestas too.

Aastaks 1903 on teos viimistletud ja valmis umbes kuni lehekuljeni 118. Parast seda too katkes ja Schonberg loobus taielikult jatkamisest.

Juulis 1910 too jatkus instrumenteerimisega kuni lopukoorini.

1911 lopetas Zehlendorfis ”Gurre laulude” lopukoori.

19. augustil 1900 “Tervitus kaugusesse” haalele ja klaverile (“Gruß in die Ferne” fur Gesang und Klavier) esimene versioon.

1901

Aprillist septembrini 1901 kirjutas Schonberg kaheksa laulu antoloogiast ”Deutscher Chansons” ja pakkus neid Ernst von Wolzogenile esitamiseks Berliini kirjanduslikus kabarees ”Uberbrettl”. Wolzogen ostis laulud ”Oorandur” (”Nachtwandler”) ja ”Igale oma” (”Jedem das Seine”). Viini teatrile ”Armsale Augustinile” (”Zum lieben Augustin”) kirjutas Schonberg laulu ”Sest ajast kui ma nii palju naisi nagin” (”Seit ich so viele Weiber sah”), tekst Emanuel Schikanederi raamatust ”Spiegel von Arkadien”.

18. juunist 28. juulini 1901 tootas Schonberg lopetamata ooperiga ”Kilplane” (”Die Schildburger”), mille tekstiks on Gustav Schwabi samanimelise jutustuse dramatiseering.

18. oktoobril 1901 abiellus Schonberg Viini kesklinna luteri kirikus (Lutherische Pfarre, Wien, Innere Stadt) Mathilde von Zemlinskyga. Noorpaar asus elama Viini IX linnaossa, Porzellangasse 53.

Detsembris 1901 kolis Berliini ja sai dirigendikoha Ernst von Wolzogeni kirjanduslikus kabarees ”Uberbrettl”.

16. detsembril 1901 algas Schonbergi dirigenditegevus Berliini kabarees "Uberbrettl". Aastal 1901 kirjutatud kabareelaulud saavad parast helilooja surma koondnimetuse ”Brettllieder”.

1902

8. jaanuaril 1902 sundis tutar Gertrude.

18. martsil 1902 toimus Viini Muusikauhingu vaikses saalis “Kirgastunud oo” (“Verklarte Nacht”) esiettekanne Rose-kvarteti poolt.

Richard Straussi soovitusel kutsuti Schonberg harmoonia oppejouks Sterni Konservatooriumi Berliinis.

Katkes too oratooriumi ”Gurre laulud” (”Gurrelieder”) kallal.

Kohtumine Oscar Strausi, Viktor Hollanderi, Bogumil Zepleri ja Robert Fischhofiga, kelle operette Schonberg instrumenteerib.

1903

3. jaanuaril 1903 valmis laulu "Deinem Blick mich zu bequemen" haalele ja klaverile esimene versioon.

Veebruaris 1903 lopetas Schonberg eelmise aasta aprillis alustatud sumfoonilise poeemi “Pelleas ja Melisande” op. 5.

Hilissuvel 1903 poordus Schonberg koos naise Mathilde ja tutre Gertrudega tagasi Viini ning kolis aadressile Liechtensteinstraße 68/70.

Kohtumine Gustav Mahleriga.

Tootas fragmendina sailinud koorilauluga orkestri saatel ”Darthulas Grabgesang”, tekst uhe Goethe tolke pohjal. Lopetas Gottfried Kelleri luule "Geubtes Herz" ja "Die Aufgeregten" helindamisega Kuus laulu (Sechs Lieder) op. 3, mis sisaldas lisaks laule "Freihold" (november 1900), "Hochzeitslied" (1901) ja "Warnung" (mai 1899).

Instrumentatsioone, seadeid klaverile kahele voi neljale kaele, sealhulgas klaviirid neljale kaele Rossini ooperist ”Sevilla habemeajaja”, Lortzingi ooperist ”Relvasepp” (”Waffenschmied”) ning Schuberti ooperist "Rosamunde" Viini kirjastuse Universal Edition tellimusel.

Novembri lopus 1903 alustas laulu "Das Wappenschild" op. 8 nr 2 kirjutamist ja lopetas selle aprillis 1904.

18. detsembrist 1903 kuni 7. martsini 1904 kirjutas laulu “Loodus” (“Natur”) op. 8 nr 1, Heinrich Harti tekstile.

1904

Asutas koos Zemlinskyga Loovate Helikunstnike Uhingu (Vereinigung schaffender Tonkunstler).

Martsis 1904 visandas Fuuga keelpillikvartetile d-moll, mis jai lopetamata.

Suve 1904 veetis oma noorpolvesobra David Josef Bachi vanemate juures Modlingis, tootades koos Alexander von Zemlinskyga Robert Fischhofi ooperi “Maekuningas” (”Bergkonig”) instrumetatsiooni ja klaviiri, oma Esimese keelpillikvarteti d-moll op. 7 ning Orkestrilaulude op. 8 kallal.

3. juulil 1904 lopetas laulu "Nie ward ich, Herrin, mud" op. 8 nr 4 partituuri puhtandi ning alustas lauluga "Voll jener Suße" op. 8 nr 5 Petrarca tekstile.

Talvesemestril 1904?1905 opetas Schwarzwaldi koolis Wallnerstraßel Soeturu lahedal.

Sugisest 1904 said Schonbergi opilaseks Alban Berg ja Anton Webern.

Tootas fragmendiks jaanud keelpillikvartetiga D-duur ja jatkas tood Orkestrilauludega op. 8.

1905

25. jaanuaril 1905 toimus sumfoonilise poeemi “Pelleas ja Melisande” op. 5 esiettekanne Viini Muusikauhingu suures saalis autori juhatusel.

Aprillist septembrini 1905 valmis seitse kaanonit, laulude ja Sumfoonia g-moll visandeid.

6. aprillil 1905 lopetas lauluga "Sehnsucht" Kuus orkestrilaulu (Sechs Orchesterlieder) op. 8.

Suve 1905 veetis koos perega Gmundenis Traunsee aares.

26. septembril 1905 valmis Gmundenis Esimene Keelpillikvartett d-moll op. 7.

Septembris-oktoobris 1905 lopetas Kaheksa laulu ( Acht Lieder ) op. 6, millest osade loomisaeg on detsembrist 1903 jaanuarini 1904 ("Verlassen", "Traumleben", "Ghasel")

21. oktoobril 1905 on dateeritud uheosaline fragment ”Ein Stelldichein”.

1906

22. juunil 1906 sundis poeg Georg.

25. juulil 1906 lopetas Rottach-Egernis Tegernsee aares Kammersumfoonia 15-le Sooloinstrumendile op. 9, esimese loomeperioodi viimase teose, mis koosneb vaid uhest osast.

Alustas Teist kammersumfooniat (lopetatud aastal 1940 oopusena 38).

1907

Hakkas senisest rohkem tegelema maalikunstiga. Sobrunes maalikunstnik Richard Gerstliga.

8. veebruaril 1907 toimus Kammersumfoonia op. 9 esiettekanne Viini Kuningliku ooperi orkestri puhkpillide uhingu ( Blaservereinigung des Wiener Hofopernorchesters ) ja Rose kvarteti poolt Viini Muusikauhingu suures saalis.

Martsis-aprillis 1907 kirjutas Kaks ballaadi ( Zwei Balladen ) op. 12 haalele ja klaverile.

14. augustist 1906 kuni 9. martsini 1907 kirjutas heliloomingu konkursiks koorilaulu "Friede auf Erden" op. 13 segakoorile a cappella . Samal ajal sundis ooperi fragment Gerhart Hauptmanni naidendi “Und Pippa tanzt!: ein Glashuttenmarchen” ainetel.

17. detsembril 1907 on dateeritud laulu "Ich darf nicht dankend" op. 14 nr 1 haalele ja klaverile ning palju laulude visandeid.

1908

2. veebruaril 1908 on dateeritud “Nendel talvepaevadel” (“In diesen Wintertagen”) op. 14 nr 2 haalele ja klaverile.

Suve 1908 veetis Gmundenis Traunsee aares, kus lopetas Teise keelpillikvarteti op. 10, mille kirjutamine algas eelmise aasta martsis. Kolmas osa on dateeritud 11. juulil 1908, teine osa 27. juulil 1908, ka neljas osa on ilmselt kirjutatud veel Gmundenis. Teos asetseb nii oma materjalikasitluselt kui ka ?anriajalooliselt ? soprani kaasamine likvideerib traditsioonilise normatiivse keelpillikvarteti koosseisu ? Schonbergi loomingus murrangulisel ajal: toimus tonaalsuse lagunemine ja uleminek ekspressionistlikule loomeperioodile.

21. detsembril 1908 toimus Teise keelpillikvarteti op. 10 esiettekanne Rose kvarteti ja Marie Gutheil-Schoderi poolt.

1909

Leiutas notatsioonimasina, mille esitas patenteerimiseks Viini Patendiametile.

8. veebruaril 1909 on dateeritud laul ”Rannal” (”Am Strande”) haalele ja klaverile, tekst Rainer Maria Rilke.

Veebruarist augustini 1909 kirjutas "Kolm klaveripala" (Drei Klavierstucke) op. 11 (”sedalaadi muusika esmapublikatsioon”, mis ”sellele vastavalt kutsus esile suure sensatsiooni”) ja lopetas eelmise aasta martsis alustatud laulutsukli “ Viisteist luuletust Stefan George "Rippuvate aedade raamatust" ” (Funfzehn Gedichte aus "Das Buch der hangenden Garten" von Stefan George) op. 15, millega ta purustas ”koik moodaniku esteetika barjaarid”.

Suve 1909 veetis koos oma pere, Alexander von Zemlinsky, Alban Bergi, Anton Weberni ja Max Oppenheimeriga Steinakirchenis Amstettenis.

23. maist 11. augustini 1909 kirjutas Schonberg Steinakircheni kuurordis "Viis orkestripala" (Funf Orchesterstucke) op. 16 ”(kestusega 1 kuni 3 minutit) ilma tsuklilise seoseta [...] kirev katkematu varvide, rutmide ja meeleolude vaheldumine".

Steinakirchenis oppis ta tundma noort arsti ja literaati Marie Pappenheimi, kes kirjutas monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 teksti.

27. augustist 12. septembrini 1909 sundis monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 sopranile ja orkestrile esimene kasikiri.

4. oktoobril 1909 valmis monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 sopranile ja orkestrile partituur.

1910. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1910

Kolis Hietzingisse, kus tegeles maalimisega.

Esimene maalinaitus Helleri galeriis Viinis.

Loengud Muusikaakadeemias.

14. jaanuaril 1910 kanti Viinis esimest korda klaviirist ette “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) esimene osa.

8. veebruaril 1910 on dateeritud kaks osa teosest "Kolm pala kammerorkestrile" (Drei Stucke fur Kammerorchester), pala nr 3 jai fragmendiks.

Juunis 1910 lopetas ooperi “Onnelik kasi” (“Die gluckliche Hand”) op. 18 teksti.

9. septembril 1910 alustas ooperi “Onnelik kasi” (“Die gluckliche Hand”) op. 18 komponeerimist ja lopetas teose novembris 1913.

1911

Kohtus Vassili Kandinskyga .

19. veebruaril 1911 sundisid esimesed viis pala teosest "Kuus vaikest klaveripala" ( Sechs kleinen Klavierstucke ) op. 19, viimane on visandatud Gustav Mahleri matuse vahetul mojul 17. juunil 1911.

Juulis 1911 lopetas Schonberg puhendusega Gustav Mahlerile oma eelmisel aastal alustatud teoreetilise peateose “Harmooniaopetus” (”Harmonielehre”).

Septembri lopus 1911 kolis Villa Lepckesse Berlin-Zehlendorfis, Machnower Chaussee & Dietloffstraßel. Esteetika ja kompositsiooniopetuse loengud Sterni Konservatooriumis. Ruhmituse “Sinine ratsanik” (“Der Blaue Reiter”) naitusel Galerie Thannhauseris Munchenis eksponeeriti nelja Schonbergi maali.

7. novembril 1911 valmis “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) partituuri puhtand.

9. detsembril 1911 valmis “Herzgewachse” op. 20 sopranile, t?elestale, harmooniumile ja harfile.

9. detsembril 1911 toimus Viinis kooriteose "Friede auf Erden" op. 13 orkestriga versiooni esiettekanne Filharmoonilise koori (Philharmonischer Chor) ning Viini Helikunstnike Orkestri (Wiener Tonkunstler-Orchester) poolt Franz Schrekeri dirigeerimisel.

1912

Soitis Zemlinsky kutsel Prahasse, kus dirigeeris sumfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande" ning pidas kone eelmisel aastal surnud Gustav Mahleri malestuseks.

Opilased ja sobrad ? sealhulgas Kandinsky, Webern ja Gutersloh ? andsid Muncheni kirjastuses Verlag Piper & Co valja antoloogia “Arnold Schonberg”.

Generaalbassi alusel transkriptsioon Georg Matthias Monni "Kontserdist t?ellole ja orkestrile g-moll" sarja "Denkmaler der Tonkunst in Osterreich".

12. martsil 1912 helindas naitleja Albertine Zehme ohutusel esimesed 21 luuletusest Albert Giraud' luuleraamatust "Pierrot lunaire" konelauljale ja kammeransamblile, mille haaltejuhtimist ja kolasid kirjeldas Schonberg "moistuslike ja meeleliste liikumiste suisa loomalikult vahenditu valjendusena".

12. juunil 1912 suri Mathilde Schonbergi ema Klara Zemlinsky.

3. septembril 1912 toimus "Viie orkestripala" ( Funf Orchesterstucke ) op. 16 esiettekanne Londonis Sir Henry Woodi juhatusel.

16. oktoobril 1912 toimus "Pierrot lunaire" op. 21 esiettekanne Berliinis.

Detsembris 1912 soitis Schonberg parast viibimist Amsterdamis Peterburi, et dirigeerida Aleksander Siloti korraldatud kontserdil sumfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande”.

Aasta lopus 1912 visandas oratooriumi "Seraphita" osana kolme ohtut taitvast triloogiast (jai fragmendiks).

1913

23. veebruaril 1913 “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) esiettekanne Franz Schrekeri dirigeerimisel Viini Muusikauhingu suures saalis. Kammeransambli- ja orkestripalade visandeid.

Martsi lopus 1913 skandaal uhe Schonbergi, Bergi, Weberni, Mahleri ja Zemlinsky teoste kontserdi ajal Viinis.

Mais 1913 kolis Berlin-Sudendesse, Berlinerstraße 17a.

Sai esimese Gustav Mahleri Fondi (Gustav-Mahler-Stiftung) stipendiumi, jargmised stipendiumid 1914 ja 1918.

9. novembril 1913 lopetas orkestrilaulu "Seraphita" op. 22 nr 1.

20. novembril 1913 lopetas ooperi “Onnelik kasi” (“Die gluckliche Hand”) op. 18.

1914

Dirigeeris “Gurre laule” (“Gurrelieder”) Leipzigis ja Viit orkestripala (Funf Orchesterstucke) op.16 Londonis.

29. jaanuaril 1914 laulude nr 2, 5 ja 6 teosest Orkestrilaulud (Orchesterlieder) op. 8 esiettekanne Alexander von Zemlinsky juhatusel Prahas.

Novembris-detsembris 1914 kirjutas orkestrilaulud “Alle, welche dich suchen” op. 22 nr 2 (lopetatud 8. jaanuaril 1915) ja "Mach mich zum Wachter deiner Weiten" op. 22 nr 3 (lopetatud 14. jaanuaril 1915).

1915

15. jaanuaril 1915 on dateeritud teksti manuskript “Printsiipide surmatants” (“Totentanz der Prinzipien”), millega jatkus too 1915. aasta lopus.

Aprillis 1915 dirigeeris Viinis Beethoveni IX Sumfooniat.

Oktoobris 1915 poordus Viini tagasi ja uuris korteri Hietzingis Gloriettegasse 43.

Detsembris 1915 laks sojavakke Kuninglik-keiserliku rugemendi Hoch- und Deutschmeisterina nr 4.

Jatkas eelmisel aastal alanud tood suuremootmelise sumfooniaga solistidele, koorile ja orkestrile (lopetamata fragment).

Alustas seejarel oratooriumi “Jaakobi Redel” (“Die Jakobsleiter”) (lopetamata) jaoks. Algne kontseptsioon nagi “Printsiipide surmatantsu” ette sumfoonia kolmanda ning “Jaakobi redelit” neljanda osana.

1916

Martsist maini 1916 labis Bruckeri reservohvitseride kooli. Juulis 1916 paigutati hingeldamise tottu umber asenduskompaniisse.

Oktoobris 1915 vabastati Viini Helikunstnike Uhingu ( Wiener Tonkunstler-Verein ) palvekirja tottu ajutiselt armeest.

Kirjutas seltsiohtu jaoks marsi keelpillikvartetile ja klaverile ”Raudne brigaad” (”Die eiserne Brigade”).

Kirjutas keiserliku Grenaderide marsi ja Neippergi Austria Grenaderide marsi transkriptsiooni sumfooniaorkestrile (lopetamata).

1. novembril 1915 lopetas lauluga “Eelaimus” (“Vorgefuhl”) Neli laulu haalele ja orkestrile (Vier Lieder fur Gesang und Orchester) op. 22.

1917

Visandas ”Armastuslaulu” (”Liebeslied”) viiulile, vioolale, t?ellole ja harmooniumile, tekst Rainer Maria Rilke (lopetamata).

Mais 1917 lopetas “Jaakobi redeli” (“Jakobsleiter”) teksti.

Juunis 1917 alustas “Jaakobi redeli” (“Jakobsleiter”) muusika skitseerimist, mis jatkus 1918 ja 1921?1922.

Septembris 1917 sai jalle kutse armeesse.

Detsembris 1917 vabastati fuusilise kolbmatuse tottu loplikult armeest.

1918

Viis Schwarzwaldi koolis labi kompositsiooniseminari.

Kevadel 1918 kolis Modlingisse, Bernhardgasse 6.

Asutas Muusikaliste Eraettekannete Uhingu ( Verein fur musikalische Privatauffuhrungen ). Keelpilliseksteti ja uhe klaveripala visandid.

1919

Schonbergi opilasteks saavad Hanns Eisler, Rudolf Kolisch ja Karl Rankl.

Kirjutas artiklid Adolf Loosi valjaantavale kogumikule “Juhised kunstide valitsusele” (”Richtlinien fur ein Kunstamt”) ja Willem Mengelbergi malestusraamatule.

1920. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1920

Kulastas esimest Mahleri Festivali Hollandis. Dirigeeris Amsterdamis ja nimetati Rahvusvahelise Mahleri Liidu ( Internationale Mahler-Bund ) presidendiks.

Pidas kompositsioonikursusi.

Martsis 1920 alustas Passacagliaga orkestrile (fragment) ning tootas Muusikaliste Eraettekannete Uhingu (Verein fur musikalische Privatauffuhrungen) jaoks kammerorkestrile umber Viis orkestripala (Funf Orchesterstucke) op. 16.

Juulis 1920 kirjutas esimesed kaks klaveripala teosest Klaveripalad Klavierstucke) op. 23 ja visandas pala nr 4.

Augustis 1920 alustas Serenaadi (Serenade) op. 24.

1921

Dirigeeris Amsterdamis “Gurre laule” (“Gurrelieder”).

Juunis 1921 reisis koos pere ja monede opilastega Mattsee kuurorti ja on juudina sunnitud sealse kohaliku koguduse juhtkonna survel lahkuma. Soitis edasi Traunkirchenisse.

Juulis 1921 Traunkirchenis kirjutas Preluudi ja Intermezzo klaverisuidist (Suite fur Klavier) op. 25 (lopetatud 1923).

12. oktoobril 1921 suri Arnold Schonbergi ema Pauline Schonberg.

Tootas Muusikaliste Eraettekannete Uhingu ( Verein fur musikalische Privatauffuhrungen ) jaoks umber Johann Straussi ”Roosid lounast” (”Rosen aus dem Suden”) ja ”Laguunivalsi” (”Lagunen-Walzer”).

6. oktoobril 1921 lopetas Marsi Serenaadist ( Serenade ) op. 24. Schuberti, Denzasi ja Siolyi teoste transktiptsioone.

Kavandas Rudolf Kolischiga Regeri Romantilise suidi ( Romantische Suite ) op. 25 transkriptsiooni kammeransamblile.

Mahleri teoste “Laul maast” ( Lied von der Erde ) ja ”Randava selli laulud” ( Lieder eines fahrenden Gesellen ) transkriptsioonid Muusikaliste Eraettekannete Uhingu ( Verein fur musikalische Privatauffuhrungen ) jaoks jaavad lopetamata.

Seadis “Joulumuusika” ( Weihnachtsmusik ) kammeransamblile.

1922

Dirigeeris Prahas “Pierrot lunaire’i”.

Modlingit kulastavad Darius Milhaud ja Francis Poulenc.

Veebruaris 1922 visandas viiulikontserdi alguse.

Martsis ja mais 1922 visandatud kaks pala kammeransamblile jaavad fragmentideks.

24. juunil 1922 valmivad Traunkirchenis Bachi koraalieelmangude ”Komm, Gott, Schopfer, heiliger Geist” (aprilli lopp 1922 Modlingis) ja "Schmucke Dich, o liebe Seele" transkriptsioonid orkestrile.

Katkestas too ”Jaakobi redeliga” ( Jakobsleiter ). Teos jaigi lopetamata, fragmendi esiettekanne toimus 16. juunil 1961 Viini Kontserdimaja suures saalis.

Novembris 1922 alustas Teemat ja variatsioone “Gerpa” metsasarvele, klaverile, kahele viiulile ja harmooniumile, kuid katkestas parast neljandat variatsiooni.

14. detsembril 1922 on Modlingis dateeritud ”Metstuvi laulu” ( Lied der Waldtaube ) ”Gurre lauludest” ( Gurreliedern ) transkriptsiooni kammerorkestrile ja haalele valmis kasikiri.

1923

Mattsee sundmuste jargselt antisemiitlike arengute ja muutuste tottu tundlikuks muutunud Schonberg lopetas sobralikud suhted Wassily Kandinskyga, kes on aastast 1922 kutsutud Weimari Bauhausi ja lukkas tagasi sealse muusikakooli juhtkonna kutse tulla Bauhausi opetama.

Tutvustas oma “Kaheteistkumne vaid uksteisega seotud heli kompositsioonimeetodit” ( Methode der Komposition mit zwolf nur aufeinander bezogenen Tonen ), mis muusikalise materjali uue sustematiseerimise abil revolutsioneeris traditsioonilist harmoonia moistet ja panei sellega “aluse uuele muusikalise konstruktsiooni metoodikale, mis nais sobivat selliste strukturaalsete diferentseerumiste jaoks, millega varem tegeles tonaalne harmoonia” ( Komposition mit zwolf Tonen 1941).

30. jaanuaril 1923 toimus Kopenhaagenis ”Metstuvi laulu” ( Lied der Waldtaube ) ettekanne Schonbergi dirigeerimisel, solist Marya Freund.

Veebruaris 1923 lopetas Modlingis aastal 1920 alustatud Viis klaveripala ( Funf Klavierstucke ) op. 23

Veebruaris-martsis 1923 lopetas Klaverisuidi ( Suite fur Klavier ) op. 25.

Aprillis-mais 1923 kirjutas Serenaadi ( Serenade ) op. 24, milles esimest korda uus kompositsioonimeetod konkretiseerus muusikana.

Suve 1923 veetis Traunkirchenis.

18. oktoobril 1923 suri Arnold Schonbergi abikaasa Mathilde.

Parast Mathilde surma jatkas tood 1920. aastal alustatud Requiemi tekstiga, millest ei saa siiski teost.

1924

5. juulil 1924 visandas ”Maagiliseks ruuduks” ( Magisches Quadrat ) nimetatud kaksteisthelirea ja jatkas ajavahemikus eelmise aasta aprillist juulini alanud tood Puhkpillikvintetiga ( Blaserquintett ) op. 26, mis katkes tema naise Mathilde haiguse ja surma tottu.

20. juulil 1924 dirigeeris Serenaadi ( Serenade ) op. 24 avalikku esiettekannet Donaueschingenis.

26. augustil 1924 lopetas op.26 neljanda osa (puhendatud lapselaps ”Bubi” Arnoldile, sund. 1923 Schonbergide Modlingi korteris).

28. augustil 1924 abiellus Schonberg Modlingi Evangeelses kihelkonnakirikus Gertrud Kolischi, Schonbergi opilase Rudolf Kolischi oega.

Schonbergi 50. sunnipaeva tahistavad kontserdid.

14. oktoobril 1924 ooperi “Onnelik kasi” ( Die gluckliche Hand ) op. 18 esiettekanne Fritz Stiedry juhatusel Viini Volksoperis. Oktoobri lopus 1924 alustas Suidiga ( Suite ) op. 29.

1925

Schonberg kutsuti eelmisel aastal surnud Ferruccio Busoni jarglasena kompositsiooni meistriklassi juhatajaks Berliini Kunstide Akadeemiasse (Berliner Akademie der Kunste).

1. aprillil 1925 on dateeritud Johann Straussi “Keisrivalsi” ( Kaiserwalzer ) transkriptsioon Pierrot-ansambli turnee jaoks Hispaanias.

Juunist augustini 1925 tootas Suidiga ( Suite ) op. 29.

30. septembrist 10. novembrini 1925 kirjutas Neli pala segakoorile ( Vier Stucke fur gemischten Chor ) op. 27 (kahe laulu teksti kirjutas Schonberg ise, teised on voetud Hans Bethge hiina poeetide luule taasvarsistustest).

1. oktoobril 1925 algas Schonbergi professuur Berliini Kunstide Akadeemias ( Berliner Akademie der Kunste ). Reaktsioonina sellele antisemiitlikud protestid ajakirjas Zeitschrift fur Musik.

12. novembril 1925 alustas parast neljanda kooripala op. 27 lopetamist teise sarja, Kolme satiiriga segakoorile ( Drei Satiren fur gemischten Chor ) op. 28, mille lopetas enne uut aastat ja kolimist Berliini.

1926

Aasta alguses saabus Schonberg Berliini koos oma opilaste Roberto Gerhardi, Winfried Zilligi ja Josef Ruferiga. Schonbergi tooulesannete hulka Berliini Kunstide Akadeemias kuulus lisaks lepingulisele kuuekuulisele kompositsiooniopetusele ka osavott akadeemia senati toost.

Jaanuarist 1926 juunini 1927 elas koos naise Gertrudiga pansionaadis Bavaria Charlottenburgis Steinplatzil.

26. martsil 1926 kirjutas Berliinis teksti alles aastal 1934 loodud kaanonile "Wer mit der Welt laufen will".

1. mail 1926 lopetas Modlingis alustatud suidi (Suite) op. 29 ja puhendus orkestrivariatsioonidele (Variationen fur Orchester) op. 31, milles ta esimest korda kasutas dodekafooniat suure orkestri puhul.

Juulist novembrini 1926 juhuslikud soidud Viini. Tervislikel pohjustel jatkas opetust Berliinis alles novembris.

1927

Kutsuti oma teoste dirigeerimiseks Berliini Raadiosse.

Rahvusvahelise stiiliopetuse kooli kontseptsioon.

24. jaanuarist 8. martsini 1927 kirjutas ameerika metseeni Elizabeth Sprague Coolidge'i tellimusel Kolmanda keelpillikvarteti (III. Streichquartett) op. 30.

3. martsil 1927 visandas dodekafoonilise laulu baritonile Oskar Loerke tekstile (fragment).

Veetis suve 1927 Portschachis Worthi jarve aares, kus ta paljude aastate jarel uuendas soprust Wassily Kandinsky ja tolle naise Ninaga.

12. juulil 1927 lopetas eelmise aasta juunis alustatud sionistliku konedraama “Piibliteekond” ( Der biblische Weg ) ja distantseerus esimest korda pohjalikult juudi poliitikast, juudi usust ning juutluse rahvuslikust identiteedist, mis vallandas tema endagi poolt vahetult kogetud antisemitismi. Draama jaoks visandatud Protsessioonimuusika ( Prozessionsmusik ) F-duur jai lopetamata.

Septembris-oktoobris 1927 soidud Viini.

Schonbergi uuteks opilasteks Berliinis saavad Nikos Skalkottas, Alfred Keller ja Peter Schacht.

Kontserdid Schonbergi auks Pariisis.

14. septembril 1927 visandas Schonberg keelpillikvarteti alguse.

19. septembril 1927 toimus Viinis Kolmanda keelpillikvarteti ( III. Streichquartett ) op. 30 esiettekanne Viini keelpillikvarteti ehk Kolischi kvarteti (( Wiener Streichquartett ( Kolisch-Quartett )) poolt tellija Elizabeth Sprague Coolidge osavotul.

14. novembril 1927 visandas Schonberg Viiulikontserdi reatabeli.

1928

Aasta alguses soit Cannes’i.

2. jaanuaril 1928 alustas tood Viiulikontserdiga, mis katkes kontserdireisi tottu Londonisse ja jatkus parast tagasijoudmist Berliini (jai siiski lopetamata).

Jaanuari 1928 lopus dirigeeris Londonis “Gurre laule” (“Gurrelieder”).

Kontserteeris ?veitsis.

Martsis 1928 uurivad Schonberg ja tema abikaasa korteri Berlin-Charlottenburgis Nussbaum-Alleel

l7. martsil 1928 lopetas kaanoni Amsterdami Concertgebouw orkestri auks.

8. aprillil 1928 valmis kolmehaalne kaanon kolmes helistikus Saksa heliloojate liidu (Genossenschaft deutscher Tonsetzer) 25-ndaks juubeliks.

Juulist detsembrini 1928 viibivad Schonbergid Roquebrune-Cap Martinis prantsuse Rivieras.

21. augustil 1928 lopetas Roquebrune-Cap Martinis prantsuse Rivieras Orkestrivariatsioonid (Variationen fur Orchester) op. 31 ja tootas kuni 20. septembrini partituuripuhtandiga.

11. oktoobril 1928 lopetas mais alustatud Johann Sebastian Bachi Preluudi ja fuuga Es-duur transkriptsiooni orkestrile.

3.?16. oktoobril 1928 valmis ooperi “Mooses ja Aaron” tekst (sel ajal raakis Schonberg veel oratooriumist), mille esimesed kavandid ja visandid on dateeritud septembri lopuga, varasem visand kuulub juulisse 1926. Aines on parit Vana Testamendi piibellikest eeskujudest, mida Schonberg kujundas teadlikult umber ning taiendas piiblivaliste elementidega. Ooperi “Mooses ja Aaron” (“Moses und Aron”) libreto puhul tegeles Schonberg uuesti juutluse ning religiooni tahendusega juudi rahvuslikule motlemisele.

2. detsembril 1928 toimus Berliinis Orkestrivariatsioonide (Variationen fur Orchester) op. 31 esiettekanne Wilhelm Furtwangleri ja Berliini Filharmoonia orkestri (Berliner Philharmonische Orchester) poolt.

1929

Jaanuar-veebruar 1929 Monte Carlo.

Jaanuar-marts 1929 sunnivad Saksa riikliku rahvalaulude kogumiku komisjoni (”Deutschen Staatlichen Kommission fur das Volksliederbuch”) tellimusel 1930. aastal kirjastuses Verlag Peters ilmuva antoloogia jaoks Kolm rahvalaulu segakoorile (Drei Volkslieder fur gemischten Chor), alustatud 1928. aasta detsembris, ning Neli saksa rahvalaulu haalele ja klaverile (Vier deutsche Volkslieder fur eine Singstimme und Klavier).

15. martsil 1929 saatis Schonberg Saksa Tooliste Laululiidule (Deutscher Arbeiter-Sangerbund), mis eelmise aasta septembris tellis teose meeskoorile, kooriteose “Onn” (“Gluck”) op. 35 nr 4.

Aprillis 1929 lopetas Klaveripala ( Klavierstuck ) op. 33a.

August-september 1929 Katwijk aan Zee’s Hollandis.

3. augustil 1929 lopetas uhevaatuselise ooperi ”Von heute auf morgen” op. 32 partituuri, esimese dodekafooniliste ridade alusel loodud lavateose. Max Blonda (Schonbergi teise naise Gertrudi pseudonuum) libreto, ”vaga lahedaste sugulaste abielu satiir”, sundis ilmselt sugisel 1928 Rivieras, partitsiell ajavahemikus oktoobrist 1928 kuni 1. jaanuarini 1929.

2. novembril 1929 toimus Berliini raadio saates “Moodne toolispoeet ja toolismuusika” ( Moderne Arbeiterdichter und Arbeitermusik ) kooriteose “Onn” ( Gluck ) op. 35 nr 4 Ervin Lendvai kvarteti ( Erwin Lendvai-Quartett ) poolt.

1930. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1930

Dirigeeris Londonis.

Uuris korteri Nurnberger Platzil Berliinis.

1. veebruaril 1930 toimus Frankfurdis Maini aares ooperi ”Von heute auf morgen” op. 32 esiettekanne Wilhelm Steinbergi juhatusel.

19. veebruarist kuni 9. martsini 1930 kirjutas neli pala teosest Kuus pala meeskoorile ( Sechs Stucke fur Mannerchor ) op. 35 enda tekstidele ja pakkus neid koos eelmise aasta teostega ”Onn” ( Gluck ) ja ”Uksmeel” ( Verbundenheit ) Beriini kirjastusele Verlag Bote & Bock.

Aprill-mai 1930 Baden-Badeni kuurordis.

7. mail 1930 alustas Berliinis ooperi “Mooses ja Aaron” ( Moses und Aron ) muusika visandamist, jatkates vahemikus juulist septembrini 1930 Luganos.

Jatkas tood teosega ”Begleitungsmusik zu einer Lichtspielszene” op. 34, mille tellis kirjastus Heinrichshofen’s Verlag Magdeburg esitamiseks kinodes tummfilmi taustmuusikana. Schonberg utles siiski lahti konkreetsetest stsenaariumist, redutseerides selle psuhholoogiliste sundmuste ahelaks: Ahvardav oht ? Hirm ? Katastroof (Drohende Gefahr ? Angst ? Katastrophe).

Juuli-september 1930 Luganos.

Oktoobris 1930 pidas Prahas ettekande “Uus muusika, vananenud muusika, stiil ja idee” (”Neue Musik, veraltete Musik, Stil und Gedanke”). 6. novembril 1930 teose ”Begleitungsmusik zu einer Lichtspielszene” op. 34 esiettekanne toimus Otto Klempereri juhatusel Berliini Kroll-Operis.

1931

Jaanuaris 1931 jatkas tood ooperiga “Mooses ja Aaron”, alguses Berliinis, maist septembrini 1931 Montreux-Territet’s (esimese vaatuse lopp ja vahemang, teise vaatuse algus) ning kuni oktoobri 1931 alguseni Barcelonas.

Martsis 1931 loeng Berliini Raadios.

Maist septembrini 1931 viibis Montreux-Territet’s. Jai tervislikel pohjustel kuni oktoobrini 1931 Barcelonasse.

8.?10. oktoober 1931 Klaveripala ( Klavierstuck ) op. 33b.

24. oktoobril 1931 Hanaus Kuue pala meeskoorile ( Sechs Stucke fur Mannerchor ) op. 35 esiettekanne “13er Quartett der AGV Vorwarts” poolt.

1932

21. veebruaril 1932 Frankfurdis Maini aares Nelja laulu haalele ja orkestrile ( Vier Lieder fur Gesang und Orchester ) op. 22 esiettekanne Hans Rosbaud’ juhatusel, solist Hertha Reinecke.

Martsis 1932 lopetas Barcelonas “Moosese ja Aaroni” teise vaatuse. Rohkete re?iimarkuste ja tegevuse kirjeldustega monumentaalse uhendkunstiteosena ( Gesamtkunstwerk ) kavandatud ooper jai lopetamata, kolmas vaatus piirdus libreto ja vaheste muusikaliste visanditega.

7. mail 1932 sundis Barcelonas tutar Dorothea Nuria.

Lukkas poliitilistel pohjustel edasi oma tagasipoordumise Berliini. Formaalsete probleemiteadete kaudu joudis temani Preisi Akadeemia antisemiitlik vastasseis.

Juunis 1932 sunniviisiliselt ebakindlasse Berliini tagasi poordunud, sai Schonbergile drastiliselt selgeks juutide olukord Saksamaal.

Juudipoliitilised avaldused.

1933

Lahkus Berliinist.

Heideti natsionaalsotsialistide poolt akadeemiast valja.

Soitis koos naise ja tutrega Ameerika Uhendriikidesse.

31. oktoobril 1933 joudis New Yorki.

Opetas Malkini Konservatooriumis Bostonis ja New Yorgis.

Pablo Casalsi ergutusel sundis Georg Matthias Monni T?embalokontserdi vaba umbertootusena T?ellokontsert ( Konzert fur Violoncello und Orchester ) D-duur (lopetatud 4. jaanuaril 1934).

Jaanuaris-veebruaris 1933 kirjutas Kolm laulu haalele ja klaverile ( Drei Lieder fur Gesang und Klavier ) op. 48 Jakob Haringeri tekstidele.

Martsis 1933 visandas klaverikontserdi alguse.

Aprillis 1933 kirjutatud sunnipaevakaanoni puhendas Carl Engelile.

Juulis 1933 tagasipoordumine juudi usku Pariisis.

Septembris 1933 Arcachonis eemal poliitilistest rahutustest lopetas Kolisch-kvarteti ohutusel kirjutatud Kontserdi keelpillikvartetile ja orkestrile B-duur ( Konzert fur Streichquartett und Orchester B-Dur ), mis on Georg Friedrich Handeli Concerto Grosso op. 6 nr 7 vabaks transkriptsiooniks.

1934

Dirigeeris Bostonis sumfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande”.

Loengud Chicago ulikoolis.

Kolimine Bostonist New Yorki ja sealt edasi Los Angelesse.

Loengud juutide olukorrast.

26. septembril 1934 toimus Prahas Kontserdi keelpillikvartetile ja orkestrile (Konzert fur Streichquartett und Orchester) Handeli pohjal esiettekanne Kolischi kvarteti ja Praha Raadio Orkestri poolt.

23. oktoobril 1934 on dateeritud Martin Bernsteini argitusel kirjutatud Suit keelpilliorkestrile (Suite fur Streichorchester).

1935

Loengud Louna-California Ulikoolis (University of Southern California).

Eraopetus.

Schonbergi opilaseks sai John Cage.

18. aprillil 1935 on dateeritud Esimese Kammersumfoonia (Erste Kammersymphonie) tootlus orkestrile op. 9B.

18. mail 1935 Suidi keelpilliorkestrile (Suite fur Streichorchester) esiettekanne Otto Klempereri juhatusel Los Angeleses.

7. novembril 1935 T?ellokontserdi Monni jargi esiettekanne Jean Sibeliuse festivalikontserdil Londonis, solist Emanuel Feuermann.

27. detsembril 1935 Kammersumfoonia (Kammersymphonie) op. 9B esiettekanne helilooja juhatusel Los Angeleses.

1936

Professuur Louna-California Ulikoolis (University of California) Los Angeleses.

Asus elama Brentwood Parki Laane Los Angeleses, kus elas kuni surmani.

Soprus George Gershwiniga.

27. aprillist kuni 26. juulini 1936 kirjutas Elizabeth Sprague Coolidge tellimusel Neljanda keelpillikvarteti (IV. Streichquartett) op. 37.

Septembris 1936 lopetas eelmisel aastal alustatud Viiulikontserdi (Konzert fur Violine und Orchester) op. 36.

1937

9. jaanuaril 1937 toimus Los Angeleses Neljanda keelpillikvarteti (IV. Streichquartett) op. 37 esiettekanne Kolischi kvarteti poolt.

Mais 1937 ilmus Merle Armitage'i valjaandena antoloogia “Schoenberg”. Autorite hulgas on veel naiteks Ernst K?enek, Leopold Stokowski, Berthold Viertel ja Eduard Steuermann.

Maist septembrini 1937 seadis orkestrile Johannes Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op. 25.

26. mail 1937 sundis poeg Ronald.

1938

New Yorki saabuvad Schonbergi tutar Gertrude Greissle perekonnaga ja Alexander Zemlinsky abikaasaga.

7. mail 1938 eelmisel aastal kirjutatud Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op. 25 tootluse esiettekanne Otto Klempereri juhatusel Los Angeleses.

1. augustist 22. septembrini 1938 kirjutas Los Angelese rabi Jacob Sonderlingi algatusel. Schonberg tootas traditsiooniliste Rahupuha laupaeva (Jom Kippur) juudi palve eeskujul oma meloodiaversiooni.

4. oktoobril 1938 (Jom Kippuri laupaev 1938) toimus autori juhatusel Los Angeleses kooriteose “Kol Nidre” op. 39 esiettekanne.

1939

Proovis sugulastele ja sopradele hankida viisasid soiduks USA-sse. Georg Schonberg perega elas kuni soja lopuni Modlingis viletsaimates tingimustes.

Kirjutas dirigent Fritz Stiedry algatusel juba aastal 1906 ? kohe parast Esimest kammersumfooniat ( Erste Kammersymphonie ) op. 9 ? alustatud Teise kammersumfoonia ( Zweite Kammersymphonie ) op. 38.

1940. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1940

Dirigeeris plaadile “Pierrot lunaire”.

6. detsembril 1940 toimus Philadelphias Viiulikontserdi op. 36 esiettekanne Leopold Stokowski juhatusel, solist Louis Krasner.

1941

27. jaanuaril 1941 sundis poeg Lawrence. Arnold, Gertrud ja Nuria saavad USA kodakondsuse.

Salzburgis suri vend Heinrich.

7. augustil 1941 on dateeritud kaks fragmenti orelisonaadist ( Sonate fur Orgel ).

Augustist oktoobrini 1941 kirjutas Variatsioonid uhele retsitatiivile orelile ( Variationen uber ein Rezitativ fur Orgel ) op. 40.

1942

Opetas suvekursusel Laane-California Ulikoolis.

Teated “Pierrot lunaire” menukatest ettekannetest Londonis.

12. jaanuaril 1942 lopetas Teise kammersumfoonia ( Zweite Kammersymphonie ) seade kahele klaverile op. 38B.

12. martsist 12. juunini 1942 kirjutas League of Composers tellimusel organisatsiooni kahekumnendaks aastapaevaks ”Oodi Napoleon Buonapartele” ( Ode an Napoleon Buonaparte ) op. 41 keelpillikvartetile, klaverile ja konelejale.

29. detsembril 1942 lopetas Klaverikontserdi ( Konzert fur Klavier und Orchester ) op. 42, mis on kirjutatud Schonbergi opilase Oscar Levanti ohutusel aasta teisel poolel.

Septembris 1942 lopetas opiku “Models for Beginners in Composition” ( Modelle fur Anfanger im Kompositionsunterricht ).

1943

Pidas suvekursusi. Too muusikapedagoogiliste teoste kallal. Visandas tombamise vahendi ”Rastrali” mudeli.

20. juunist 3. juulini 1943 kirjutas Carl Engeli, New Yorgi Schirmeri kirjastuse presidendi ettepanekul Teema ja variatsioonid puhkpilliorkestrile ( Thema und Variationen fur Blasorchester ) op. 43, mis pidi laiendama ameerika puhkpilliorkestrite repertuaari noudlike teostega valjapaistvatelt kaasaegsetelt heliloojatelt ja samas panustama Schonbergi populaarsusele Ameerikas.

Augustis 1943 tegi Schonbergi vaimees Felix Greissle ettepaneku seada uus teos ka sumfooniaorkestrile, kuna puhkpillide tekstuuri keerukus uletas paljude ameerika puhkpilliansamblite tehnilisi voimalusi.

Oktoobriks 1943 on lopetatud Teema ja variatsioonid ("Thema und Variationen") op. 43B.

1944

Jai pensionile Louna-California Ulikoolist Los Angeleses.

Jatkas eraopetust.

6. veebruaril 1944 New Yorgis klaverikontserdi ("Klavierkonzert") op. 42 esiettekanne Leopold Stokowski juhatusel, solist Eduard Steuermann.

20. oktoobril 1944 Bostonis "Teema ja variatsioonide" ("Thema und Variationen fur Orchester") op. 43B esiettekanne Serge Koussevitzky juhatusel.

1945

Guggenheimi Sihtasutus vastas eitavalt stipendiumitaotlusele lopetada “Mooses ja Aaron”, “Jaakobi redel” (“Jakobsleiter”) ja opikud.

Augustis 1945 kirjutas Leopold Stokowski argitusel Fanfaarid “Gurre laulude” motiividel (lopetamata) Hollywood Bowli kontserdi jaoks.

21.?30. septembril 1945 sundis Nathaniel Shilkret tellimusel preluud ("Prelude") op. 44 osana “Genesis-Suite'ist” ? Schonbergi, Shilkret, Alexander Tansmann, Darius Milhaud, Mario Castelnuovo-Tedesco, Ernst Tochi ja Igor Stravinski uhisteosest, mille esiettekanne toimus Werner Jansseni juhatusel 18. novembril Los Angeleses.

1946

Augustis 1946 sai sudameataki.

Loengud Chicago Ulikoolis.

Juunis-septembris 1946 sundis Harvardi Ulikooli muusikaosakonna ( Music Department of Harvard University ) tellimusel kevadel 1947 toimuva sumpoosioni jaoks keelpillitrio (Streichtrio) op. 45. Teose lopetamisega kirjutas Schonberg muusikalisse tekstuuri tramaatilise sudameataki kogemuse. Thomas Mann jutustab sellest raamatus “Doktor Faustuse sund” (Entstehung des Doktor Faustus).

27. juunil 1946 Teema ja variatsioonide puhkpilliorkestrile ( Thema und Variationen fur Blasorchester ) op. 43 esiettekanne Goldman Bandi poolt New Yorgis.

Kirjutas opiku “Harmoonia strukturaalsed funktsioonid” ( Structural Functions of Harmony ) ( Die formbildenden Tendenzen der Harmonie ).

1947

Valiti Ameerika kunstide ja kirjanduse akadeemia ( American Academy of Arts and Letters ) liikmeks.

Keelpillitrio (Streichtrio) op. 45 esiettekanne Waldeni keelpillikvarteti poolt (Walden String Quartet) Harvardi ulikoolis.

Kirjutas Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel augustis kantaadi “Ellujaanu Varsasavist” (“A Survivor from Warsaw”) (“Ein Uberlebender aus Warschau”) op. 46, mille Schonbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega on saanud inspiratsiooni koreograaf Corinne Chochemilt ning tematiseerib Shoahi.

1948

Vestlused doktor Faustusest Thomas Manniga. Pidas kursusi Santa Barbaras.

24.?26. juunil 1948 kirjutas Kolm rahvalaulu segakoorile (Drei Volkslieder fur gemischten Chor) op. 49.

Lopetas aastal 1937 alustatud opiku "Fundamentals of Musical Composition" ("Grundlagen der musikalischen Komposition").

4. novembril 1948 “Ellujaanu Varssavist” (“A Survivor from Warsaw”) op. 46 esiettekanne Kurt Fredericki juhatusel Albuquerques New Mexicos.

1949

Aprillis 1949 helindas Dagobert D. Runesi luuleraamatust “Jordani laulud” (Jordanlieder) ”Kolm korda tuhat aastat” (”Dreimal tausend Jahre”) op. 50A segakoorile a cappella .

10. juunil 1949 kirjutas teose ”Israel Exists Again” segakoorile ja orkestrile.

Juuni 1949 lopus kirjutas Kolm rahvalaulu (Drei Volkslieder) op. 49, poordudes sellega tagasi samade 20. aastate lopus Verlag Petersi tellimusel toodeldud rahvalaulumeloodiate juurde.

Septembris 1949 kandis viiuldaja Adolf Koldofsky seoses Schonbergi 75. sunnipaevaga ette Fantaasia viiulile klaveri saatel (Phantasie fur Violine mit Klavierbegleitung) op. 47.

Schonbergile anti Viini linna aukodaniku aunimetus (Burger der Stadt Wien).

Ei olnud kehva tervise tottu voimeline oma 75. sunnipaeva tahistamiseks Euroopasse soitma.

29. oktoobril 1949 toimus Fylklingenis ”Kolm korda tuhat aastat” (”Dreimal tausend Jahre”) op. 50A segakoorile a cappella esiettekanne Lilla Kammarkoreni poolt Eric Ericsoni juhatusel.

1950. aastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1950

Aasta alguses lopetas vestlused Thomas Manniga.

Schonbergi tervislik seisund muutus margatavalt viletsamaks. Koostas testamendi.

20. juunist 2. juulini 1950 kirjutas Chemjo Vinaveri ettepanekul kaastoona “Juudi muusika antoloogiale” ( Anthology of Jewish Music Psalmi 130 “De Profundis” op. 50B segakoorile a cappella , mille esiettekanne toimus postuumselt Kolni Raadio koori ( Kolner Rundfunkchor ) esituses Bernhard Zimmermanni juhatusel 29. jaanuaril 1954 Kolnis.

Septembris 1950 kirjutas tekstikogumiku “Psalmid, palved ja teised konelused Jumalaga” ( Psalmen, Gebeten und anderen Gesprachen mit Gott ), mille Rudolf Kolisch avaldas aastal 1956 parast autori surma pealkirja “Moodsad psalmid” all ( Moderne Psalmen ).

29. septembrist 2. oktoobrini 1950 kirjutas “Moodsa psalmi” ( Moderner Psalm ) op. 50C konelejale, segakoorile ja orkestrile, esiettekanne Nino Sanzogno juhatusel 29. mail 1956 Kolnis.

New Yorgi kirjastuselt Philosophical Library ilmus esseekogumik “Stiil ja idee” ( Style and Idea ), mille valjaandjaks on Schonbergi opilane Dika Newlin.

1951

Nimetati Iisraeli Muusikaakadeemia Jeruusalemmas aupresidendiks.

2. juulil 1951 kanti Darmstadtis Hermann Schercheni juhatusel ette “Kuldvasika tants” ooperist “Mooses ja Aaron” ("Der Tanz um das goldene Kalb" aus "Moses und Aron").

13. juulil 1951 Arnold Schonberg suri Los Angeleses.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]