Mavrikii

Vikipedii-spai
Mavrikijan Tazovaldkund
Republik Moris (mavrik.)
Republique de Maurice (fr.)
Republic of Mauritius (angl.)
  Flag
  Valdkundznam
Palidn Port Lui
Elajiden lugu  ( 2018 ) 1,364,283 [1]  ristitud
Pind 2,040 km²
Mavrikijan Tazovaldkund Republik Moris (mavrik.) République de Maurice (fr.) Republic of Mauritius (angl.)
Kel' eile oficiali?t kel't ( mavrikijan , bhod?puri , anglijan , francijan )
Valdkundan pamez' Pritvirad?sing Ropun
Paministr Pravind D?agnot
Religii induizm , hristanuskond , islam
Valut Mavrikijan rupii (MUR)
Internet-domen .mu
Telefonkod +230
Aigvo UTC +4

Mavrikii ( mavrik .: Moris [mo?is], bhod? .: ?????? M?ri?asa , franc .: Maurice [m??is, mo?is], angl .: Mauritius [m??r??(i)?s, m?ː?r??(i)?s]), tauz' oficialine nimituz ? Mavrikijan Tazovaldkund ( mavrikijan kelel : Republik Moris , franc .: Republique de Maurice , angl .: Republic of Mauritius ), om sar'hine valdkund Paivnouzmai?es Afrikas . Palidn da kaiki? suremb lidn om Port Lui .

Istorii [ vajehta | vajehtada tekst ]

Vl 1968 kevaz'kun 12. paival Mavrikii tedi?toiti i?eze ripmatomudes Sures Britanijaspai . Sil-?o paival nugudlaine Konstitucii [2] tuli vaghe.

Geografijan andmused [ vajehta | vajehtada tekst ]

Mavrikijan topografine kart.

Umbartud korallrifil Mavrikii sijadase 900 km paivnouzmpolehe Madagaskaran keskusespai uhtennimi?el sarel (valdkundan tobj pala, 1865 km²) da penil sari?toil. Kaik ned muludas Maskarenan sarihe vulkani?enke augoti?libundanke.

Matkad Mavrikii-sarespai franci?he Reun'jon -sarhesai om 200 km suvipaivlaskmpolehe, Indijhasai ? laz 3950 km pohjoi?paivnouzmpolehe. Mavrikijan randad laini?tab Indine valdmeri 177 km randanpirdanke.

Kaiki? korktemb ?okkoim om Piton -magi, 828 m meren pindan pal. Sadad jogid jokstas Mavrikii-saredme.

Klimat om tropine neps mussonine. Vodes om luhud kuiv sezon (suguz'ku-kul'mku). Voz'aigoiden vajehtuz om olmas, no kaikiden kaclemi?en voziden lamuden minimum om +10 C°. Vodes paneb sadegid 900 mm randpolel, 1500 mm magi?tol. Merelahtiden randi?toil keskmaine lamuz om +22..+27 C° vodes labi.

Londuseli?ed varad oma kala i vaghine mahuz .

Politine sistem [ vajehta | vajehtada tekst ]

Mavrikijan parlamentan pert' Port Lui? .

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pamez' om prezident ( franc .: President de la Republique de Maurice , angl .: President of the Republic of Mauritius ). Parlamentan uhtnijad valitas handast videks vodeks paministran nevondan modhe, strokuiden lugu om rounatusita, no vai?e kaks' prezidentad sei?emespai i?tuiba kahtenden strokun palad. Uks' varaprezident om prezidentale abuhu. Prezidentan rezidencii (angl. State House ≪Valdkundaline pert'≫) sijadase Port Luin ezilidnas, Mok -kulas.

Kaskusenandai tobmuz om uks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim ( franc .: Assemblee nationale , angl .: National Assembly ) 70 ezitajanke videks vodeks, heiden keskes 62 ? kaiken rahvahan vali?endumbrikoi?pai, 8 ? pandud vali?emi?laudkundal vahembusiden ezitajad.

Mavrikijan pajargvali?endad oliba vn 2019 7. paival kul'mkud, sida kesken anestadihe parlamentan uhtnijoid. Prezidentan vali?endad oliba parlamentas vn 2019 2. paival tal'vkud, Pritvirad?sing Ropun sai vagestust da radab prezidentan si?-?o paivaspai. Pravind D?agnot om paministran vs 2017 vilukun 23. paivaspai.

Administrativi?-territorialine jagand [ vajehta | vajehtada tekst ]

    Kacu kirjutuz: Mavrikijan administrativi?-territorialine jagand .

Mavrikii jagase 9 umbrikoks (kaik ned oma Mavrikii-sarel) da 3 rippujaks territorijaks (pened sari?tod da sared).

Elajad [ vajehta | vajehtada tekst ]

Mavrikijas eladas mavrikijalai?ed . Vn 2014 heinkus valdkundan ristiti?t oli 1 261 208 elajad [3] . Kaiki? suremb ristiti?t om nugud'.

Uskondan modhe (2011): induistad ? 48,5%, riman katolikad ? 26,3%, toi?ed hristanuskojad ? 6,4%, islamanuskojad ? 17,3%, toi?ed uskojad ? 0,6%, religijatomad ? 0,7%, marhapanendata ? 0,2%.

Toi?ed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2010, surembaspai penembha): Roz Hill , Vakoa Feniks , Kurpip , Katre Borne . Kaik om 20 lidnad enamba mi 10 tuhad elajidenke.

I?anduz [ vajehta | vajehtada tekst ]

Mavrikijan paeksport om sobad da alused puvillaspai (laz 40%), kala (15%), sahar (12%); toine eksport ? aluminii , diamantad , zellad , parfumerii .

Homai?endad [ vajehta | vajehtada tekst ]

  1. Mavrikijan ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ? Cia.gov . (angl.)
  2. Mavrikijan Konstitucii mohembai?idenke vajehtusidenke valdkundan parlamentan mauritiusassembly.govmu.org -saital. (angl.)
  3. Ristiti?ton endustuz vl 2014 heinkun 1. paival // Ristiti?t da elab statistik . ? Mavrikijan Statistikan radnikoi?end ( statsmauritius.govmu.org ). (angl.)

Irdkosketused [ vajehta | vajehtada tekst ]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Al?ir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | ?ad | D?ibuti | Efiopii | Egipt 1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen 1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Sei?elan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas muga?o.