Manilan kart i umbardajad lidnad (2003)
Manil
(
tagal
.:
Maynila
[maj?nila?],
angl
. i
isp
.:
Manila
) om
Filippinoiden
palidn da kahtenz' surtte lidn. Mulub
Palidnan statisti?he regionha
uhteks sen kudesto?tkumnes lidnaspai.
Nugudlai?en lidnan aluz om pandud vl 1571
ispanijalai?il
lidnuseks, ho anastiba anikoi?ijad musul'mani?t Manilad da kuksiba islamanuskojid Suleiman-rad?anke. Vl 1611 Azijan ezmai?en ph.
Homoi Akvinalai?en
universitetan
[1]
aluz om pandud Manilha, se om privatine, kaiki? jaredamb Azijan universitet i
katoline
opendusen aluzkund mail'mas.
Lidn sijadase
Kitain Suvimeren
Manilan lahten
randal da
Pasig
-jogensun molembil randoil, 0..108 m korkusil, sei?eme metrad u.m.t. keskmai?el korktusel. Rounatab nenidenke lidnoidenke (?astomarai?en modhe): Navotas i
Kalookan
(koumanz' surtte valdkundas) pohjoi?es,
Keson Siti
pohjoi?paivnouzmas (kaiki? suremb valdkundas), San Huan i Mandalujong paivnouzmas,
Makati
suvipaivnouzmas, Pasai suves.
Klimat om
subekvatorialine
rak, vai tropine mussonine tropi?en savannan pirdoidenke, pil'vekaz papaloin (om ai paivanvauktad kevaz'kus-semendkus). Kun keskmaine lamuz om +26,9..+30,3 C° vodes labi. Ekstremumad oma +14,5 C° (viluku) i +38,8 C° (sulaku, semendku). Paneb sadegid 2243 mm vodes, enamba heinkus-suguz'kus (396..476 mm kus), vai?e 85 mm kuivan sezonan aigan (viluku-sulaku). Kun keskmaine relativine nepsuz vajehtase 66..72 % rounoi? vilukus-semendkus, 75..82 % kezakus-tal'vkus.
Manil jagase kudeks kaskusenandajaks umbrikoks. Umbrikod alajagasoi? 897
barangai:k?
i?eze nevondkundoidenke. Muga?o umbrikod alajagasoi? geografi?ik? 16 rajonaks, ned ? sadaks zonaks.
Edeline lidnan pamez' (
tagal
.:
Punong Lungsod ng Maynila
) om Isko Moreno (
Francisco Moreno Domagoso
, heinku 2019 ? kezaku 2022).
Vn 2010 Filippinoiden rahvahanlugemi?en modhe lidnan elajiden lugu oli 1 652 171 ristitud. Kaik 1 780 148 elajad oli lidnas vl 2015. Manil om mail'man kaiki? tiheda?ti elanzoittud jared lidn mail'mas.
Kaik 22 710 000 ristitud eladas lidnaglomeracijas (Sur' Manil, 2013) 1474,82 km² pindal.
Avtobusad, lidnelektrojonused (kaks' jonod), ehtatimed, d?ipni-taksid (laz 50 tuhad) i mototaksid oma kundali?eks transportaks lidnas.
Tutuban
-paraudtestancii radab vspai 1887. Manilan meriport sijadase lidnan paivlaskmas, se om kaiki? suremb valdkundas. Tupad avtoteil oma paksud.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline
Manil
-lendimport Ninoi Akino-politikanmehen nimed
[2]
(
MNL / RPLL
, 45,3 mln passa?iroid i 485 tuh. tonnoid juguid vl 2023) sijadase sei?emes kilometras suvhe Manilaspai, Pasai- i Paranak-lidnoiden rounal. Tehtas reisid Azijan suvipaivnouzman i paivnouzman ajihe surihe lidnoihe, Arabijan pol'sarehe, Addis-Abebha, Stambulha, Sidneihe, muga?o kaikidme Filippinoidme.
- ↑
Ph. Homoi Akvinalai?en universitetan sait (
ust.edu.ph
).
(angl.)
- ↑
Rahvahidenkeskei?en Manil-lendimportan sait (
miaa.gov.ph
).
(angl.)