Brunei
, tauz' oficialine form ?
Brunein Darussalaman Valdkund
(
mal
.:
Negara Brunei Darussalam
), om valdkund (sultankund), kudamb om olnu 16. voz'sadalpai
Suvipaivlaskmpol'?es Azijas
. Sen palidn da kaiki? jaredamb lidn om
Bandar Seri Begavan
.
14. voz'sadaspai valdkund nimitadas
Barunai:k?
. Nece sana om sundnu
sanskritan
≪varu?≫ (????)-sanaspai. Sil om kaks' znamoi?endad:
valdmeri
vai mifilogine
valdmeren rahkoi
. ≪
Borneo
≫-saren nimitusen sundund om mugoi-?o.
Valdkundan nimen tauz' oficialine form,
Negara Brunei Darussalam
malaik?
, ≪
Brunei om ko?undan olendsija
≫ znamoi?eb.
Vn 1984 1. paival vilukud Brunei sai ripmatomut
Sures Britanijaspai
. Sil-?o paival vn 1959 valdkundan Konstitucijan uz' versii
[3]
tuli vaghe.
Brunein reljefan kart.
Brunei sijadase
Borneo
-saren lodehes. Se om rounoi?
Malaizijanke
(rounan piduz ? 481 km), Malaizijan
Saravak
-?tatan 30-kilometrine taho jagab valdkundan territorijad kahthe polehe. Brunein lodehli?ed randad laini?tab
Kitain Suvimeri
. Valdmeren randan piduz om 161 km.
Valdkundan kaiki? korktemb ?okkoim om
Bakit Pagon
-magi, 1850 m mail'man meren pindan pal. Pened joged langetas
Kitain Suvimerhe
.
Klimat om
ekvatorialine
neps. Kun keskmaine lamuz om +27..+28 C° vodes labi. Paneb sadegid 3126 mm vodes, enamba redukus-vilukus (314..367 mm kus). Manrehkaidused oleldas.
Londuseli?ed pavarad oma
kivivoi
da
londuseline gaz
Kitain Suvimeren
?el'fas; erased toi?ed resursad:
tropi?ed mecad
(kattas man territorijan koume nellandest),
londuseline kau?uk
.
Brunein parlamentan pert'
Bandar Seri Begavanas
.
Brunei om unitarine islamine
absolutine monarhii
. Valdkundan pamez' om sultan (
mal
.:
Sultan dan Yang Di-Pertuan
). Han paneb viden nevondkundan uhtnijoid radsijha: Peitnevondkund, Valdi?tmen Jal'gusen Nevondkund, Religiinevondkund, Ministri?t da Kaskusenandai Nevondkund. Sultan om paministr, kai?endministr da rahaazji?ton ministr. Ohjastuz kogoneb sultanan laheli?i? heimolai?i?pai papaloin. Vs 1967 redukun 5. paivaspai valdkundan sultan om
Hassanal Bolkiah
.
Parlament, Kaskusenandai Nevondkund (
mal
.:
????? ?????? ????? ?????
vai
Majlis Mesyuarat Negara Brunei
) om uks'kodine. Vs 2017 vilukun 13. paivaspai se mulutab 33 deputatad (edel oli 29), sida kesken 13 ministrad. Sultan paneb parlamentan uhtnijoid radsijha, heiden lugu rippub sultanaspai. Sultan voib vahvi?tada i?eze kaskusid i jatta allekirjuteseta parlamentan kaskusid.
Administrativi?-territorialine jagand
[
vajehta
|
vajehtada tekst
]
Kacu kirjutuz:
Brunein administrativi?-territorialine jagand
.
Brunein umbrikoiden kart.
Administrativi?-territoriali?ik? Brunei jagase 4 umbrikoks (
mal
.:
daera
), ned alajagasoi? 38 rajonaks (
mal
.:
mukim
).
Vl 2014 valdkundan elajiden lugu oli 422 675 ristitud. Kaiki? suremb ristiti?t om nugud'.
Brunei? eladas
brunejalai?ed
(2016):
malajalai?ed
? 65,7%,
kitajalai?ed
? 10,3%, toi?ed rahvahad ? 24,0%.
Religijan modhe (2011):
islamanuskojad
? 78,8%,
hristanuskojad
? 8,7%,
buddistad
? 7,8%, toi?ed uskojad (sida kesken sijali?ed uskondad) ? 4,7%.
Brunei? eile lidnoid oficiali?ik?. Brunein jaredad elandpunktad (vl 2011
[4]
, surembaspai penembha):
Bandar Seri Begavan
,
Kuala Belait
,
Seria
,
D?erudong
.
Vl 2009 Brunein paeksport oli nozoltadud
londuseline gaz
(53%),
kivivoi
(44%); toine eksport ?
sobad
.
- ↑
Brunein ristiti?ton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. ?
Cia.gov
.
(angl.)
- ↑
2,0
2,1
2,2
Brunein umbrikod rahvahanlugemi?iden aigan (2011). ?
Statoids.com
.
(angl.)
- ↑
Brunein Konstitucii
constituteproject.org
-saital.
(angl.)
- ↑
Preliminary Report on Population and Housing Census 2011. ? Department of Economic Planning and Development (
depd.gov.bn
, paministran ofis).
(angl.)