Vehklemine
on voitlusviis ja
spordiala
, kus vastased puuavad teineteist tabada relva torke voi loogiga. Sportlik vehklemine jaguneb
epeeks
,
floretiks
ja
espadroniks
. Kolm kategooriat erinevad uksteisest reeglite ja relvade poolest.
Moogavoitlus
on tuhandeid aastaid vana voistlusala, mis vanasti kuulus sojaoskuste hulka. Vehklemiseks nimetatakse renessansiajastul alguse saanud moogavoitlusstiili, milles kasutatakse kergemapoolseid hasti tasakaalustatud relvi. Vehklemistehnikates on tahtis osa loigetel ja torgetel.
[
viide?
]
Sportlik vehklemine sai alguse
Inglismaal
16. sajandil
ja
Prantsusmaal
eriti
Louis XIV
oukonnas
17. sajandil
, mil see oli ainult aadlike ja oppurite privileeg. Vehklemises on endiselt liigutusi ja reegleid, mis on parit tollest ajast. Spordialaks muutus vehklemine
19. sajandil
, kui
duellide
pidamine Euroopas keelati.
Olumpiamangudel
on vehklemine olnud kavas koikidel mangudel alates
1896. aastast
. See oli pikka aega peamiselt meeste ala. Naised voistlesid olumpiamangudel esimest korda alles
1924
. aastal
floretis
.
Epee
on naistel olumpiamangude kavas
1996. aastast Atlantas
. Olumpia-aastatel loetakse olumpiavoistlused
maailmameistrivoistluseks
.
-
Pikemalt artiklis
Epee (spordiala)
Epeevehklemises kasutatakse rasket relva. Punkti saamiseks voib torgata vastase ukskoik millist kehaosa. Kaks voistlejat voivad punkte saada ka korraga.
-
Pikemalt artiklis
Florett
Floretis kasutatakse kerget ja paindlikku relva. Punkti saamiseks tuleb torgata torsot, rindmikku, olgu voi selga. Kaks voistlejat korraga punkti saada ei voi.
-
Pikemalt artiklis
Espadron
Espadronis kasutatakse kerget relva ning erinevalt floretist ja epeest voib punktide saamiseks vastast lisaks torkamisele ka relva kuljega luua. Punktide saamiseks tuleb torgata keha ulevalpool vood, valja arvatud labakaed. Kaks voistlejat korraga punkti saada ei voi.
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Vehklemine
|