Uno Laht
(11. veebruarini 1936
Uno Brakmann
voi
Uno Brachman
[1]
;
30. aprill
1924
Valga
?
24. september
2008
[2]
Tallinn
) oli Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka
palindroomset
pseudonuumi
Onu Thal
.
Uno Laht oppis
Valga algkoolis
ja progumnaasiumis.
1937
. aastast elas
Loksal
ning oppis
Tallinna 5. Reaalkoolis
ja
Tallinna 7. Keskkoolis
.
1940
. aasta sugisel astus Laht Eestimaa
Leninlikku Kommunistlikku Noorsoouhingusse
. Saksamaa ja Noukogude Liidu vahelise soja puhkedes astus
havituspataljoni
, sellega evakueerus Venemaale.
1942
. aastal mobiliseeriti ta
Punaarmeesse
, oli Eesti Laskurkorpuses nooremleitnant ja miinipildujaruhma ulem.
Velikije Luki
all sai raskesti haavata, paranemise jarel tootas
Kaasanis
ja oppis sealses ulikoolis inglise keelt. Sealt suunati Laht Leningradi oblasti Pu?kinisse komsomolitootajate kursustele.
1944
?1946 oli Laht
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi
operatiivtootaja ja osales
metsavendade
arreteerimistes.
Tegevus Eesti NSV RJRKis 1944?1946 ja RJK-s
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
1944. aastal viis Uno Laht
Eesti NSV RJRK
uurijana labi uurimist
Saksa okupatsiooni ajal
Tartus
Naituse valjakul
asutatud
Tartu koonduslaagris
toime pandud inimsusvastaste kuritegude suhtes. Uheks toendusmaterjaliks nende tegude toimepanemise kohta Eesti
Omakaitse
liikmete poolt ajavahemikul juuni?detsember 1941. aastal oli nn
Olav Karikoski
ulekuulamise protokoll (
Karikoski protokoll
).
Ta juhtis 1945. aastal 31. juulil
Saksa okupatsiooni
aegse Tartu linna komandandi
Friedrich Kure
kinnipidamise operatsiooni, mille kaigus viimane Lahe eest pogeneda uritades sooritas enesetapu ning tema 16-aastane tutar sai raskeid kehavigastusi.
Ta juhtis 1945. aasta 8. detsembril julgeoleku operatiivgruppi, mis pidas kinni metsas varjava
Friedrich Kure
adjutandi
Olaf Tammarki
, kes moisteti 8 aastaks vangilaagrisse ja kandis karistust
Steplagis
kuni aastani 1953, millal ta vabastati koos teiste Saksa sojavangidega, kes lubati tagasi
Saksamaa LV
-sse
[3]
. Uuesti kohtusid nad
Eesti Kongressi
I istungjargul 1990. aastal: "Kongressi teisel paeval astus vaheajal mu juurde mees rohelise, s.o kulalise nimekaardiga kuuel ja pakkus mulle nagu vanale sobrale katt. Kaardil seisis nimi Uno Laht. See oli ju sama
t?ekist
, kes mind metsas arreteeris ja peksis ning Valga vanglast
Pagari
keldrisse toi. Tundsin angistust. Habi see mees kull ei tundnud. Oleks tahtnud talle vastu korvu anda, aga valitsesin end.
[4]
"
Ta vallandati
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist
8. oktoobri 1946. aasta kaskkirjaga, seletuseks "vallandatud, kuna pole edasiseks kasutamiseks kolbulik
[5]
"
[
viide?
]
. Vaidetavalt jatkas hiljem energilist tegevust
Eesti NSV KGB-s
.
[
viide?
]
Osales
Einar Sandeni
vaitel koos
Randar Hiirega
reas KGB suuroperatsioonides valismaal (vaide on kaheldav, kuna Laht reisis Noukogude Liidust valismaale vaid paaril korral, naiteks Ameerikasse kulastama
Hellar Grabbit
teda ei lastud), sama allika vaidetel tegutses kui
provokaator
Eesti NSV Kirjanike Liidu ridades.
[
viide?
]
Uno Laht tootas aastatel
1946
?1951 ajalehe
Noorte Haal
toimetuses, oli
1951
?1953
Rahva Haale
korrespondent. Seejarel vabakutseline kirjanik, tootas vahepeal ka
Kirjanike Liidu
luulekonsultandina. Juba ajakirjanikuna hakkas Uno Laht avaldama
vesteid
,
foljetone
,
olukirjeldusi
, jutte ja luuletusi, mis algul olid ajavaimulised, aga 1960. aastatel muutusid valitsusvoimu suhtes kriitiliseks.
Noukogude Liidu Kommunistliku Partei
liige
1953
??, Eesti NSV Kirjanike Liidu liige 1953?1986 (esitas aastal 1986 lahkumisavalduse) ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast
1992
.
Tegevus parast Eesti taasiseseisvumist
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Oli Eestis moodustatud Neonatsismi ja rahvustevahelise vaenu ohutamise vastase Eesti Liidu juhatuse liige.
2004. ja 2005. aastal esines korduvalt Venemaa
infosoja
kanalis ? internetiportaalis IA
Regnum
[6]
, artiklitega Eesti ajaloo uhekulgsest kajastamisest ning 1941. aastal Tartus
Omakaitse
poolt
Naituse valjakul
rajatud koonduslaagris ja tankitorjekraavis vaidetavalt Omakaitse poolt toime pandud
inimsusvastastest kuritegudest
, mille uurimise osaline ta oli omaaegse
RJM
tootajana.
2005
. aasta 18. martsil kais Uno Laht koos
Arnold Meriga
loengut pidamas
Kallavere keskkoolis
, kus nad vaitsid, et Eesti okupeerimist Noukogude Liidu poolt 1940. aastal ei toimunud ja Eesti palus ise liitumist
[7]
.
Lahe pusimissiooniks on olnud sisepoliitiline
satiir
, deformeerunud sotsialismiga Eestis ka selle juhtidele ning funktsionaaridele ebameeldivate tosiasjade meeldetuletamine. Anga?eeritud pusivusega osutas ta tekkivas tarbimisuhiskonnas vohavale
vaikekodanlustumisele
(eriti "Kumne kuune lauludes") ning sotsiaalse oigluse ideaalide haabumisele ja voorandumisele.
Laht sai 1975. aastal novelli "Meie, tippkutid, ule kogu maakera" eest Tuglase auhinna. Lahe proosale on sageli iseloomulik raskeparase voi barokse kujundi- ja mottekulluseni viimistletud stiil. Naitekunstis on Laht eelistanud marginaalseid ?anre ? estraadikavu ja -naidendeid. Ta on kirjutanud ka libreto
Eino Tambergi
ooperile "Raudne kodu".
Laht on tolkinud luulet ja proosat vene ja inglise keelest.
- "Piimahambad" (1954)
- "Piimahambad (plombeeritud)",
Eesti Riiklik Kirjastus
(1956)
- "Sinelitaskust seanahkse portfellini", Eesti Riiklik Kirjastus (1958)
- "Selle suve varsid" (1960)
- "Suitsuangerjad ja kastemarjad roosid" (1960)
- "Kumne kuune laulud" (1962)
- "Ingel laheb apteeki... korralikus seltskonnas" (1967)
- "Paroodi-koodi-oodiaid: kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid" (1969)
- "Mu kallis koduvillane provints" (1973)
- "Roosa mura" (1981)
Uno Lahe populaarsus on ajendanud avaldama valikkogusid:
- ?Linnupesa teraskiivris“ (1961)
- ?Luuletused 1954?1964“ (1967)
- ?Kuurakas kaissukippuja“ (1983)
- ?Katastroika ehk Impeerium imendub Musta Auku...“ (1990)
|
Naide Uno Lahe loomingust
?"Huljatud talud"
Eksisin suuskadel soidetud radadelt,
tabasin, Eesti, su varjatud valu.
Valgete lumiste nolvade taga on
tuhanded huljatud talud.“
|