Tuumarelvade leviku tokestamise leping
Riikide osalemine lepingus ??   Tuumarelvi omavad riigid , lepingu ratifitseerijad ??   Ulejaanud ratifitseerijad ??   Valja astunud ( Pohja-Korea ) ??   Lepingust kinnipidav tunnustamata riik ( Taiwan ) ??   Tuumarelvi omavad riigid, liitujad ??   Ulejaanud liitujad voi nende oigusjarglased ??   Pole alla kirjutanud ( India , Iisrael , Pakistan , Louna-Sudaan )
Vastu voetud	1. juuli 1968
Joustunud	5. marts 1970
Joustumis­tingimused	ratifitseerimine Noukogude Liidu , Suurbritannia , USA ja veel 40 riigi poolt
Osapooled	190 Lepingus mitteosalevad riigid: India , Iisrael , Pohja-Korea , Pakistan ja Louna-Sudaan
Depositaarid	Ameerika Uhendriigid, Suurbritannia ja Noukogude Liit
Keeled	inglise , vene , prantsuse , hispaania ja hiina keel

Tuumarelvade leviku tokestamise leping on rahvusvaheline leping , mille eesmargiks on hoida ara tuumarelvade ja tuumarelvade valmistamise tehnoloogia levikut, edendada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise alast koostood ning soodustada desarmeerimist . ^[1]

Leping avati allakirjutamiseks 1. juulil 1968 . Parast allakirjutamist pidid riigid lepingu ratifitseerima ja saatma ratifitseerimiskirjad vahemalt uhte kolmest keskusest, mis neid kirju sailitab: Londonisse , Moskvasse voi Washingtoni . Leping joustus paeval, mil 40 riiki olid oma ratifitseerimiskirjad esitanud. See juhtus 5. martsil 1970 . Riigid, kes selleks ajaks polnud lepingut alla kirjutanud, ei saanud enam seda ratifitseerida, kull aga voisid lepinguga liituda.

Eesti esitas oma liitumiskirjad 7. jaanuaril 1992 Londonisse ja 31. jaanuaril 1992 Washingtoni. Moskvasse ei ole Eesti oma liitumiskirja esitanud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuumarelvade leviku tokestamise lepingu ajendas mure ohutuse parast maailmas, kus on palju tuumariike . Kulmas sojas pohines rahu NSV Liidu ja USA vastastikusel heidutusel, aga olukorras, kus tuumariikide arv jarjest suurenes, muutus rahu jarjest hapramaks. Suurenes valearvestuste, onnetuste, relvade volitamata kasutamise ja pingete eskaleerimise oht ? need koik voisid viia tuumasojani . Peale selle sai selgeks, et riigid voivad kasutada oma tuumatehnoloogiat relvastuse arendamiseks ja tuumarelvade valjatootamiseks. Nii sai aruteludes tuumatehnoloogia rahumeelse kasutamise ule keskseks teemaks sellise kaitumise valtimine.

Juba 1946 algasid joupingutused rahvusvahelise susteemi loomiseks, mis voimaldaksid koigile riikidele juurdepaasu tuumatehnoloogiale uksnes rangetel tingimustel. Need labiraakimised katkesid 1949 . aastal tulemusteni joudmata suurte poliitiliste erimeelsuste tottu suurriikide vahel. Selleks ajaks oli nii USA-l kui NSV Liidul juba tuumarelv ja molemad alustasid tuumarelvade masstootmist.

USA president Dwight Eisenhower esitas 1953 . aasta detsembris URO peaassamblee 8. istungil ettepaneku " Aatomid rahu heaks ". Selles kutsus ta ules looma rahvusvahelist organisatsiooni, mis levitaks rahumeelset tuumatehnoloogiat ja valvaks uhtlasi tuumarelvade valjatootamise voimekuse ule nendes riikides, kus seda veel pole. Tema ettepanek viis Rahvusvahelise Tuumaenergia Agentuuri loomiseni 1957 . aastal just nende ulesannetega. Agentuur alustas tood 1958 . 1961 alustas tood esialgne jarelevalvesusteem vaikeste tuumareaktorite ule, mis laienes 1964 suurtelegi tuumareaktoritele ja paari jargmise aasta jooksul ulejaanud tuumarajatistelegi. Tanapaeval kehtiva jarelevalvesusteemi vottis agentuuri noukogu vastu 1997 . aasta mais.

Tuumarelvade mittelevitamise pohimottest hakati URO-s raakima 1957. aastal. Iirimaa valisminister Frank Aiken hakkas tuumarelvade leviku tokestamise lepingut koostama 1958. 1960-ndate keskpaigaks oli valitsuste seas tuumarelvade mittelevitamise pohimote juba uldlevinud ja vastav leping avati allakirjutamiseks 1. juulil 1968 . Lepinguosalised lubasid valtida tuumarelvade levikut, soodustada tuumatehnoloogia rahumeelset kasutamist ja seadsid kaugemaks eesmargiks tuumarelvade likvideerimise. Esimesena esitas oma ratifitseerimiskirjad Iirimaa: Washingtoni selsamal 1. juulil, Moskvasse 2. juulil ja Londonisse 4. juulil.

Moned riigid ei soovinud lepinguga uhineda Kulma soja tottu. Louna-Aafrika Vabariigi apartheidire?iim ja tuumaprogramm takistasid mitme Louna-Aafrika riigi liitumist. Kuid parast Kulma soja ja LAV-i apartheidire?iimi loppu muutus lepinguga uhinemine maailmas uldiseks.

Viimasena ratifitseeris lepingu Kuveit , kes oli selle alla kirjutanud juba 1968, aga esitas ratifitseerimiskirjad alles 1989 .

Suurtest tuumariikidest ratifitseeris Suurbritannia lepingu 1968, NSV Liit ja USA 1970. Hiina ja Prantsusmaa uhinesid lepinguga 1992 .

Lepingu jargi solmiti see esialgu 25 aastaks. Parast selle tahtaja moodumist pidid lepinguosalised otsustama, kas pikendada seda mingiks tahtajaks voi tahtajatult. 1995 . aastal, kui 25 aastat lepingu joustumisest moodus, otsustasid liikmesriigid ilma haaletuseta pikendada lepingut tahtajatult.

Sajandivahetuseks olid peaaegu koik maailma riigid lepinguga juba uhinenud. Tuumarelva mitteomavatest riikidest uhinesid sellega viimastena Brasiilia 1998 ja Kuuba 2002 . Parast seda on lepinguga uhinenud veel uksnes 21. sajandil iseseisvunud Ida-Timor 2003 ja Montenegro 2006 .

Lepinguga ei ole kunagi uhinenud India , Iisrael , Louna-Sudaan ja Pakistan .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tuumarelvade leviku tokestamise lepingu eesti- ja ingliskeelne tekst Riigi Teatajas