Toulouse

Toulouse
	[ tul'uuz ]
prantsuse	Toulouse
oksitaani	Tolosa
	Toulouse'i vapp
Pindala	118,3 km²
Elanikke	504 078 (1.01.2021)
Koordinaadid	43° 36′ N , 1° 27′ E

Toulouse on linn Prantsusmaal , Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus. Asub Garonne 'i joe aares.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toulouse (Tolosa) oli tahtis Gallia linn. 106 eKr vallutasid selle roomlased .

Aastatel 419 ? 507 oli laanegootide Tolosa kuningriigi pealinn. Laanegoodid oli joud Laane-Euroopas 5. ? 7. sajandini , kui roomlased oma riigi ule kontrolli kaotasid. Vastuseks vandaalide , alaanid ja sueebide sissetungile Rooma Hispaaniasse aastal 409 varbas Laane-Rooma keisririigi keiser Honorius laanegoodid kontrolli taastamiseks territooriumil. Aastal 418 autasustas Honorius oma laanegootidest foderaate , andes neile maad Gallia Aquitanias (mis ulatus Pureneedest Garonne 'i joeni), kuhu asuda. Asustus moodustas tulevase laanegootide kuningriigi tuuma, mis lopuks laienes ule Pureneede ja Purenee poolsaarele.

Frangi riigis , Merovingide ajal valitses Toulouse'i linnast ja selle umbrusest koosnevat Toulouse'i krahvkonda Toulouse'i krahv . Umbes aastal 628 asutas Dagobert I Akvitaania kuningriigi oma vennale Charibert I -le, kes valis Toulouse'i oma pealinnaks. Toulouse'i ajalugu algab uuesti aastal 780 voi 781, kui Karl Suur nimetas oma poja Ludwig Vaga Akvitaania kuningaks Toulouse'iga kui pealinnaga. Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga ja tema laste kehvadel paevadel kannatas Toulouse sarnaselt ulejaanud Laane-Euroopaga . Seda piiras aastal 844 Charles II Paljaspea ja selle votsid neli aastat hiljem normannid , kes seilasid aastal 843 Garonne 'i pidi ules kuni linna muurideni. Umbes aastal 852 jargnes Quercy krahv Raymond I oma vennale Fredolonile kui Toulouse'i ja Rouergue krahv ; temast alates on koik hilisemad Toulouse'i krahvid nende jarglased. Raymond I lapselapsed jagasid oma vanemate valdused; nendest Raymond II sai Toulouse'i krahviks ja Ermengaud Rouergue krahviks, kui Septimaania , Quercy ja Albi parilikud tiitlid olid nende uhisvalduses. Raymond II pojapoeg Guillaume III abiellus Provence'i Emmaga ja andis osa sellest oma nooremale pojale Bertrand I de Forcalquierile . Guillaume'i vanem poeg Pons sai kaks last, kellest Guillaume IV oli oma isa jarglane Toulouse'is, Albis ja Quercy's; samas noorem, Raymond IV , tegi ennast Rouergue krahvide tohutute valduste isandaks, abiellus oma noo, Provence 'i parijannaga, ja umbes aastal 1085 hakkas valitsema oma vanema venna tohutuid valdusi, kes oli veel elus. Parilikud Toulouse'i krahvid valitsesid Toulouse'i linna ja seda umbritsevat krahvkonda 9. sajandi lopust kuni aastani 1271. Krahvid ja teised perekonna liikmed olid erinevatel aegadel ka Quercy , Rouergue 'i, Albi ja Nimes 'i krahvid ning Gootia ja Provence 'i markiid. Sellest ajast alates olid Toulouse'i krahvid suurimad isandad Louna-Prantsusmaal .

Keskajal oli Toulouse ajaloolise Oksitaania piirkonna pealinn. 12. sajandil oli linn katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise albilaste ehk katarite keskus.

Toostus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peamised toostusharud on lennuki- ja masinatoostus. Linnas toodeti Concorde 'i lennukeid, tanapaeval koostatakse seal Airbusi lennukeid.

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linnas on kolm ulikooli, kus opib kokku umbes 95 000 uliopilast. Ulikool asutati 1229 . aastal, 1969 . aastal jagati kolmeks: Toulouse'i I ulikool , Toulouse-Le Mirail' ulikool ja Paul Sabatieri ulikool (vastavalt sotsiaal-, humanitaar- ja loodusteadused).

Toulouse'is annavad haridust ka Ecole nationale de l'aviation civile ja Institut polytechnique des sciences avancees ja Toulouse Business School ja Toulouse School of Economics .