See artikkel raagib keisrist; filmi kohta vaata artiklit Titus (film) .

Titus ( Imperator Titus Caesar Divi Vespasiani Vespasianus Augustus ; sunninimi Titus Flavius Vespasianus ; 30. detsember 39 ? 13. september 81 ) oli Vana-Rooma keiser 24. juunist 79 kuni surmani. Ta oli Flaviuste dunastia liige. Ta oli Jeruusalemma massu mahasuruja 70 . aastal. ^[1]

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Titus oli keiser Vespasianuse vanim poeg. Tituse sai troonile oma isa populaarsuse ja austatuse tottu.

Titus oli keiser, kelle kohta on Suetonius oelnud: "Titus on inimsoo armastus ja ondsus". Vaidetavalt utles Titus oma lahikondlastele, kui ta polnud uhe paeva jooksul uhtegi heategu teinud, et on kaotanud uhe paeva oma elust. ^[2]

Parast teenistust Britannias ja Germaanias juhatas Titus oma isa Vespasianuse kae all vagesid Juudamaal ( 67 . aastal). Parast keiser Nero surma 68 . aastal ohutas Titus energiliselt isa Vespasianust, et viimane pretendeeriks keisritroonile . Titus lepitas ka oma isaga Suuria legaadi Gaius Licinius Mucianuse , kes on oelnud, et Titus on Vespasianuse uks suurimaid varasid. Parast Vespasianuse keisrikskuulutamist 69. aastal andis ta Titusele vastutuse Juudamaa sojakaigu eest ja 70. aastal kulmineerus olukord Jeruusalemma vallutamisega ning templi havitamisega septembris 70. Templist on sailinud tanapaeval kuulus Nutumuur . ^[1]

Parast edukat kampaaniat Juudamaal kutsusid voidukad leegionid Titust ules neid Itaaliasse viima. Ohus oli kahtlus, et vaed tegutsevad Tituse enda ohutusel ning poeg soovis pakkuda isale konkurentsi, pretendeerimaks troonile. Titus naasis aga 71 . aasta suvel uksi Rooma, triumfeeris koos isa Vespasianusega ning ta maarati pretoriaanide komandoriks. Ta sai ka tribuuniks , oli isaga koos tsensor 73 . aastal ja oli mitu korda ka konsul . Siiski proovis Vespasianus mitmel viisil valtida oma poja muutmist endaga vordseks. Titus kogus siiski ka ebapopulaarsust. Naiteks polnud avalikkusele meelt mooda tema suhted Berenicega , kes oli juudi printsess. Ta elas kull Titusega monda aega palees ja lootis saada Tituse naiseks, kuid avalikkuse survel pidi Titus ta kahel korral ara saatma. Roomlastel oli veel meeles malestused Kleopatraga ja abielu idamaa kuningannaga ning see oli neile vastumeelne.

79. aastal surus Titus maha vandenou, mis oli seotud trooniparimisega. Kui Vespasianus 23. juunil 79 suri, laks voim siiski rahumeelselt ule Titusele. Tema suhted venna Domitianusega olid halvad, kuid muus osas oli tema luhike valitsemine Roomas populaarne, mida aitasid voita suured kulutused. Osad neist olid ka isiklikud. ^[1] Tema valitsemise ajal leidis aset kuulus Vesuuvi vulkaanipurse 79. aastal , mille tagajarjel mattusid tuha alla Pompei ja Herculaneum ^[2] . Ta andis palju raha vulkaanipurskes kannatanutele. Ta eraldas ka suuri summasid Rooma ulesehitamisele parast 80 . aasta tulekahju. Ta lopetas ka Amphitheatrum Flavium ?'?i (hiljem sai tuntud Colosseumina ) ehituse.

Kaasaegsed on teda kirjeldanud vaga ilusa mehena, kuigi ta oli luhikest kasvu. Tal oli hea malu, ta luuletas ja laulis. ^[2] Lisaks oli ta haritud ja heatahtlik ^[1] .

Titus suri loomulikku surma 41-aastaselt, olles valitsenud vaid kaks aastat, kaks kuud ja kaks paeva. Tema surma pohjuseks on toodud kulmetus ^[2] . Samas on tema surmas kahtlustatud ka vend Domitianust , kes soovis kiiremini troonile saada ^[1] . Domitianus oli Tituse taielik vastand ^[2] .

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Titus oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa suri. Teisest abikaasast lahutas ta kiiresti parast seda, kui too oli sunnitanud 65 . aastal Tituse ainsa tutre Julia Flavia . Tutrele andis ta Augusta tiitli. Julia Flavia abiellus oma noo Flavius Sabinusega , kuid parast mehe surma 84 . aastal oli ta avalikult oma onu Domitianuse armuke.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eelnev: Vespasianus

TITUS Rooma keiser 79 ? 81

Jargnev: Domitianus