Tel Aviv
|
---|
|
heebrea
|
???????????-?????
Tel Aviv-Yafo
|
araabia
|
???? ???????-??????
|
|
![](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/de/Skyline_of_Tel_Aviv_%2834324506705%29.jpg/250px-Skyline_of_Tel_Aviv_%2834324506705%29.jpg) |
|
Pindala: 51,788 km²
|
Elanikke: 460 613
(2019)
[1]
![Muuda Vikiandmetes](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/73/Blue_pencil.svg/10px-Blue_pencil.svg.png) |
|
Koordinaadid:
32° 5′ N
,
34° 47′ E
|
|
Tel Avivi rand
Tel Aviv-Yafo
ehk
Tel Aviv
(
heebrea
???????
'kevade kungas',
araabia
???? ???????-??????) on suuruselt teine linn
Iisraelis
,
Tel Avivi ringkonna
keskus ja tahtis toostuskeskus. Iisraeli riik kuulutas
Jeruusalemma seadusega
1980. aastal riigi pealinnaks kull
Jeruusalemma
, kuid
URO Julgeolekunoukogu
resolutsioon nr. 478 (20. augustist 1980) kuulutas selle seaduse kehtetuks ning
URO
ja enamik maailma riike tunnustab siiani Iisraeli pealinnana Tel Avivi.
Linn asub
Vahemere
aares.
Tel Avivis paiknevad paljude riikide saatkonnad, sealhulgas
Eesti Vabariigi Suursaatkond Iisraelis
.
Linn on asutatud
1909
. aastal.
4.novembril
1949
liideti
Yafo
Tel Avivi linnaga ning viimase ametlikuks nimeks sai Tel Aviv-Yafo.
Yafot on esimest korda maininud
Thutmosis III
1470 eKr
. Asustus Yafos on teada juba keskmisest
pronksiajast
. Korduvalt on Yafot mainitud
Piiblis
sadamana
.
Valjend "tel aviv" tahendab
heebrea keeles
nii 'kevade kungas' kui ka 'taassunni kungas'.
Kui Nahum Sokolov tolkis
Theodor Herzli
raamatu "
Altneuland
" ("Vana uus maa") heebrea keelde, pani ta tolke pealkirjaks "Tel Aviv". Sokolov vottis selle
Hesekieli raamatust
3:15, kus
Hesekiel
raagib oma
nagemustest
parast kohtumist
Issandaga
taevas: "Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari joe aares; ja seal, kus nad elasid, istusin ma vaikides nende keskel seitse paeva."
[2]
Seda nime peeti sobivaks kehastama iidse
juutide
kodumaa taassunni ideed. Tapsemalt valjendudes tahendab "tel" mitte mage, vaid arheoloogilist leiupaika, kus uksteise peal asuvad eri vanusega
kultuurkihid
.
Tel Avivis on
vahemereline kliima
kuumade ja kuivade suvede ning margade talvedega. Aastas on rohkem kui 300 paikeselist paeva.
Temperatuuri absoluutne maksimum Tel Avivis on +43 °C, absoluutne miinimum -1,9 °C. Parast
1950
. aastat ei ole linnas korralikku lumesadu olnud. Ka selgetel talvehommikutel ei lange ohusoojus naljalt alla +6 °C.
Laheduse tottu
merele
on Tel Avivis aasta keskmine sademehulk usna suur, 531 mm.
Juunist
septembrini
on kuu keskmine sademete hulk 0 mm, seevastu
detsembris
ja
jaanuaris
126 mm. Suvel ei saja vihma sellest hoolimata, et
ohuniiskus
voib usna suur olla.
Tel Avivis on 404 400 elanikku (
2010
; koos linnastuga 3 325 700).
2008. aastal oli Tel Avivi
SKP
122 miljardit
dollarit
.
[3]
Tel Avivis asuvad korgkoolid
- Tel Avivi Ulikool
- Tel Aviv-Yafo Kolled?
- Tel Aviv-Yafo Tehnoloogia Kolled?
- Levinsky Opetajate seminar.
Jalgpalliklubid
Bne Yehuda
,
HaPo'el Tel Aviv
ja
Maccabi Tel Aviv
mangivad
Iisraeli korgliigas
.
Tel Avivil on alates 2011. aastast 29 sopruslinna:
Toulouse
(
Prantsusmaa
, alates
1962
)
Philadelphia
(
USA
, alates
1967
)
Koln
(
Saksamaa
, alates
1979
)
Maini-aarne Frankfurt
(Saksamaa, alates
1980
)
Bonn
(Saksamaa, alates
1983
)
Buenos Aires
(
Argentina
, alates
1988
)
Budapest
(
Ungari
, alates
1989
)
Belgrad
(
Serbia
, alates
1990
)
Essen
(Saksamaa, alates
1992
)
Sofia
(
Bulgaaria
, alates 1992)
Varssavi
(
Poola
, alates 1992)
Cannes
(
Prantsusmaa
, alates
1993
)
Łod?
(Poola, alates
1994
)
Milano
(
Itaalia
, alates 1994)
Saloniki
(
Kreeka
, alates 1994)
|
Peking
(
Hiina
, alates
1995
)
New York
(USA, alates
1996
)
Barcelona
(
Hispaania
, alates
1998
)
Izmir
(
Turgi
, alates 1998)
Gaza
(
Palestiina
, alates 1998)
Almato
(
Kasahstan
, alates
1999
)
Chi?in?u
(
Moldova
, alates
2000
)
Incheon
(
Louna-Korea
, alates 2000)
Limassol
(
Kupros
, alates 2000)
Moskva
(
Venemaa
, alates 2000)
Sao Paulo
(
Brasiilia
, alates
2004
)
Viin
(
Austria
, alates
2005
).
Pariis
(
Prantsusmaa
, alates
2010
)
Ottawa
(
Kanada
, alates
2011
).
|
Lisaks on Tel Avivil partnerlussuhe
Los Angelesega
(USA).