| Tartu Tervishoiu Korgkool
|
|---|
| Asutatud
|
1811
|
|---|
| Tuup
|
rakenduskorgkool
|
|---|
| Rektor
|
Ulla Preeden
|
|---|
| Asukoht
|
Tartu
|
|---|
| Endised nimed
|
Tartu Meditsiinikool (1964?2005)
|
|---|
Tartu Tervishoiu Korgkool
(
luhend
TTHKK
) on tervishoiutootajaid ettevalmistav korgkool Eestis, mis tegutseb
Tartus
aadressil
Nooruse
5. Tartu Tervishoiu Korgkool on ainus korgkool Eestis, kus opetatakse
radioloogiatehnikuid
,
bioanaluutikuid
ja
tervisekaitse spetsialiste
. TTHKK uheksast oppekavast olid 2012. aastal populaarsemad
fusioteraapia
,
erakorraline meditsiin
ja
oendus
.
[1]
1811. aastal asutas
Tartu Ulikooli
professor
Christian Friedrich Deutsch
ulikooli sunnitusabikliiniku juurde
ammaemandate
kooli. Arhiivimaterjalidest selgub, et oppused kestsid seitse kuud ning selle kooli esimese lennu lopetas 1812. aastal martsis "privilegeeritud ammaemanda" tunnistuse ja vaba praktika oigusega neli ammaemandat. Kooli astujatelt peale lugemise ja kirjutamise oskuse mingit muud hariduslikku miinimumi ei noutud. Opilasi oli kooli algusaastatel vahe ja oppurite arv koikus. Oli aastaid, kus lopetajaid polnud uldse voi oli ainult uks. Aastatel 1812?1927 lopetas kooli 21 ammaemandat.
Endine Tartu Tervishoiu Korgkooli Nooruse 9 oppehoone
Aastail 1881?1882 kooli tegevus ajutiselt lakkas oppebaasi kitsikuse tottu. Kooli avas taas 1883. aastal professor
Max Runge
, kes laiendas sunnitusabi polikliinikut. See rahuldas nii ammaemandate kooli kui ka arstiteaduskonna uliopilaste vajadusi. Opetus kestis viis kuud ja toimus
saksa keeles
.
19. sajandi lopus kerkis teravalt ules kusimus ammaemandate ettevalmistamisest maaelanikkonna jaoks. 1898. aastal asutati professor
Aleksandr Muratovi
ettepanekul Tartu Ulikooli juurde erikool maaammaemandate ettevalmistamiseks. Peatselt liitus see Christian Deutschi rajatud ammaemandate kooliga. Oppetoo koolis muudeti venekeelseks ja kool hakkas vastavalt eriprogrammidele valja laskma 1. ja 2. jargu ammaemandaid. Ammaemanda kutset vois taotleda ka
eksternina
. Selleks nouti 1. jargu taotlejatelt sunnitusabitunnistuse toendit vahemalt 20 sunnitunnistuse, 2. jargu taotlejatelt arsti voi 1. jargu ammaemanda toendit vahemalt 5 (1920. aastast vahemalt 10) sunnitunnistuse iseseisva vastuvotmise kohta.
Kooli vastuvott oli piiratud 30 opilasega, kusjuures juudiusulisi voeti vastu ainult vabade kohtade olemasolul. Vanusemaar on koikunud 18?50 aasta vahel. Opilased pidid elama kliiniku ruumides, ainult erandjuhtudel vois kliiniku direktori loal elada valjaspool kooli. Opetamise ja ulalpidamise maks oli 250 rubla, mis tuli maksta juba kooli astumisel. Sellisena eksisteeris kool 1918. aastani. 1919. aastal jatkas ammaemandate kool tood professor
Rudolf Bernakoffi
juhatusel kuni 1930. aastani, mil uhines 1925. aastal asutatud
Eesti Odede Uhingu
kooliga Tartus.
Eesti Vabariigi aastatel 1920?1940 oli oigus oena tootada isikuil, kes olid lopetanud odedekooli, kel oli oe kutsetunnistus ja Eesti Vabariigi kodakondsus ning kes valdasid riigikeelt.
Tartu Odedekoolii diplom andis kooli lopetanule oiguse tootada arsti juhatusel haiglates ja eriotstarbega raviasutustes (samuti erapraktikas), olla juhataja emade- ja vaikelastekodudes ja lastesoimedes ning tootada sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekande alal. Kooli lopetajad said ravihoolekande oe voi ammaemanda diplomi. 1944 aasta 15. detsembrist jatkas Tartu Odedekool tood
Vabariikliku Meditsiinilise Keskkoolina
. Hiljem muudeti nimi
Tartu Meditsiinikooliks
.
Parast soda sai koolis oppida nii uld- kui ka keskhariduse baasil. Koolis hakati opetama meditsiiniodesid, ammaemandaid, velskreid, velskerlaborante ja sanitaarvelskreid. 1992/1993. oppeaastal mindi ule ainult
keskhariduse
baasil vastuvotule ning lopetati velskrite ning sanitaarvelskrite ettevalmistus. Uue erialana seati sisse
poetajate
ettevalmistus nii pohikooli kui ka keskkooli baasil.
1996/97. oppeaastal valiti Tartu Meditsiinikool Eesti kutsehariduse pilootkooliks odede koolituse alal.
Aastatel 2000?2016 oli rektor
Anneli Kannus
.
2005. aastal said koik oppekavad akrediteeringu rakenduskorghariduse tasemele ja oppeasutuse nimetuseks sai
Tartu Tervishoiu Korgkool
.
2006. aastal viidi labi Tartu Tervishoiu Korgkooli Nooruse tn 5 uue oppehoone ja uhiselamu renoveerimise arhitektuurse ideelahenduse konkurss, kus komisjoni valiku alusel voitjaks osutus Kavakava OU.
2007. aastal valjastas Tartu Linnavalitsus projekteerimistingimused, kus linnavalitsus noudis, et projekteerimisel tuleb lahtuda detailplaneeringust ja arhitektuurse ideekonkursi voidutoost.
2007.a solmis korgkool Kavakava OU-ga projekteerimistoode lepingu eskiisprojekti koostamiseks. Eskiisprojekt oli vajalik selleks, et oleks voimalus taotleda erinevatest rahastusallikatest edasiseks projekteerimiseks ja ehituseks vajalikke rahalisi vahendeid.
2008. aasta alguses sai korgkooli poolt korraldatud konkursi tulemusel uue koolimaja ehituse projektijuhiks Aivar Karus.
Martsis 2008. aastal esitas korgkool uue oppehoone projekteerimise ja ehituse rahastuse leidmiseks Teadus- ja Haridusministeeriumile investeerimisettepaneku.
30.05.2008 kinnitas Vabariigi Valitsus investeeringute kava ning kavasse oli sisse arvatud ka Tartu Tervishoiu Korgkooli uue oppehoone projekteerimine ja ehitus.
14.10.2008.aastal solmiti korgkooli ja Kavakava OU vahel projekteerimisleping.
2010. aasta kevadel korraldati ehitushange (edukaks pakkujaks osutus NCC Ehitus AS pakkumus) ning solmiti ehitustoode toovotuleping.
2011. aasta sugisel avati korgkooli esimene oma oppehoone aadressil
Nooruse
tn 5.
[2]
2013. aastal akrediteeris
Eesti Korghariduse Kvaliteediagentuuri
(EKKA) hindamisnoukogu kooli seitsmeks aastaks.
[3]
2016. aastast on rektor
Ulla Preeden
, oppeprorektor Kersti Viitkar ning haldus- ja finantsdirektor Ermo Kruuse, kes moodustavad korgkooli rektoraadi.
Rakenduskorghariduse oppekavad
Kutseoppe oppekavad
Magistrioppe oppekavad
- terviseteadus
- radiograafia (rahvusvaheline ingliskeelne ope)
|
|---|
| Avalik-oiguslikud ulikoolid
|
|
 |
| Riiklikud rakenduskorgkoolid
|
|
|---|
| Eraulikoolid
|
|
|---|
| Rakenduslikud erakorgkoolid
|
|
|---|