Tallinna Issanda Muutmise peakirik

Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Uldandmed
Ehituse algus	13. sajand
Sissepuhitsemine	12/23. november 1732
Renoveeritud	1725?1732, 1827?1833, 1999?2010
Aadress	Suur-Kloostri tanav 14, 10133 Tallinn
Koordinaadid	59° 26′ 21,9″ N , 24° 44′ 37,6″ E

Tallinna Issanda Muutmise peakirik ( vene keeles Церковь Преображения Господня ) on sakraalhoone Tallinnas , aadressil Suur-Kloostri tanav 14.

Kirikut kasutab Eesti Apostlik-Oigeusu Kiriku Tallinna Issanda Muutmise peakiriku kogudus .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Puha Miikaeli naiskloostri peakirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirikuhoone Tallinna vanalinnas ehitati algselt 13. sajandil rooma-katoliku kiriku Tallinna Puha Miikaeli naiskloostri peakirikuks . Taani kroonikate pohjal on uritatud toestada, et kloostri ehitamist alustati 1249. aastal Taani kuninga Erik IV Adraraha soovil, kuid on voimalik, et see aastaarv on kloostri asutamisotsuse tegemise aeg. Kloostri kavatis kujunes pika aja jooksul (150?200 aastat) ^[1].

Rootsi-Mihkli koguduse kirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud ning ka kloostrist vabatahtlikult lahkujaid oli uksnes neli. 1543. aastal solmiti Tallinna rae ja aadelkonna vahel kokkulepe, mille tulemusena abtiss Elsebe Soye astus luteri usku ning jatkas valitsemist dominana . Aastal 1629 suri kloostri viimane domina Kate Kudling ning klooster sekulariseeriti . 16. veebruaril 1631. aastal solmisid Tallinna raad ja Eestimaa ruutelkond gumnaasiumi asutamise lepingu ning kloostri vara anti ule Tallinna Gumnaasiumile (praegune Gustav Adolfi Gumnaasium ). Kloostri kirik anti Rootsi vagede garnisonile Tallinnas . ^[1] ning seal tegutses Mihkli kogudus .

Vene garnisoni kirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna hoivamise jarel Pohjasojas 1710. aastal asutati Eesti- ja Liivimaa provintsides elavatele venelastele oigeusu kogudusi ja kirikuid eeskatt linnades. Tallinnas peeti oigeusu teenistusi Nikolai kirikus Vene tanaval ja endises luterlikus Mihkli kirikus Suur-Kloostri tanaval aastatel 1710?1716. Eestimaa kindralkuberneri Aleksandr Men?ikovi noudmisel andis Tallinna raad Mihkli kiriku kui endise Rootsi riigi omandi ule Vene garnisonile 14/25. veebruaril 1716. aastal. Vene garnisonipolk kasutas kirikut kuni umberehituseni ning kirikus asus Theodorus Vaeulema ikoon ning ka kirikut nimetati Theodorus Vaeulema kirikuks.

Tallinna Issanda Muutmise peakirik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast umberehitust puhitseti kirik 1734 . aastal Issanda Muutmise puha auks oigeusu Issanda Muutmise peakirikuks (vene k. Соборная церковь Преображенiя Господня ) ja anti ule Tallinna oigeusklikest linnakodanikele. Issanda Muutmise peakirik oli kuni 1900. aastani oigeusu kiriku peakirik (katedraal), kuni Aleksander Nevski katedraali valmimiseni.

Aleksander Nevski katedraali valmimise jarel Toompeal laks senine venelaste kogudus sinna ule, vottes Issanda Muutmise kirikust kaasa ka suurema osa vallasvarast. Asemele kolis aga korvalasuvast vaikesest Puha Vladimiri kirikust seal 19. sajandil kujunenud eesti oigeusu kogudus . Alates 1920. aastast kuulub Issanda Muutmise kirik Eesti Apostlik-Oigeusu Kirikule .

Kirikule ehitati torn 1776. aastal, praegused aknad, peauks ja katusekuppel valmisid aastail 1827?1830.

Kiriku juures tegutses 1866. aastal avatud Issanda Muutmise koguduse oigeusu kirikukool (vene k. Церковно-приходское Преображенское училище ) ja orbude varjupaik.

Vaatamisvaarsusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirikus on barokne ikonostaas ( 1720 ), mille kinkis Tallinna linnale Peeter I , ja Eesti silmapaistvaim ja suurim barokk altar , mis valmis 1719 . aastal ukraina arhitekti, skulptori ja maalija Ivan Zarudnoi juhatamisel ja seati ules 1732 . aastal. Altar valmis Moskvas Kunsti Teostamise Palati juhi Ivan Zarudnoi korraldusel ja alluvuses. Tipptasemelist meisterkonda, kuhu kuulus 29 ikoonimaalijat, 8 maalikunstnikku, 7 nikerdajat ja 2 puuseppa, juhtis arhitekt ja maalikunstnik Ivan T?ernavski .

Tallinna Issanda Muutmise peakirikusse on maetud puha marterpiiskop Platon , kes maeti kirikusse 1919. aastal, kui enamlased hukkasid ta 14. jaanuaril 1919 Tartus Krediidikassa keldris (vt Tartu Krediidikassa massimorv ). 1930. aastal avati kiriku oues marterpiiskop Platoni rinnakuju ja 1931. aastal pustitati tema hauale eesti marmorist sarkofaag . Tema hauamonumendi autor on kunstnik Amandus Adamson (1931).

Kiriku kellatornis on Tallinna vanim kirikukell ( Matthias Beninck , 1575).