See artikkel vajab toimetamist . (Oktoober 2014) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Sergei Fjodorovit? Ahromejev ( 5. mai 1923 ? 24. august 1991 ) oli NSV Liidu sojavaelane, auastmelt Noukogude Liidu marssal .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sergei Ahromejev sundis Noukogude Liidus Tambovi kubermangus Vindrei kulas (tanapaeval asub Venemaal Mordva Vabariigis ), polvnedes talupoegade perekonnast.

Sojavaelist karjaari alustas 1940. aastal, mil astus M. Frunze nimelisse Korgemasse Merevaekooli ning parast 1. kursuse labimist juulis 1941 suunati Leningradi rindele , olles laskurroodu komandor detsembrini 1941.

1942. aastal lopetas Ahromejev Astrahanis sojakooli ning oktoobrist 1942 kuni veebruarini 1943 oli merejalavaelaste komandor, adjutant ning viimaks ka veel uhe pataljoni staabiulem . 1944. aasta juulist juhtis suurtuki brigaadi. 1945. aastal lopetas ohvitseride kursused.

Parast soda, juunist 1945 oli Ahromejev tankipataljoni komandori asetaitja ning juulist 1952 kuni augustini 1955 omakorda tankipataljon komandor. Detsembris 1957 sai temast tankidiviisi komandori asetaitja ja oskuste paranedes ka diviisi staabiulem. Detsembris 1960 maarati juhtima tankidiviisi Valgevene sojavaeringkonnas . 1967. aastal lopetas opingud NSV Liidu Relvajoudude Kindralstaabi Sojavaeakadeemias .

Juulist 1967 kuni oktoobrini 1968 oli 8. tankiarmee komandor, seejarel kuni 1972. aasta maini 7. tankiarmee komandor ning siis Kaug-Ida sojavaeringkonna staabiulem ehk komandori esimene asetaitja, seda martsini 1974. Parast seda taitis Ahromejev kuni veebruarini 1979 NSV Liidu Relvajoudude kindralstaabi asetaitja ulesandeid ning kuni 1984. aasta septembrini 1. asetaitja ulesandeid.

1984. aasta sugisest kuni detsembrini 1988 oli Ahromejev NSV Liidu Relvajoudude Kindralstaabi ulem.

Alates 1990. aasta martsist oli NSV Liidu presidendi Mihhail Gorbat?ovi sojaline nounik.

Suure Isamaasoja 50. aastapaeva eel, juunis 1991 toimus NLKP Keskkomitee pressikeskuses NSV Liidu presidendi sojalise nouniku pressikonverents teemal "1941. aasta 22. juuni: pilguheit 50 aastat hiljem". ^[1]

Augustiput? ja surm [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sergei Ahromejev vottis osa 19. augustil 1991 NSV Liidus alanud augustiput?ist .

NSV Liidu presidendile seltsimees Gorbat?ovile lakitatud isiklikus kirjas, mis on dateeritud 22. augustiga 1991, kirjutab Ahromejev, et 6. augustil laks ta presidendi loal puhkusele sanatooriumisse Sot?i linna, kust aga 19. augustil, olles televisioonist kuulnud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee loomisest, otsustanud oma puhkuse katkestada ja naasta oma tookohale Kremli Moskvas. Marssal Ahromejev teatab oma kirjas sedagi, et 19. augusti hommikuni ta vandenou ettevalmistamisest midagi ei teadnud. ^[2]

Parast Kremlisse saabumist kohtunud ta Gennadi Janajeviga , kellele oelnud, et ta on nous programmiga, mille komitee esitanud oma poordumises rahva poole ning et ta on nous toole hakkama NSV Liidu presidendi kohusetaitja nouandjana. Ahromejev kirjutas, et koos Oleg Baklanoviga hakkasid nad tegelema andmete kogumise ja olukorra analuusiga. Ahromejev selgitab isiklikus teates Gorbat?ovile, et ta oli "veendunud, et see avantuur kukub labi" ja "et Moskvasse joudnud, veendusin selles veelkord". Ahromejev margib, et ta oli juba 1990. aastal joudnud seisukohale, et riik laheb vastu hukule, et varsti osutub ta tukeldatuks. Ahromejev tapsustab seejarel, et ta otsis viisi, kuidas "seda valjul haalel teatavaks teha". Ta moonab, et "see voib kolada ebaveenvalt ja naiivselt, aga see olevat nii, ja et mingeid omakasupuudlikke motiive tema sellel otsusel ei olevat". ^[2]

Ahromejev kirjutab viimaks, et ta moistab, et Noukogude Liidu marssalina on ta murdnud sojavaelase vandetootust ja on sooritanud sojavaelise kuriteo, aga ka et "mitte vaiksema kuriteo olen sooritanud ka kui NSV Liidu presidendi nouandja". Kirja president Gorbat?ovile lopetab ta markega, et "mulle pole jaanud midagi muud kui vastutada tehtu eest". ^[2]

24. augustil 1991 kell 21.50 leidis kaitsemeeskonna valveohvitser Korotjev Moskva Kremli 1. korpuse tookabinetist nr 19 marssal Ahromejevi laiba. ^[3]

Ahromejev oli oma toolauale jatnud kuus kirja. Uhes neist palus ta marssal Sergei Sokolovil ja armeekindral Lobovil olla abiks matustel ning "mitte jatta pereliikmeid uksi noil rasketel paevadel". 24. augustiga dateeritud kirjas selgitas enesetapu motiive: "Ma ei saa elada, kui hukkub minu Isamaa ja havitatakse koik, mida ma olen pidanud oma elu motteks. Minu vanus ja elatud elu annavad mulle oiguse elust lahkuda. Ma voitlesin lopuni". Uhes jargnevas kirjas palus marssal tasuda kirjale kaasa pandud 50 rublaga volg Kremli sookla ees. Viimases kirjas teatas jargmist: "Ei oska hasti enesetapuriista teha. Esimene katse (kl 9.40) ebaonnestus ? noor katkes. Kogun joudu, et koike uuesti uritada". ^{[3] [4]}

Ool vastu 2. septembrit 1991 ruvetati marssal Ahromejevi ja kindralpolkovnik Sredini haudu: neist olid varastatud mundrid ja vormimutsid. ^[5] Sergei Ahromejev on maetud Moskvasse Trojekurovo kalmistule . ^[6]

1991. aasta novembris lopetas Venemaa prokuratuur Ahromejevi kriminaalasja kuriteokoosseisu puudumise tottu. ^[7]

Sergei Ahromejev oli kommunistliku partei liige 1943. aasta augustist, NSV Liidu Ulemnoukogu ja Vene NFSV Ulemnoukogu saadik aastatel 1980?1989 ning NLKP Keskkomitee liige alates 1983. aastast. ^[6]

Auastmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• polkovnik , 8. detsember 1956
• tankivagede kindralmajor , 13. aprill 1964
• tankivagede kindralleitnant , 21. veebruar 1969
• kindralpolkovnik , 30. oktoober 1974
• armeekindral , 23. aprill 1979
• Noukogude Liidu marssal , 25. marts 1983

Teenetemargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Noukogude Liidu kangelane (7. mai 1982)
• Lenini orden , neljakordne kavaler (23. veebruar 1971, 21. veebruar 1978, 28. aprill 1980, 7. mai 1982)
• Oktoobrirevolutsiooni orden (1. juuli 1988)
• Punatahe orden , kahekordne kavaler (15. september 1943, 30. detsember 1956)
• Isamaasoja orden , 1. klass (6. aprill 1985)
• NSV Liidu relvajoududes ja kodumaa teenimise orden , 3. klass (30. aprill 1975)
• Lenini preemia (1980)
• medal "Vladimir Iljit? Lenini 100. sunniaastapaeva tahistamiseks"
• medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel"
• medal "Moskva kaitsmise eest"
• medal "Leningradi kaitsmise eest"
• medal "Stalingradi kaitsmise eest"
• medal "Voidu eest Saksamaa ule Suures Isamaasojas 1941?1945"
• juubelimedal "20 aastat voidust Suures Isamaasojas 1941?1945"
• juubelimedal "30 aastat voidust Suures Isamaasojas 1941?1945"
• juubelimedal "40 aastat voidust Suures Isamaasojas 1941?1945"
• medal "Sojaliste operatsioonide tugevdamise eest"
• juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajoude"
• juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajoude"
• juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajoude"
• juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajoude"
• juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajoude"
• medal "Moskva 800. aastapaev"
• medal "Leningradi 250. aastapaev"
• medal "Laitmatu teenistuse eest" 1. klass
• medal "NSV Liidu relvajoudude veteran"

Valismaised [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Sukhbaatari orden (Mongoolia, 1981)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]