한국   대만   중국   일본 
Soltuvuslik tekkimine ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Soltuvuslik tekkimine

Allikas: Vikipeedia

Soltuvuslik tekkimine ( sanskriti keeles prat?tyasamutp?da ; paali keeles pa?iccasamupp?da ; tiibeti keeles rten cing ’brel bar ’byung ba ; hiina keeles ?起 yuanqi ; jaapani keeles engi ) on budismis uks kesksemaid opetusi, mille kohaselt miski ei ole pusiv ega teki iseenesest, vaid on pidevas pohjuse-tagajarje seoses. Soltuvuslikku tekkimist iseloomustab koige uldisemalt vaide: “Kui see on olemas, siis tekib ka too.” Soltuvuslik tekkimine on seotud neljast oilsast toest teise ja kolmandaga, seletades uksikasjalikult lahti kannatuse pohjused ja nende pohjuste lakkamise.

Kannatused tekivad teadmatusest, mis viib isiksuse moodustumiseni ning sansaarasse ja surma. Kannatused lakkavad teadmise puhul, mis viib vabanemisele, tuhjusse, surematusse ehk nirvaanasse .

Olemisratta mandala

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soltuvusliku tekkimise opetust esitatakse mitmetes Tipitaka tekstides:

Kaksteist luli [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soltuvuslik tekkimine jaguneb 12 luliks (sanskriti keeles nid?na ):

  1. Teadmatus ( avidy? ), piltlikult: kepiga teed kobav pime naine. Teadmatus ehk rumalus on koige jargneva algpohjus. Kolm pohilist meelemurki on rumalus, viha ja iha, mida sumboliseerivad siga, madu ja kukk olemisratta mandala keskel. Teadmatus ei ole teadmiste puudumine, vaid pigem teadlikkuse nappus, mida sumboliseerib pimedus ehk puudulik nagemisvoime. Teadmatuse vastand on valgustumine ehk virgumine voi selginemine. Teadmatuse tottu hakatakse moodustama moisteid ja nendega mangima.
  2. Moodustajad ( sa?sk?r? , sankh?r? ), piltlikult: anumaid vormiv pottsepp. Sankh?ra tahistab koiki tegutsema sundivaid tegureid ning seda voib moista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. See on valmistaja voi moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis jargneb. Need on meele kujundid ehk kujutlused voi moisted, motivatsioonid ehk meele olud ehk (paris tapses tolkes) “kokkutehtused”. [3]
  3. Teadvus ( vijn?na ), piltlikult: mangiv ahv. Moistetega mangimine toob nad teadvusse ja laseb neil hakata elama oma elu. Ajendeid, kujutlusi ja moisteid hakatakse pidama tegelikeks, toelisteks ja olulisteks. Nad panevad motlema, analuusima, vordlema, tahendusi otsima, et sellest koigest aru saada.
  4. Nimi ja kuju ( n?mar?pa ) ehk meel ja ihu, piltlikult: merd uletav paat. Tekivad eristamised; eralduvad sisemine ja valimine, abstraktne ja konkreetne, tekib nimetamine ja vordlemine, jagunemine, maaratlemine ja maaramine, piiritlemine ja vastandamine. Tekib ettekujutus iseendast kui isiksusest .
  5. Kuus voimete valda ( ?a??yatana ), piltlikult: tuhi maja kuue aknaga. Ihu ja meele too jaguneb kuueks voimeks. Lisaks nagemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimisvoimele kuulub siia ka meelevoime, mis toimib teiste tajuvoimete integreerijana. Tajuvoime ja tajuorgan pole uks ja sama. Need, millega vastav tajuvoime valismaailmaga haakub, on voimete vallad: varv, heli, lohn, maitse ja puudutatav. Meelevoime ehk moistuse vallaks on mote. [4] Need on nagu aknad tuhjas majas, mis tekitavad mulje enda kokkupuutest valismaailmaga.
  6. Kokkupuude ( spar?a ), piltlikult: armuuhe. Moeldud on kokkupuudet voimete ja voimete valdade vahel. Enda kokkupuutumine millegagi tekitab tundeid. Koige tugevamaid tundeid tekitab armuuhe.
  7. Tunne ( vedan? ), piltlikult: silma tabanud nool. Tunded voivad olla meeldivad, ebameeldivad voi neutraalsed, kuid neid tajutakse alati toelistena ning nad tekitavad tahtmisi.
  8. Janu ( t???? ), piltlikult: janu kustutamine. Tahtmine, ihalemine, kiindumine ehk janunemine millegi jarele on rumaluse ja vihkamise korval uks olulisemaid takistusi ja meelemurke , mis viib paratamatult kuhugi kippumiseni, millessegi klammerdumiseni.
  9. Kippumine ehk tomblemine ( up?d?na ), piltlikult: vilja jarele haaramine. Paalikeelne sona up?d?na tahendab sona-sonalt 'kutust' [5] , 'kaivitajat', 'suutajat', 'energiat', 'protsessi kaigus hoidjat'. [6] [7] [8] Kiputakse ja tombutakse ihade ja naudingute, vaadete, kommete ja rituaalide ning iseenda tunnustamise poole. Kippumine ehk tomblemine on juba tegu , see on tegelik liigutus millegi poole, millegi suunas; see on valjautlemine, teatavaks tegemine. [9] See on koigest eelnevast tulenev ja ilmsiks saav sundmus, kaivitaja voi suutaja, mida ei saa enam kustutada ega summutada.
  10. Olemasolu ehk saamine ( bhava ), piltlikult: rase naine.
  11. Sund ( j?ti ), piltlikult: sunnitamine.
  12. Vananemine ja surm ( jar?mara?a ), piltlikult: kaeblev rauk.

Kasitlusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Klassikalise kasitluse kohaselt ( Buddhaghosa , 5. sajand, jt) esitavad soltuvusliku tekkimise lulid kolme umbersundi: esimesed kaks luli eelmist elu, jargnevad kaheksa kaesolevat ning kaks viimast luli juba jargmist elu.

Kaasaegsete kasitluste jargi ( Buddhadasa , 20. sajand, jt) esitab soltuvusliku tekkimise ahel inimese meeles toimuvaid protsesse, mis voivad toimuda vaga kiiresti ja teadvustamatult ning leida aset iga paev. [10]

Mahajaanas seostatakse soltuvuslik tekkimine tuhjuse moistega ning seda nimetatakse sageli 'seadmusevalla soltuvuslikuks tekkimiseks' [11] , milles koik moisted ehk dharmad on tuhjad, ilma omaolekuta ( svabh?va ), nad ei pusi ja tekivad erinevate pohjuste tottu ning neil puudub tahendus. Soltuvuslikku tekkimist kasitletakse ≪ Riisitaimesuutras ≫, Nagarjuna Mulamadhyamakakarika's jm.

Kannatuste tekkimine ja lakkamine on soltuvusliku tekkimise kontekstis nagu sama mundi kaks kulge, mis pidevalt langedes avalduvad kippumisena olemisse voi olematusse. Kesktee opetuse kohaselt tuleks neid aarmusi valtida. [12]

Soltuvuslikku tekkimist on tanapaeva teaduses vahel vaadeldud kui tegelikkuse ontoloogilist kirjeldust. Budismi seisukohalt on see pigem siiski vabanemisopetuse osa, mis aitab teadvustada ja lahendada sansaara ja kannatuse olemust ning seelabi neist vabaneda.

Soltuvuslikku tekkimist esitab kujundlikult olemiseratta mandala .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Uninstructed Assutav? Sutta (SN 12:61)
  2. To Kacc?na Gotta, Kacc?nagotta Sutta (SN 12:15)
  3. Linnart Mall . Sona- ja nimeseletusi Dhammapada tolke jarelsonas.
  4. Andres Herkel . Prat?tyasamutp?da ehk soltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 ? 570.
  5. Vrd ka " Tulejutlus " ? Adittapariyaya Sutta ( SN 35.28); ?ditta Sutta (SN 22.61) jm.
  6. Thomas William Rhys Davids; William Stede (1921). Pali-English Dictionary. Motilal Banarsidass. p. 149. ISBN 9788120811447 .
  7. Monier Monier-Williams (1872). A Sanskrit-English Dictionary. Oxford University Press. p. 171.
  8. Paul Williams; Anthony Tribe; Alexander Wynne (2002). Buddhist Thought. Routledge. pp. 45, 67. ISBN 9781134623242 .
  9. Richard Gombrich. How Buddhism Began: The Conditioned Genesis of the Early Teachings. 2 edition. Routledge/Curzon Press, 2005. ISBN 0415371236 (hc), ISBN 9780415371230 .
  10. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination" . The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  11. sanskriti keeles dharmadh?tu-prat?tyasamutp?da
  12. Kacc?nagotta Sutta ( SN 12:15); vt ka Nagarjuna Mulamadhyamakakarika.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Ida motteloo leksikoni " materjale.