Osa artiklitest teemal
Budism
Kolm kalliskivi Buddha Dharma Sangha
Ajalugu ja levik Budism Sri Lankal Budism Hiinas Budism Jaapanis Tiibeti budism Budism laanes Budism Eestis
Opetus ja teostusviisid Neli oilsat tode Kaheksaosaline tee Soltuvuslik tekkimine Viis takistust Kannatus Isetus Tuhjus Kosmoloogia Psuhholoogia Meditatsioon
Virgumine ?raavaka Voolusesse astunu Ukskordnaasja Mittenaasja Arhat Bodhisattva Pratjekabuddha Buda Nirvaana
Tekstid Paali kaanon Tiibeti kaanon Mahajaana suutrad
Koolkonnad Theravaada Mahajaana Vad?rajaana Chan Zen
v r

Soltuvuslik tekkimine ( sanskriti keeles prat?tyasamutp?da ; paali keeles pa?iccasamupp?da ; tiibeti keeles rten cing ’brel bar ’byung ba ; hiina keeles ?起 yuanqi ; jaapani keeles engi ) on budismis uks kesksemaid opetusi, mille kohaselt miski ei ole pusiv ega teki iseenesest, vaid on pidevas pohjuse-tagajarje seoses. Soltuvuslikku tekkimist iseloomustab koige uldisemalt vaide: “Kui see on olemas, siis tekib ka too.” Soltuvuslik tekkimine on seotud neljast oilsast toest teise ja kolmandaga, seletades uksikasjalikult lahti kannatuse pohjused ja nende pohjuste lakkamise.

Kannatused tekivad teadmatusest, mis viib isiksuse moodustumiseni ning sansaarasse ja surma. Kannatused lakkavad teadmise puhul, mis viib vabanemisele, tuhjusse, surematusse ehk nirvaanasse .

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soltuvusliku tekkimise opetust esitatakse mitmetes Tipitaka tekstides:

• DN 15: Maha-nidana Sutta
• SN 12.1: Paticca-samuppada-vibhanga Sutta
• SN 12.23: Upanisa Sutta , translation by Bhikkhu Thanissaro.
• Assutav? Sutta , ( SN 12:61). ^[1]
• Kacc?nagotta Sutta , SN 12:15. ^[2]

Kaksteist luli [ muuda | muuda lahteteksti ]

Soltuvuslik tekkimine jaguneb 12 luliks (sanskriti keeles nid?na ):

1. Teadmatus ( avidy? ), piltlikult: kepiga teed kobav pime naine. Teadmatus ehk rumalus on koige jargneva algpohjus. Kolm pohilist meelemurki on rumalus, viha ja iha, mida sumboliseerivad siga, madu ja kukk olemisratta mandala keskel. Teadmatus ei ole teadmiste puudumine, vaid pigem teadlikkuse nappus, mida sumboliseerib pimedus ehk puudulik nagemisvoime. Teadmatuse vastand on valgustumine ehk virgumine voi selginemine. Teadmatuse tottu hakatakse moodustama moisteid ja nendega mangima.
2. Moodustajad ( sa?sk?r? , sankh?r? ), piltlikult: anumaid vormiv pottsepp. Sankh?ra tahistab koiki tegutsema sundivaid tegureid ning seda voib moista kui teadlikke ja alateadlikke ajendeid, kujutlusi, tunge ja motiive. See on valmistaja voi moodustaja ehk miski, mis valmistab ette millegi, mis jargneb. Need on meele kujundid ehk kujutlused voi moisted, motivatsioonid ehk meele olud ehk (paris tapses tolkes) “kokkutehtused”. ^[3]
3. Teadvus ( vijn?na ), piltlikult: mangiv ahv. Moistetega mangimine toob nad teadvusse ja laseb neil hakata elama oma elu. Ajendeid, kujutlusi ja moisteid hakatakse pidama tegelikeks, toelisteks ja olulisteks. Nad panevad motlema, analuusima, vordlema, tahendusi otsima, et sellest koigest aru saada.
4. Nimi ja kuju ( n?mar?pa ) ehk meel ja ihu, piltlikult: merd uletav paat. Tekivad eristamised; eralduvad sisemine ja valimine, abstraktne ja konkreetne, tekib nimetamine ja vordlemine, jagunemine, maaratlemine ja maaramine, piiritlemine ja vastandamine. Tekib ettekujutus iseendast kui isiksusest .
5. Kuus voimete valda ( ?a??yatana ), piltlikult: tuhi maja kuue aknaga. Ihu ja meele too jaguneb kuueks voimeks. Lisaks nagemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimisvoimele kuulub siia ka meelevoime, mis toimib teiste tajuvoimete integreerijana. Tajuvoime ja tajuorgan pole uks ja sama. Need, millega vastav tajuvoime valismaailmaga haakub, on voimete vallad: varv, heli, lohn, maitse ja puudutatav. Meelevoime ehk moistuse vallaks on mote. ^[4] Need on nagu aknad tuhjas majas, mis tekitavad mulje enda kokkupuutest valismaailmaga.
6. Kokkupuude ( spar?a ), piltlikult: armuuhe. Moeldud on kokkupuudet voimete ja voimete valdade vahel. Enda kokkupuutumine millegagi tekitab tundeid. Koige tugevamaid tundeid tekitab armuuhe.
7. Tunne ( vedan? ), piltlikult: silma tabanud nool. Tunded voivad olla meeldivad, ebameeldivad voi neutraalsed, kuid neid tajutakse alati toelistena ning nad tekitavad tahtmisi.
8. Janu ( t???? ), piltlikult: janu kustutamine. Tahtmine, ihalemine, kiindumine ehk janunemine millegi jarele on rumaluse ja vihkamise korval uks olulisemaid takistusi ja meelemurke , mis viib paratamatult kuhugi kippumiseni, millessegi klammerdumiseni.
9. Kippumine ehk tomblemine ( up?d?na ), piltlikult: vilja jarele haaramine. Paalikeelne sona up?d?na tahendab sona-sonalt 'kutust' ^[5] , 'kaivitajat', 'suutajat', 'energiat', 'protsessi kaigus hoidjat'. ^{[6] [7] [8]} Kiputakse ja tombutakse ihade ja naudingute, vaadete, kommete ja rituaalide ning iseenda tunnustamise poole. Kippumine ehk tomblemine on juba tegu , see on tegelik liigutus millegi poole, millegi suunas; see on valjautlemine, teatavaks tegemine. ^[9] See on koigest eelnevast tulenev ja ilmsiks saav sundmus, kaivitaja voi suutaja, mida ei saa enam kustutada ega summutada.
10. Olemasolu ehk saamine ( bhava ), piltlikult: rase naine.
11. Sund ( j?ti ), piltlikult: sunnitamine.
12. Vananemine ja surm ( jar?mara?a ), piltlikult: kaeblev rauk.

Kasitlusi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Klassikalise kasitluse kohaselt ( Buddhaghosa , 5. sajand, jt) esitavad soltuvusliku tekkimise lulid kolme umbersundi: esimesed kaks luli eelmist elu, jargnevad kaheksa kaesolevat ning kaks viimast luli juba jargmist elu.

Kaasaegsete kasitluste jargi ( Buddhadasa , 20. sajand, jt) esitab soltuvusliku tekkimise ahel inimese meeles toimuvaid protsesse, mis voivad toimuda vaga kiiresti ja teadvustamatult ning leida aset iga paev. ^[10]

Mahajaanas seostatakse soltuvuslik tekkimine tuhjuse moistega ning seda nimetatakse sageli 'seadmusevalla soltuvuslikuks tekkimiseks' ^[11] , milles koik moisted ehk dharmad on tuhjad, ilma omaolekuta ( svabh?va ), nad ei pusi ja tekivad erinevate pohjuste tottu ning neil puudub tahendus. Soltuvuslikku tekkimist kasitletakse ≪ Riisitaimesuutras ≫, Nagarjuna Mulamadhyamakakarika's jm.

Kannatuste tekkimine ja lakkamine on soltuvusliku tekkimise kontekstis nagu sama mundi kaks kulge, mis pidevalt langedes avalduvad kippumisena olemisse voi olematusse. Kesktee opetuse kohaselt tuleks neid aarmusi valtida. ^[12]

Soltuvuslikku tekkimist on tanapaeva teaduses vahel vaadeldud kui tegelikkuse ontoloogilist kirjeldust. Budismi seisukohalt on see pigem siiski vabanemisopetuse osa, mis aitab teadvustada ja lahendada sansaara ja kannatuse olemust ning seelabi neist vabaneda.

Soltuvuslikku tekkimist esitab kujundlikult olemiseratta mandala .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Koidikud
• Viis takistust
• Kolm meelemurki
• Budistlik kosmoloogia

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Andres Herkel . Prat?tyasamutp?da ehk soltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 ? 570.
• Andres Herkel. Muut ja motlemine. (Kolmas osa. Soltuvuslik tekkimine.) Ilmamaa, 2002, lk 105-154. ISBN 9985770560
• Rupert Gethin. Budismi alused. (Kuues peatukk. Ise puudumine: Isiksuse jatkuvus ja soltuvuslik tekkimine.) Tartu Ulikooli Kirjastus, 2021, lk 179-214. ISBN 9789949035472
• Riisitaimesuutra. Tolkinud Andres Herkel. Akadeemia nr ?, 1994, lk. 757-771.
• Bhikkhu Buddhadasa. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination" . The Dhamma Study & Practice Group, 2002

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Ida motteloo leksikoni " materjale.

v r Tipi?aka
Paali kaanon
Vinayapi?aka	Suttade analuus Munkade ja nunnade elukorralduse, kogudusest valjaarvamise ja heastamise reeglid, P??imokkha-sutta pohjalik analuus. Jaotused Koguduse elukorralduse ja toimimise reeglid. Lisad Reeglid kogudusse vastuvotmiseks, puhade ja tahtpaevade pidamiseks jms.
Sutta Pi?aka	D?gha-nik?ya Pikkade opetussonade kogu. 34 mahukat suttat . Kasitletakse soltuvuslikku tekkimist , meditatsiooni jpm, sealhulgas Satipa??h?na-sutta . Majjhima-nik?ya Keskmiste opetussonade kogu. 152 filosoofilist suttat , jaotatud kolme ossa: * M?lapa???sap??i * Majjhimapa???sap??i * Uparipa???sap??i. Sa?yutta-nik?ya Uhendatud opetussonade kogu. Ligi 3000 suttat , jaotatud viide ossa: * Sagatha-vagga. Varssides suttad, sealhulgas Dhammapada * Nidana-vagga. Peamiselt soltuvuslikku tekkimist kasitlevad suttad, sealhulgas Isetuse opetus . * Khandha-vagga. Skandhasid kasitlevad suttad. * Salayatana-vagga. Meeletajusid kasitlevad suttad, sealhulgas Tulejutlus . * Maha-vagga. Sealhulgas Kaheksaosaline tee , opetused dhy?nadest , seadmuseratta kaimapanemine jpm. A?guttara-nik?ya "Uks-rohkem" opetussonade kogu. 9557 suttat , jaotatud uheteistkumnesse ossa vastavalt kasitletavate nahtuste voi asjade arvule, sealhulgas Kalama Sutta . Khuddaka-nik?ya Luhikeste opetussonade kogu , jaotatud 15 ossa: Luhikesed lugemised  · Dhammapada   · Ulendavad varsid  · Nondaoeldu  · Suutrate kogumik  · Taevalossilood  · Tondilood  · Auvaarsete isandate laulud  · Auvaarsete emandate laulud  · Sunnilood  · Selgitus  · Analuusi tee  · Suured teod  · Buddhade jargnevus  · Elulookorv
Abhidhammapi?aka	Dhammasa?ga?i Seadmuste ruhmad. Psuhholoogilised kasitlused. Vibha?ga Lahtiseadmine. Eelmise osa suvendatud kasitlused. Dh?tukath? Vestlused urgollustest . 14 peatukki kusimuste-vastuste vormis. Puggalapannatti Isiksusetupoloogia . 10 peatukki. Kath?vatthu Vaidlusobjektid . Yamaka Paarid . 10 peatukki kusimuste-vastuste vormis. Pa??h?na Suhted . Seosed ja pohjused.