Rooma riik

	Rooma riik
	Rooma riigi alade laienemise protsess
Valitsusvorm	kuningriik ( 753 ? 509 eKr ) ; vabariik ( 509 ? 27 eKr ) ; keisririik : ; : Laane-Rooma ( 27?eKr ??? 476 ), ; : Ida-Rooma (330?1453)
Pealinn	Rooma ; Ravenna / Konstantinoopol

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik , mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis .

Territoorium [ muuda | muuda lahteteksti ]

Roomlased vallutasid koigepealt tanapaeva Itaalia alad ning seejarel enamiku teisi Vahemere -aarseid alasid.

Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal ( 98 ? 117 ), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia ( Inglismaa ), Gallia ( Prantsusmaa , Belgia , Holland , Luksemburg , ?veits , osa Saksamaast ), Hispaania , alad Doonaust lounas ( Baieri , Austria , Ungari , Albaania , Bulgaaria , Serbia , Horvaatia , Sloveenia ), Daakia ( Rumeenia ), Pohja-Makedoonia , Ahhaia ( Kreeka ), Vaike-Aasia , Mesopotaamia ja Armeenia ( Turgi , Iraan , osa Iraaki , Gruusia , Armeenia ja Aserbaid?aan ), Suuria ja Juudamaa (osa Jordaaniast , Suuriast, Liibanonist ja Iisraelist ) ja kogu Pohja-Aafrika rannik ( Maroko , Al?eeria , Tuneesia , Liibua ja Egiptus ).

Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hoimude pealetungi tagajarjel pidevalt vahenema.

Rooma kuningriigi ajajark [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Rooma kuningriik

Kuningate ajajark ( 753 ? 509 eKr ) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg. Kesk-Itaalia latiinidega asustatud Latiumi maakonnas kujunesid Tiberi joe alamjooksu (~25 km joe suudmest) kungastele maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid uhtse linnriigi. Parimuse jargi rajas Rooma linna 753 eKr Romulus ning seda aastat peeti uhtlasi roomlaste ajaarvamise alguseks.

Kuningriigi valitsemiskorraldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rooma kuningriigi ( Regnum Romanum ) eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas . Parimuse jargi valitsesid uksteise jarel 7 kuningat: Romulus , Numa Pompilius , Tullus Hostilius , Ancus Mardus , Tarquinius Priscus , Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus , kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast etruskide niinimetatud Tarquinuste dunastia kuningat.

Etruskide ulemvoimu ajal arenes riik joudsalt ning kuningavoim muutus paritavaks. Vanemate noukogusse ( senatisse ) kuulunud mojukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia . Patriitsiperekondadest valjapoole jai lihtrahvas ( plebeid ). Vana-Rooma uhiskonnakihid-klassid kujunesid valja kuningate ajajargust ning eksisteerisid kuni vabariigi ajajargu lopuni:

Patriitsid ( ladina keeles patres 'isad'): polised Rooma elanikud ja suurtsuguste suguvosade liikmed; suurmaaomanikud ja taieoiguslikud kodanikud, kellel oli oigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse ja saada preestriks.
Plebeid (ld plebs 'rahvahulk'): Rooma lihtrahvas; peamiselt vaiketalupojad ja kasitoolised ning hilisemate juurdetulijate jareltulijad. Plebeid olid sojavaekohuslased ning neil oli oigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud ? proletaarid (ld k proles ? jareltulijad, lapsed) olid sojavaeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuoigused olid seetottu piiratud.
Orjad : sojavangid, vaesunud lihtkogukondlased voi orjaturgudelt ostetud vooramaalased.

Rooma vabariigi ajajark [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Rooma vabariik

Vabariigi ajajark kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr voi aastani 27 eKr . Parast kuninga (535 eKr ? 509 eKr), Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi . Rooma kujutas endast aristokraatlikku vabariiki , kus suur osa rikkusest ja peaaegu kogu poliitiline voim koondus kitsa, nii patriitsi - kui ka plebeisuguvosasid holmava aristokraatia katte, mida nimetati nobiliteediks . Kuninga asemel sai voimukandjaks kaks valitavat konsulit . Konsulid juhatasid sojavage . Reaalse ohu korral anti voim kuni kuueks kuuks diktaatorile . Nobiliteedi juhtimisel voitis Rooma Vahemere suurvoimu Kartaagot Puunia sodades ja sai lakkamatute vallutussodadega suurimaks jouks kogu Vahemere ruumis.

Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publika ( ladina keeles 'uhiskondlik asi'), kuna enamik uhiskonna liikmetest vottis selle valitsemisest osa.

Vabariigi varasemat ajajarku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline voitlus. Hortensiuse seadus ( 287 eKr ) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Plebeid said patriitsidega vordsed oigused ja nad koik kokku moodustasid Rooma kodanikkonna (ld k populus romanus ? Rooma rahvas). Need seisused asendas usna peatselt uus aristokraatia nobiliteet (patriitside ja rikaste plebeide esindajad, ld k nobilis ? tuntud), kes hoidis reaalset poliitilist voimu endiselt enda kaes.

Vana-Rooma sojandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Vana-Rooma armee

Kuni 2. sajandi lopuni eKr moodustati Rooma sojavagi maakaitsevae pohimottel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid vaeliikidesse jagatud vanuste jargi: 17?45-aastased osalesid aktiivses sojategevuses ning 45?60-aastased moodustasid reservi. Rooma sojavae peamiseks vaeuksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere ? valja valima), mis lahinguvaljal asetus vaiksemate alluksustena ( maniipulitena ) justkui malelaua ruutudena, voimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul.

Alates I Puunia sojast (264?241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sojalaevastiku . Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sojavaelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Sojalaagritest kujunesid hiljem asulad ning antiiklinnad.

Rooma keisririik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis Rooma keisririik

Sodade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured uhiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Toimus ka Itaalia linnastumine . Kuningate ajajargust alates sailinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. 89 eKr anti koigile Itaalia elanikele Rooma kodakondsus . Algas kodusodade ajastu, mis loppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jouks said vaejuhid.

Esimene keiser [ muuda | muuda lahteteksti ]

60 eKr solmisid Caesar , Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi . Jargnenud kodusojas voitis Caesar Pompeiuse senati vae ja kehtestas diktatuuri . Kodusoja tulemusena (31-30 eKr) vallutati Rooma poolt viimane hellenistlik suurriik Egiptus ja parast Caesari surma kehtestus Octavianuse ulemvoim. Octavianuse valitsusaja algul kehtestati monarhistlik valitsemissusteem. 27 eKr tunnistas tema voimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli.

Varane keisririik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keisririigiks nimetatakse "monarhilist re?iimi", mille kehtestas Augustus 27 eKr ning mis kestis Laane-Rooma riigi lopuni. Ajaloolased eelistavad kasutada moistet " printsipaat " (27 eKr ? 284 pKr), et tahistada "suhteliselt liberaalset monarhiat kahel esimesel sajandil meie aja jargi". Augustus kandis tiitlit princeps , mis tahendas riigipead ja esimest kodanike seas. ^[1] Keiser (imperaator) koondas enda katte "koik voimuliigid: keisri kaes oli konsulaarne ja prokonsulaarne imperium (lad. k. ulemvoim) (ta vois sekkuda riigiasjadesse Itaalias ja kogu riigis, ning kasutada sojavagesid, mistottu ongi ta imperator ), tribunaalne voim (tanu millele vois ta kokku kutsuda rahvakoosolekuid) ja ulempreestri ametikoht. ^[2]

Vormiliselt oli korgeim voim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser. Parast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dunastia keisrid terrorit. Puhkesid ulestousud Pannoonias , Traakias , Gallias , Britannias ja Palestiinas . Parast Nero kukutamist tuli voimule Flaviuste dunastia .

Provintside majandus edenes joudsalt, provintsikeskustest arenesid linnad ( Gallias Colonia Claudia Ara Agrippinensium , Provence 'is Aquae Sextiae ja Narbonne , Inglismaal Londinium , Eburacum ja Venta Belgarum , Purenee poolsaarel arendasid roomlased juba olemasolevaid linnu, naiteks Olissipo , Tarraco ja asutasid Caesaraugusta , Augusta Emerita ja Valentia , Dalmaatsias Split ja Salona , Pannoonias Aquincum , Carnuntum jt). Alates 1. sajandi lopust hakkas Itaalia neile oma juhtpositsiooni kaotama.

Usukuulutaja Jeesuse tegevuse tulemusena kujunes 1. sajandil Palestiinas valja ristiusk . Esimeste sajandite jooksul m.a.j kasvas see teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem ule kogu maailma.

Uhiskondlik korraldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rooma uhiskond keisririigi perioodil oli seisuslik: koik inimesed kuulusid soltuvalt rikkusest ja uhiskondlikust positsioonist seadustega kindlaks maaratud oigustega seisusse.

Senaatoriseisus: Rooma riigi ulikud ja senaatoriperekonnad, kelle hulgast tavaliselt maarati tahtsamad riigiametnikud, vaepealikud ja provintside asevalitsejad.
Ratsanikuseisus: rikkad, tavaliselt mojukad suurmaaomanikest roomlased, kes jaid valjapoole senaatoriseisust. Paljud sellesse seisusse kuulujad tegelesid kaubanduse ja finantstegevusega ning maarati seetottu sageli rahandusega tegelevateks ametnikeks voi kohtunikeks.
Lihtrahvas: linnade kasitoolised, vaikekaupmehed ning proletaarid, kelle hulk suurlinnades kogu aeg kasvas. Riik jagas proletaaridele ohtralt tasuta vilja ja korraldas neile tasuta vaatemange, et ara hoida sotsiaalsete vastuolude kasvu ("tsirkust ja leiba"). Maapiirkondades kuulusid sellesse seisusse vaiketalupojad ja rentnikud.
Vabakslastud ( libertiinid ): truu teenistuse eest peremehe poolt vabastatud voi vabaks ostetud endised orjad, kes said kull kodanikuks, ent jaid oma isanda klientideks.
Orjad: erinevates eluvaldkondades tootavad soltlased; isandate "konelevad tooriistad".

Valdava osa keisririigi elanikest vaiketalupojad ja rentnikud. Riigi laanepoolsetes provintsides toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust latifundiumites (pollumajanduslikud suurettevotted, kus kasutati valdavalt orjade toojoudu). Rooma riigis leidus ka palju linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused. Linnu oli rohkem riigi idapoolsetes provintsides, samas soodustati uute linnade teket ja arengut ka vallutatud laanepoolsetel aladel.

Rooma arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rooma riigi pealinn, Rooma, mille hiilgeaeg jai 1. sajandisse pKr, oli toeline esmane maailmalinn . Seal elas kuni 1,5 miljonit elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserannanuid koigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula ? saar, uurimaja) ja rikkad uhe- kuni kahekorruselistes aatriumiga villades (ld k domus ). Alates keisririigi ajast algas linna plaaniparane valjaehitamine ( Aurelianuse muur ). Elanikkonna varustamiseks ja suurlinna toimetatavate kaupade ladustamiseks rajati suuri laohooneid ( Horrea Galbae ). Olulisemad ehitised Rooma linnas olid:

foorum ja selle lahistele rajatud keiserlikud foorumid ? esindusvaljakud koos neid umbritsevate templite ja muude uhiskondlike hoonetega.
Panteon ? koigi jumalate tempel; 2. sajandi algul rajatud antiikaja suurim kuppelehitis.
kanalisatsioonisusteem (ld k cloaca maxima ? suur aravoolukanal) ? linna kanalisatsioon mille kaudu reoveed suunati kaudu Tiberi jokke.
akveduktid (ld k aquaeductus ? veejuhe) ? korgele sillataolisele kaaristule rajatud veejuhtmed, mille kaudu juhiti linnadesse magedest puhast joogivett.
termid ? uksikisikutele voi riigile kuuluvad antiikaja kumblusasutused ( Caracalla termid ); avaliku elu keskused mille juurde kuulusid tihti ka spordivaljakud, raamatukogud ( Celsuse raamatukogu ) ja soogikohad.
tsirkused (ld k ring ) ? piklikud kaarjate otstega hobukaarikute voidusoidurajad; Rooma suurim tsirkus ? Circus Maximus mahutas parast umberehitust ~185 000 inimest.
amfiteatrid ? teatrid, kus ovaalse kujuga areeni umber olid rajatud tribuunid. Amfiteatrites etendati gladiaatorite (ld k gladius ? luhike kahe teraga mook; kutselised voitlejad) voitlusi ning lavastati merelahinguid ja kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50 tuhat pealtvaatajat.
teatrid ? kreeka eeskujude jargi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida umbritsesid tribuunid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius.

Tanu lubimordi kasutamisele said roomlased ehitada kaari, volve ning kupleid, mistottu erinesid Rooma ehitised kreeklaste rajatistest. Kreeklastelt voeti ule sammaste ja poolsammaste kasutamine. Silmapaistvaid tulemusi saavutasid roomlased ka teede rajamises ( Via Postumia , Via Aemilia , Appiuse tee , tahtsaim Roomast kuni Louna-Itaaliani kulgev maantee) ning sildade ehitamises.

Hiline keisririik [ muuda | muuda lahteteksti ]

3. sajandil elas Rooma riik ule sugava kriisi. Algas linnade langus, kaubalis-rahalised suhted norgenesid, pollumajanduses sai valitsevaks latifundium . Hilise keisririigi ajal suvenesid riigi ida- ja laanepoolsete provintside erinevused. Laane pool kasitoo ja kaubanduse tahtsus vahenes ning algas linnade allakaik. Kaubanduslikud suhted provintside vahel vahenesid. Vallutussodade loppemise tottu orjade arv vahenes ning suurmaaomanikud hakkasid toojou sailitamiseks rentnikke sunnismaistama (kinnistama maa kulge). Sojavae tugevdamiseks varvati alates 3. sajandist jarjest enam vooramaalasi (peamiselt germaanlasi ), mille tottu Rooma armee jark-jargult barbariseerus. Impeeriumis hakkas levima kristlus , mille tokestamiseks hakati kristlasi taga kiusama.

Sodurkeisrite ajajargul, aastatel 235?284 pKr toimusid pidevad kodusojad sodurkeisrite vahel ning keskvoimu norgenemist kasutades tungisid germaani hoimud ja parslased Rooma riigi aladele ning toimus mitmete provintside lahkuloomine. Keiser (270?275) Aurelianusel onnestus riigi uhtsus taastada.

Hilise keisririigi ajajarku on nimetatud dominaadiks , mis algas keiser ( 284 ? 305 ja koos Maximianusega 286?305) Diocletianuse 284 . aastal ning loppes 476 aastal, kui kukutati viimane Laane-Rooma keiser. Hilise keisririigi perioodi algust arvestatakse Diocletianuse valitsemisajast, sest ta suutis lopetada aastakumneid kestnud segadused, millega kaasnesid pohjalikud umberkorraldused riigi valitsemises ja halduses. Tema kehtestati ka keisrite nelikvoim ehk tetrarhia , kuid sellest susteemist loobuti. Samas sailis tava jagada keisririik kahe valitseja vahel, kus uks valitses ida- ja teine laaneprovintsides. ^[3] Diocletianuse ja Constantinus Suure valitsemisajal (306?337) tugevnes riigi keskvoim ja burokraatia . Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Temale jargnenud keisrid (v.a uks) olid kristlased. ^[4]

Hunnide sissetung Musta mere pohjaranniku steppidesse (~370?375) vallandas suure rahvasterande . Nende survel hakkasid peamiselt erinevad germaani hoimud ( laanegoodid ja idagoodid , langobardid , vandaalid , burgundid , frangid , anglid , saksid jne), aga ka slaavi ja iraani (alaani) hoimud tungima Laane- ja Ida-Rooma riigi aladele. Norgenenud impeerium ei suutnud enam tagasi torjuda nii paljude erinevate barbarirahvaste sissetunge. Laane-Rooma riigi aladel rajati erinevaid germaanlaste riike: laanegootide riik Gallia lounaosas; vandaalide riik Pohja-Aafrikas; frankide riik Gallia pohjaosas; anglide ja sakside riigid Britannias.

Parast Constantinust (306?337) valitsesid riigi ida- ja laaneosa erinevad keisrid: laaneosa keisri residents oli Mediolanum ( Milano ) ja hiljem Ravenna . Parast keiser (379?395) Theodosius I surma ( 395 ) jagunes impeerium loplikult Ida-Rooma riigiks ja Laane-Rooma riigiks .

Impeeriumi lagunemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laane-Rooma keisririik lagunes suure rahvasterandamise kaigus. Laanegoodid sisenesid Rooma riiki 376. aasta eel ja jarel ning alistasid roomlased Adrianoopoli lahingus aastal 378. Laanegoodid tungisid Alarich I juhtimisel Itaaliasse ja ruustasid aastal 410 Roomat ning asusid seejarel elama algselt Louna- Galliasse ning hiljem Purenee poolsaarele , praeguse Hispaania ja Portugali aladele, kus nad asutasid voimsa Laanegootide kuningriigi . 3. sajandil pKr kujunes Idagootide suur riik Mustast merest pohja pool, mis ulatus Dnestrist Volgani ja Mustast merest Laanemereni . Umbes aastal 370 rundasid idagoote hunnid ja alistasid nad.

Kui Laane-Rooma riiki rundasid hunnid , kes uletasid 451 . aastal Reini , tungisid nad Gallias Orleansini . Kuigi roomlased koos laanegootidega ja alaanidega suutsid hunne Katalaunia valjadel 451 aastal sojaliselt luua, siis aasta hiljem ruustasid hunnid 452 Pohja- Itaaliat , havitasid Aquileia . Parast hunnide riigi kokkukukkumist Nedao lahingu (453) jarel liikusid idagoodid Theoderich Suure juhtimisel esiteks Moosiasse (u 475?488). Theoderichist sai aastal 493 Idagootide kuningriigi kuningas

Rooma armeesse varvatud germaanlasest vaepealik Odoaker kukutas 476. aastal viimase Laane-Rooma keisri Romulus Augustuluse .

Ida-Rooma riik ( Butsants ) pusis kuni 1453 . aastani.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Robert, Jean-Noel. Rooma. 2010, lk 25.
↑ Samas, lk 26.
↑ Inimene, uhiskond, kultuur I. Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma: XI klassi ajalooopik. Tallinn, 1998, lk 211?212.
↑ Koiv, Mait. Inimene, uhiskond, kultuur. I osa: vanaaeg. 2006, lk 182?183.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rooma keiserriigi sotsiaalmajanduslik areng uues kasitluses. , Ajalooline Ajakiri nr 2/ 1928

[1] Robert, Jean-Noel. Rooma. 2010, lk 25.

[2] Samas, lk 26.

[3] Inimene, uhiskond, kultuur I. Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma: XI klassi ajalooopik. Tallinn, 1998, lk 211?212.

[4] Koiv, Mait. Inimene, uhiskond, kultuur. I osa: vanaaeg. 2006, lk 182?183.

[1]

[2]

[3]

[4]