Piirkond

See artikkel raagib uldisest geograafia moistest; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Piirkond (tapsustus)

Piirkond ehk regioon on geograafias maa-ala, mida eristatakse umbritsevatest aladest teatud looduslike voi ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel. Piirkond voib olla vaiksete alade kogu (nagu Lahis-Ida riigid) voi suure ala osa (nagu Ida-Aasia).

Piirkonnad (liigist soltumata) on hierarhilise iseloomuga: neid voib jagada allregioonideks ja uhendada ulemregioonideks.

Piirkondade olemust on uurinud geograafid David Harvey ja Peter Haggett .

Liigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Geograafias jagatakse piirkonna liike jargmiselt:

traditsioonilised regioonid , naiteks maailmajaod kooliatlases ;
tupoloogilised regioonid ehk territoriaalsed klassid ? teatud tunnus(t)e alusel sisemiselt uhtlased, samal ajal omaparased, koigist teistest erinevad alad;
funktsionaalsed regioonis ehk susteemregioonid ? sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nouta homogeensust ega omapara neilt (sobivad peamiselt protsesside ja seadusparasuste selgitamiseks);
halduspoliitilised regioonid ? riikide ja nende haldusuksuste territooriumid (luuakse juhtimise eesmargil);
pollumajandusregioon ? ala, mis on uhtlane neis harrastatava pollumajanduse iseloomu poolest ja erineb sellega ulejaanud maailmast;
uldregioon ? seda maaratleb klassifitseerimistunnus , mille sisu haarab kogu loodust;
susteemregioon ? sisemiselt seostatud ja terviklikud regioonid, millelt ei nouta homogeensust ega omapara. Sobivad peamiselt protsesside ja seadusparasuste selgitamiseks;
lihtregioon ? selle moodustab uks kindel suhe. Naiteks on poliitiline lihtregioon riik, s.o inimesed, kes ta moodustavad ja talle alluvad, koos oma elupaikade, teede ja sideliinidega, mille abil need riigiasutustega uhendust peavad;
liitregioon ? selle moodustavad mitu erinevat suhet. Liitregiooniks on naiteks agraartoostuskompleks ? talud, mis lasevad oma piima, liha, vilja jms toodangu toodelda uhtedes ja samades keskustes paiknevates toiduainetoostuse ettevotetes, samuti kasutavad samades keskustes pakutavaid ariteenuseid.

Biogeograafias eristatakse zoogeograafilisi ja futogeograafilisi regioone .

Eesti piirkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eestit on labi aegade jagatud erinevateks piirkondadeks. Arengutasemelt on erinevused suured Pohja - ja Louna-Eesti vahel ning Laane - ja Ida-Eesti vahel. Olulised erinevused Pohja- ja Louna-Eesti vahel tulenevad looduslikest tingimustest ja ajaloolisest arengust.