Peeter Allik ( 28. juuni 1966 Poltsamaa ? 31. detsember 2019 ) oli eesti maalikunstnik ja graafik .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peeter Allik oppis aastatel 1984­­?1988 Tartu Kunstikoolis, 1988­­?1993 Eesti Kunstiakadeemia Tartu osakonnas ning 1991­­?1992 kulalisuliopilasena Eesti Kunstiakadeemias. ^[1]

Ta tuli oma kunstiga avalikkuse ette Kursi koolkonna ridades, selle asutajaliikmena 1988 . aastal. Teised kursilased olid Albert Gulk , Marko Maetamm , Imat Suumann , Ilmar Kruusamae , Priit Pajos , Priit Pangsepp , Kulli Suitso ja Reiu Tuur .

Peeter Allik oli aastail 2001?2004 Academia Non Grata maali- ja graafikaosakonna juhataja ning aastail 2005?2014 Tartu Korgema Kunstikooli oppejoud. ^[2]

Naitused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Allik hakkas naitustel esinema 1980. aastate teisel poolel, mil ta eksponeeris oma surrealistliku koega olimaale . 1990. aastatel kujunes temast vaga viljakas kunstnik, kelle loomingut on seostatud nii neopopi lainega kumnendi alguses kui ka surrealismi teise tulemisega kumnendi teisel poolel.

Naitusi ja teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Erastamisdokumentide poletamine"
• "Kalmer ja surm"
• "Kes meist siis ei tahaks olla Peeter Allik"
• "Kusev kasakas"
• "Konkreetsed lahendused"
• "Maha valitsus, president kaigu persse"
• "Meie kontseptsioon on filosoofia"
• "Mina"
• "Radikaalselt korrektne"
• "Seksikas saabas"
• "Tarbetud nuansid"
• "Vaikust lohestas vali kargatus"
• "URO"
• "XX sajandi saladused"
• "Peeter Allik. Kultiveeritud skisofreenia" Tartu Kunstimuuseumis
• "Lihatoitlaste klubi vaikse porgandiga"

Iseloomulik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linoolloige oli aastaid Alliku meelistehnika ja mustade triipude vorgustik kujunes talle iseloomulikuks.

Alliku kohta rohutatakse, kuidas nii tema graafikas kui ka maalikunstis peegeldub terav sotsiaalne narv: Allik reageerib poliitilistele ja sotsiaalsetele nihetele uhiskonnas , kuid teeb seda labi omaparase huumori ja groteski .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1993 Galerii Tokko & Arrak preemia
• 1996 Jyvaskyla rahvusvahelise graafikatriennaali noore graafiku preemia
• 1997 Eesti Maalijate Liidu preemia
• 1997 Ado Vabbe stipendium ^[3]
• 1998 Terzo preemia rahvusvahelisel kunstinaitusel "Citta Di Locri"
• 2001 Konrad Mae preemia
• 2001 Tartu Kultuurkapitali preemia
• 2002 Grand Prix Kaliningradi VII rahvusvahelisel graafikabiennaalil
• 2005 Kristjan Raua preemia (Tartu Kunstimajas toimunud uhiskonnakriitilise isikunaituse "Ma nagin seda! Riigisaladus: kottida rahvast" eest) ^[4]
• 2006 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia

Loomingu naiteid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 
  "Mardipaev", 1989
• 
  "Nato", 1996
• 
  "Melanhoolia", 1999
• 
  "Erastamisdokumentide poletamine", 2002
• 
  "Sundinud Noukogude Liidus", 2002
• 
  "Naised jooksevad", 2003?2004

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Peeter Alliku elukoht oli Laasme kula Puurmani vallas Jogeva maakonnas .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peeter Allik

• Kursi koolkonna koduleht
• Ants Juske . "Peeter Allik kui meie ajastu manerist" Postimees, 25. jaanuar 2005
• Mari Sobolev . "Kes meist siis ei tahaks olla Peeter Allik" Eesti Ekspress, 3. aprill 2002
• "Peeter Allik avab naituse uhtaegu Vaalas ja virtuaalgaleriis" Eesti Paevaleht, 5. marts 2002
• Vano Allsalu . "Peeter Allik RADIKAALSELT KORREKTNE"