Peeter Allik
(
28. juuni
1966
Poltsamaa
?
31. detsember
2019
) oli eesti
maalikunstnik
ja
graafik
.
Peeter Allik oppis aastatel 1984?1988 Tartu Kunstikoolis, 1988?1993 Eesti Kunstiakadeemia Tartu osakonnas ning 1991?1992 kulalisuliopilasena Eesti Kunstiakadeemias.
[1]
Ta tuli oma kunstiga avalikkuse ette
Kursi koolkonna
ridades, selle asutajaliikmena
1988
. aastal. Teised kursilased olid
Albert Gulk
,
Marko Maetamm
,
Imat Suumann
,
Ilmar Kruusamae
,
Priit Pajos
,
Priit Pangsepp
,
Kulli Suitso
ja
Reiu Tuur
.
Peeter Allik oli aastail 2001?2004
Academia Non Grata
maali- ja graafikaosakonna juhataja ning aastail 2005?2014
Tartu Korgema Kunstikooli
oppejoud.
[2]
Allik hakkas naitustel esinema
1980. aastate
teisel poolel, mil ta eksponeeris oma
surrealistliku
koega
olimaale
.
1990. aastatel
kujunes temast vaga viljakas kunstnik, kelle loomingut on seostatud nii
neopopi
lainega kumnendi alguses kui ka surrealismi teise tulemisega kumnendi teisel poolel.
- "Erastamisdokumentide poletamine"
- "Kalmer ja surm"
- "Kes meist siis ei tahaks olla Peeter Allik"
- "Kusev kasakas"
- "Konkreetsed lahendused"
- "Maha valitsus, president kaigu persse"
- "Meie kontseptsioon on filosoofia"
- "Mina"
- "Radikaalselt korrektne"
- "Seksikas saabas"
- "Tarbetud nuansid"
- "Vaikust lohestas vali kargatus"
- "URO"
- "XX sajandi saladused"
- "Peeter Allik. Kultiveeritud skisofreenia" Tartu Kunstimuuseumis
- "Lihatoitlaste klubi vaikse porgandiga"
Linoolloige
oli aastaid Alliku meelistehnika ja mustade triipude vorgustik kujunes talle iseloomulikuks.
Alliku kohta rohutatakse, kuidas nii tema graafikas kui ka maalikunstis peegeldub terav sotsiaalne narv: Allik reageerib
poliitilistele
ja sotsiaalsetele nihetele
uhiskonnas
, kuid teeb seda labi omaparase
huumori
ja
groteski
.
?
|
Kujutiste nuansirikas ja detaililembene esitus tekitab muide olulise silmapette ? esmapilgul tundub, et tegu pole mitte linoolloigetega, meelde tulevad hoopis Dureri-aegsed imepeene joonega vase- ja puugravuurid. Ehkki moongem, et peenuses jaab Allik Durerist sama kaugele maha kui nimetatud renessansimeister praegusest kunstisituatsioonist.
|
“
|
Johannes Saar
, Alliku kunsti kohta
|
-
"Mardipaev", 1989
-
"Nato", 1996
-
"Melanhoolia", 1999
-
"Erastamisdokumentide poletamine", 2002
-
"Sundinud Noukogude Liidus", 2002
-
"Naised jooksevad", 2003?2004
Peeter Alliku elukoht oli
Laasme
kula
Puurmani vallas
Jogeva maakonnas
.