Poletatud maa taktika
on sojaline vote vastase edasiliikumise ja hoivatud alal pusimise raskendamiseks, havitades koikvoimaliku
eluks
vajaliku.
Peamine ajalooline abivahend havitustooks on
tuli
. Toiduainete havitamise algsed sihtmargid olid
teravili
ja
hein
. Paljudel juhtudel on tuntud ka
joogivee
murgitamine
voi
kaevude
solkimine kattesaadavate vahenditega, naiteks loomakorjuste voi inimlaipadega.
1977
. aasta
Genfi kokkuleppe
I protokolli 54 loiguga on saherduse sojalise votte kasutamine eraisikute
vara
havitamiseks keelatud.
Skuudid
kasutasid maapoletamist
Dareios I
vastu.
[
viide?
]
1812. aasta Isamaasojas
, 1812. aasta sugisel, kui Prantsuse vaed
Napoleon I
juhtimisel lahenesid
Venemaa keisririigi
teisele pealinnale
Moskvale
, kaskis Moskva ulemjuhataja, sojakuberner jalavaekindral krahv
Fjodor Vassiljevit? Rostopt?in
, koos sojavagedega lahkuda linnast ka linna
tuletorjekommandodel
koos tulekustustusvahenditega. 1. septembril vastu 2. septembrit 1812 kaskis krahv Rostopt?in alluvatel parast sojavae lahkumist linnast "poletada armee ja linna laod, lahingumoona, varustuse ja puiduvarudega...". Suurpolengu kaigus havis Moskva linnas olnud ule 9000 ehitisest 6,5 tuhat ehitist ja linna 329 kirikust sailis ainult 121. Linna poletamise eesmark oli votta Prantsuse vagedelt laheneva talve ajal majutuskohtade ja varustuse hankimisvoimalused.
Tingnimetus Noukogude Liidu ja Saksa Kolmanda riigi poolt Teise maailmasoja ajal taganemisel kasutatud strateegia kohta, mille kohaselt pealetungiva vaenlase eest havitati kogu elutegevuseks vajalik
infrastruktuur
ja elutegevuseks vajalikud vahendid. Kui see tegevus oma territooriumil on vastuolus eetiliste pohimotetega, siis okupeeritud territooriumidel on selline tegevus vastuolus Haagi ja
Genfi sojapidamiskonventsioonidega
.
Noukogude voimude tegevus 1941. aastal Eestis
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Teise maailmasoja
joudes Eestimaale ning enne Eesti mahajatmist 1941. aasta suvel ruustasid taanduvad Noukogude vaed ja eesti kommunistid
Arnold Veimeri
juhtimisel Tallinna pohjalikult, teostades soja algul antud kasku rakendada poletatud maa taktikat. Kuna sakslased jaid peatuma
Kesk-Eestis
, siis jatkus havitustooks ja strateegiliste varade, kommunistide ja noukogude aktiivi ja mobiliseeritute evakueerimiseks kullaldaselt aega.
Poletatud maa taktikat viidi ellu kahel viisil: varade valjavedamisega nn evakueerimise nime all ja puhtakujulise havitamisega. Varade aravedamise juhiks maarati eesti kommunist
Arnold Veimer
, kes oma malestustes margib selle kohta:
??Saanud parteisekretarilt
Karl Sarelt
korralduse alustada ettevotete ja ladude evakueerimist, asusin kohe seda taitma. Alustasime tahtsamate materjalide, toorainete ja valmistoodangu evakueerimist
Leningradi
. Tegime seda, tohustades ja kiirendades kogu aeg. Kuna juba augusti alul katkes raudteeuhendus Leningradiga, siis jai ainumaks voimaluseks seda teha mere kaudu. Tavalisi laevalaadimise noudmisi ei saanud saarases olukorras loomulikult taita, vaid tuli maarata kaitiste ja laadungite jarjekord ning kindlustada pidev too sadamas. Peab utlema, et tanu erakorraliste abinoude rakendamisele onnestuski suur osa materjalidest ja toorainetest evakueerida Leningradi, millega ei sattunud need fa?istide katte.”“
–
[1]
Mida ei saanud ara vedada, osalt lihtsalt havitati. Naiteks poletati maha
Kardla kalevivabrik
.
Ettevalmistused Leningradis 1941. aastal
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Vastavalt operatiivplaanile
Barbarossa
, oli Saksa vagedel plaan vallutada Leningradi linn
20. juuliks
1941
. Nii kiire vallutusplaan ei realiseerunud ning augustiks jai rinne pidama Leningradi lahedal ning piirnes 900-paevase
Leningradi blokaadiga
. Augustis 1941 anti Moskvast kask Leningradi kaitsenoukogule (juht
Andrei ?danov
) ellu viia plaan Leningradi vallutamise puhuks ja kasutada nn poletatud maa taktikat, mida varem oli kasutatud ka hiljuti hoivatud Balti riikides.
Paari paeva jooksul varustasid sojavae
sapooride
grupid
NKVD
esindajate juhtimisel Leningradi strateegilised ning kultuurilist ja poliitilist tahtsust omavad objektid (suurema tehased ja vabrikud, laevaehitustookojad, veejaamad,
telefoni
- ja
telegraafijaamad
,
naftabaasid
, ule
Neeva
joe viivad sillad ja
reidil
seisvad laevad ? 381 tk) lohkelaengutega. Lohkamiseks asetati valjavalitud objektide keldritesse ligi 325 000 kilogrammist
lohkeainest
koosnevad lohkelaengud. Lohkamisstaap moodustati
Kaasani katedraali
keldris. Linna ohkimine pidi toimuna kasu saamisel, milleks vois lohkamisstaabis valves olevale isikule olla kirjalik kask kaskjalaga, telefoni teel (eriparooli kasutades), korralduse alusel mille annab sidepuldi ulem voi
NKVD
esindaja
[2]
.
Napalmiga maapoletamine
Saksa okupatsioonivagede tegevus 1944
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]