Oktoober 2018 , kroonika.

2018 . aasta oktoober algas esmaspaeval ja loppes 31 oopaeva hiljem kolmapaeval .

1. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Dominica parlament valis presidendiks tagasi Charles Savarini . ^[1]
• Iraagi parlamendis ebaonnestus kvoorumi puudumise tottu presidendivalimiste esimene voor, mis lukati edasi jargmisele paevale. ^[1]
• Kanada Quebeci provintsis toimusid kohaliku parlamendi valimised . Valimistel oli edukaim paremtsentristlik erakond Coalition Avenir Quebec , mis sai 37,4% antud haaltest ja absoluutse enamuse parlamendis, 74 kohta 125 kohast. Valimisaktiivsus oli 66,4%. ^[1]
• Prantsusmaal esitas tagasiastumispalve riigi siseminister Gerard Collomb , kuid president Emmanuel Macron lukkas selle tagasi. ^[1]
• Rootsis Stockholmis tegi Karolinska Instituut teatavaks 2018. aasta Nobeli meditsiiniauhinna laureaadid. Auhinna palvisid ameeriklane James Allison ja jaapanlane Tasuku Honjo vahirakkude ja immuunsusteemi vastasmoju uuringute eest, mis on aluseks mitmete uute vahiravi meetodite arendamisel. ^[2]
• Saksamaal joudsid kolme valitseva erakonna ? Kristlik-Demokraatliku Liidu , Kristlik-Sotsiaalse Liidu ja Sotsiaaldemokraatliku Partei juhid kokkuleppele immigratsiooniseaduse valjatootamises, mis peaks eeskuju votma Kanada vastavast seadusandlusest. ^[3]
• San Marino kaptenregentidena astusid ametisse Mirco Tomassoni ja Luca Santolini . ^[1]
• Venemaal valis Neenetsi autonoomse ringkonna esinduskogu 12 poolthaalega uueks kuberneriks seni kuberneri kohusetaitjana tootanud Aleksandr Tsobulski , kes samal paeval ka ametisse astus. ^[1]

2. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Iraagi parlament valis teisel katsel riigi uueks presidendiks kurdi rahvusest poliitiku Barham A?mad ??li?i , kes sai esimeses valimisvoorus 165 ja teises valimisvoorus 219 haalt. Uus president andis samal paeval ametivande ja tegi uue valitsuse moodustamise ulesandeks ?iiidist poliitikule ‘?dil ‘Abd al-Mahd?le . ^[1]
• Rootsi parlamendi Riksdagi spiiker Andreas Norlen tegi uue valitsuse moodustamise ulesandeks Mooduka Koalitsioonipartei esimehele Ulf Kristerssonile . ^[1]
• Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia kuulutas valja 2018. aasta Nobeli fuusikaauhinna laureaadid, kelleks said laserite uurimise ja arendamisega tegelenud Arthur Ashkin , Gerard Mourou ja Donna Strickland . ^[4]
• Suurbritannia peaminister Theresa May teatas Konservatiivse Partei kongressil peetud kones, et parast Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist ( Brexit ) piiratakse oluliselt Euroopa Liidu kodanike sisserannet Suurbritanniasse ja alates 2021. aastast vordsustatakse nende kohtlemine koigi teiste valisriikide kodanike omaga. ^[5]
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Lipetski oblasti administratsiooni juhi Oleg Koroljovi tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetaitjaks Igor Artamonovi . Samuti vabastas Putin ametist Kurgani oblasti kuberneri Aleksei Kokorini ja nimetas kuberneri kohusetaitjaks Vadim ?umkovi . ^[1]

3. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ameerika Uhendriikides avaldas ajaleht The New York Times 650 oigusteaduse oppejou allkirjastatud avaliku kirja, millega viimased kutsusid Ameerika Uhendriikide Senatit ules mitte kinnitama president Donald Trumpi esitatud kandidaati Brett Kavanaugh 'd Ulemkohtu liikmeks. Allakirjutanute hinnangul puudub Kavanaugh'l ametikoha jaoks vajalik objektiivsus ja poliitiline erapooletus. ^[6]
• Ameerika Uhendriikides Louna-Carolina osariigis Florence'i maakonnas toimunud tulistamises sai surma uks ja haavata kuus politseinikku. Tule avas politseinike pihta mees, kelle kodu nad olid saabunud labi otsima. Parast paar tundi kestnud tulevahetust onnestus politseil tulistaja kinni pidada. ^[7]
• Peruu kohus tuhistas toonase presidendi Pedro Pablo Kuczynski 2017. aasta otsuse, millega anti armu riigi endisele presidendile Alberto Fujimorile , ja kaskis Fujimori kohe vanglasse tagasi toimetada. Fujimori advokaat vaidlustas otsuse, seda otsust ei saanud ka taitmisele poorata, kuna sudamehaiguse all kannatav Fujimori tuli viia hoopis haiglasse. ^[8]
• Prantsusmaal rahuldas president Emmanuel Macron siseminister Gerard Collombi tagasiastumispalve, mille ta oli kaks paeva varem tagasi lukanud ja mille siseminister 2. oktoobril uuesti esitas. Siseministri kohuseid asus ajutiselt taitma peaminister Edouard Philippe . ^[1]
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Peterburi kuberneri Georgi Poltavt?enko tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetaitjaks oma senise esindaja Loode foderaalringkonnas Aleksandr Beglovi . ^[1]
• Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas pensioniseaduse, millega tosteti nii naiste kui ka meeste pensioniiga viis aastat, vastavalt 60. ja 65. eluaastale. Uus pensioniiga ei joustu kohe, vaid jark-jargult, sarnaselt Eestis ja mitmetes laaneriikides labi viidud pensionireformidega. ^[9]

4. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Venemaa president Vladimir Putin alustas ametlikku visiiti Indias , et pidada labiraakimisi India peaministri Narendra Modiga . ^[10]
• Eestis teatas poliitik ja ettevotja Andrei Korobeinik , et lahkub Eesti Reformierakonnast . ^[11]

5. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Louna-Koreas moistis kohus riigi endise presidendi Lee Myung-baki korruptsioonis suudi ja maaras talle karistuseks 15 aastat vangistust. ^[12]
• Norra Nobeli Komitee avalikustas 2018. aasta Nobeli rahuauhinna laureaadid. Auhinna palvisid Denis Mukwege ja Nadia Murad joupingutuste eest lopetamaks seksuaalvagivalla kasutamist sodades ja muudes relvakonfliktides. ^[13]

6. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ameerika Uhendriikide Senat kinnitas Ulemkohtu uueks liikmeks Brett Kavanaugh . Tema poolt haaletas 50 senaatorit ja vastu 48 senaatorit. ^[14] Samal paeval andis Kavanaugh ametivande ja astus ametisse.
• Bulgaarias Ruse linnas leiti Doonau joe kaldalt tuntud uuriva teleajakirjaniku Viktoria Marinova surnukeha. Naise suhtes oli kasutatud seksuaalset vagivalda ja tema isiklikud asjad olid varastatud. Ajakirjaniku morv toi kaasa teravad reaktsioonid rahvusvahelistelt ajakirjanike uhendustelt. ^[15]
• Gabonis toimus parlamendivalimiste esimene voor.
• Latis toimusid parlamendivalimised . Valimistel voitis venemeelseks nimetatud vasaktsentristlik erakond Koosmeel , mis sai 19,88% antud haaltest ja 23 kohta 100-liikmelises parlamendis. Teisele kohale tuli varem parlamendis esindamata populistlik erakond Kellele Kuulub Riik? (14,1% haaltest ja 16 kohta) ja kolmandale kohale Uus Konservatiivne Partei (13,59% haaltest ja 16 kohta). Valimisaktiivsus oli 54,6%. ^{[16] [1]}
• Rumeenias algas kaks paeva kestnud pohiseaduse muutmise rahvahaaletus, millega kusiti rumeenlastelt nousolekut abielu defineerimiseks pohiseaduses ainult mehe ja naise vahelise liiduna. Vahese osaluse tottu kukkus referendum labi ? selle tulemusega arvestamiseks oleks pidanud haaletama vahemalt 30% haaleoiguslikest elanikest, tegelikult osales vaid 20,4% haaleoiguslikust elanikkonnast. ^[17]

7. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Bosnias ja Hertsegoviinas toimusid parlamendi- ja presidentuurivalimised . Presidentuuri liikmeteks valiti serblane Milorad Dodik , bosnialane ?efik D?aferovi? ja horvaat ?eljko Kom?i? . Foderatsiooni koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi presidendiks valiti ?eljka Cvijanovi? . ^[1]
• Brasiilias toimusid parlamendi- ja presidendivalimised . Presidendikandidaatidest paasesid 28. oktoobril toimuvasse teise valimisvooru edasi Jair Bolsonaro (46% haaltest) ja Fernando Haddad (29,3% haaltest). Parlamendivalimistel palvis suurima toetuse Tooliste Partei , mis sai 513-liikmelises alamkojas 56 kohta, teiseks tousis seni vaid kolme kohaga parlamendis esindatud Sotsiaalliberaalne Partei , mis sai parlamendi alamkojas 52 kohta. Uhtlasi valiti koigile osariikidele uued kubernerid, mitmes osariigis laks ka nende valimine edasi teise valimisvooru. ^[1]
• Kamerunis toimusid presidendivalimised . Valimised voitis ulekaalukalt senine president Paul Biya , kes sai 71,3% antud haaltest. Valimisaktiivsus oli 53,5%. ^[1]
• Prantsusmaa territoriaalvetes Korsika lahistel porkasid kokku kaks suurt kaubalaeva ? Tuneesia lipu all soitnud The Ulysse ja Kuprose lipu all soitnud CLS Victoria. Onnetus juhtus kohaliku aja jargi 7.30. Keegi vigastada ei saanud, kuid laevad said tugevalt kahjustada ja selle tulemusel tekkis ulatuslik kutusereostus. ^[18]
• Sao Tomes ja Principes toimusid parlamendivalimised .
• Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Luksemburgis Kaili Terrase ja Eesti suursaadiku Makedoonias Daniel Erik Schaeri ning nimetas nende asemele vastavalt Toomas Tirsi ja Kristi Karelsohni . ^[19]

8. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Venemaal astus Vladimiri oblasti kubernerina ametisse Vladimir Sipjagin . ^[1]
• Eesti president Kersti Kaljulaid alustas koos aridelegatsiooniga kolmepaevast toovisiiti Louna-Koreas . Visiidi teisel paeval anti talle pealinna Seouli aukodaniku tiitel. Visiidi kolmandal paeval tunnustati teda ka Ewha Naisulikooli audoktori tiitliga. ^{[20] [21]}

9. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ameerika Uhendriikide suursaadik Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni juures Nikki Haley teatas, et astub ametist tagasi. Tema tagasiastumine joustub 31. detsembril 2018. ^[1]

10. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Venemaal astus Ivanovo oblasti kubernerina ametisse Stanislav Voskressenski . ^[1]

11. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Konstantinoopoli patriarhaadi sinod otsustas liikuda edasi Ukraina Oigeusu Kirikule taieliku kirikliku iseseisvuse ehk autokefaalia andmisega, kutsudes sellega esile Vene Oigeusu Kiriku raevuka reaktsiooni. Konstantinoopoli patriarhaadi otsusele avaldasid heakskiitu Kiievi Patriarhaadi Ukraina Oigeusu Kiriku patriarh Filaret ja Ukraina president Petro Poro?enko . ^[22]
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Ba?kortostani Vabariigi pea Rustem Hamitovi ja Kurski oblasti kuberneri Aleksandr Mihhailovi tagasiastumispalve. Uhtlasi nimetas ta nende kohusetaitjateks vastavalt Rado Habirovi ja Roman Starovoiti . ^[1]
• Eestis teatas ettevotja ja poliitik Imre Sooaar oma lahkumisest Eesti Reformierakonnast . ^[23]

12. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Portugalis astus ametist tagasi kaitseminister Jose Alberto Azeredo Lopes . ^[1]

13. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• T?ehhis loppes parlamendi ulemkoja (senati) valimiste teine voor, millega taideti kokku 27 kohta 81-liikmelisest senatist. Koige enam kohti (10) sai parempoolne Kodanike Demokraatlik Partei , teiseks tuli 5 kohaga kohalike omavalitsuste huve esindav partei Linnapead ja Soltumatud . ^[1]
• Eestis Laulasmaal toimusid Arvo Pardi Keskuse uue hoone avamisuritused, millel osalesid kulalistena teiste seas Eesti president Kersti Kaljulaid , kultuuriminister Indrek Saar ja Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip . Avamise raames kandis ansambel Vox Clamantis esimest korda Eestis ette Arvo Pardi teose " Ja ma kuulsin haale... ".

14. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Luksemburgis toimusid parlamendivalimised . Valimistel oli edukaim Kristlik Sotsiaalne Rahvapartei , mis sai 28,3% haaltest ja 21 kohta 61-liikmelises parlamendis, teisele kohale tuli Luksemburgi Sotsialistlik Toolispartei 17,6% haalte ja 10 kohaga parlamendis. Valimisaktiivsus oli 89,7%. ^[1]
• Rootsis teatas peaministrikandidaat Ulf Kristersson , et ei suuda uut valitsust moodustada ja loobus talle antud mandaadist. Jargmisel paeval tegi Riksdagi spiiker Andreas Norlen valitsuse moodustamise ulesandeks senisele peaministrile sotsiaaldemokraat Stefan Lofvenile . ^[1]
• Saksamaa Baieri liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised . Valimised voitis 37,2% haaltega ka seni voimul olnud Kristlik-Sotsiaalne Liit , kuid kaotas parlamendis oma senise absoluutse enamuse, saades 205 kohast ainult 85. Teisele kohale tousis 17,5% haalte ja 38 kohaga erakond Liit 90/Rohelised . Valimisaktiivsus oli 72,4%. ^[1]

15. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Itaalia valitsus esitas hilisohtul Euroopa Komisjonile oma 2019. aasta riigieelarve kava. Kuigi sama pidid tegema koik Euroopa Liidu liikmesriigid, ei olnud viimase minutini selge, kas Itaalia koalitsioon suudab uldse eelarvekavas kokku leppida. Eelarvekava naeb ette lisakulutusi 37 miljardi euro vaartuses, kuid ei suuda naidata allikaid nende kulude katmiseks. ^[24]
• Jeemeni president ‘Abd Rabbuh Man??r al-H?d? tagandas ametist peaminister A?mad ‘Ubayd ibn Daghari ja nimetas uueks valitsusjuhiks Main Abdelmalik Saidi . Said astus ametisse 18. oktoobril . ^[1]
• Portugali kaitseministrina astus ametisse Joao Gomes Cravinho . ^[1]
• Saksamaal Kolni keskraudteejaama kiirtoidurestoranis suutas 55-aastane Suuria paritolu mees Molotovi kokteili , vottis pantvangi uhe naise ja varjus koos pantvangiga jaamas asuvasse apteeki. Jargnes mitu tundi kestnud vastasseis politseiga. Kaks tundi hiljem hoivas politsei eriuksus runnakuga apteegi, haavas pantvangistajat ja vottis ta vahi alla. Kokku sai vahejuhtumis vigastada neli inimest. ^[25]
• Vene Oigeusu Kirik teatas koigi suhete katkestamisest Konstantinoopoli patriarhaadiga , kuna viimane oli neli paeva varem kinnitanud loplikult oma kavatsust autokefaalia ehk taieliku kirikliku iseseisvuse andmiseks Ukraina Oigeusu Kirikule . Vene Oigeusu Kirik peab Ukrainat oma kanooniliseks territooriumiks. ^[26]
• Eesti president Kersti Kaljulaid kutsus tagasi Eesti suursaadiku Horvaatias Sten Schwede , Eesti suursaadiku Bosnias ja Hertsegoviinas Daniel Erik Schaeri ja Eesti suursaadiku Filipiinidel Jaak Lensmenti ning nimetas nende asemele vastavalt Eva-Maria Liimetsa , Kristi Karelsohni ja Vaino Reinarti . ^[27]

16. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Armeenias teatas tagasiastumisest peaminister Nikol Pa?injan . ^[1]
• Luksemburgi suurhertsog Henri tegi senisele peaministrile Xavier Bettelile ulesandeks ka uue valitsuse moodustamise. ^[1]
• Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi muudatusi oma valitsuskabineti koosseisus. Uhtlasi nimetas ta ametisse uue siseministri, kelleks sai Christophe Castaner . ^[1]
• Eesti president Kersti Kaljulaid oli toovisiidil Soomes ja esines konega Espoos asuvas Hanaholmeni kultuurikeskuses toimunud arifoorumil. ^[28]

17. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kreekas astus tagasi valisminister Nikolaos Kotzias . Valisministri kohuseid asus ajutiselt taitma peaminister Alexis Tsipras , 20. oktoobril vottis ta valisministri portfelli alaliselt endale. ^[1]
• Kert?i koolitulistamine : Venemaa annekteeritud Krimmis Kert?i linna tehnikumis pani sama oppeasutuse 18-aastane opilane toime massimorva. Esmalt ohkis ta tehnikumi sooklas isetehtud lohkekeha, seejarel avas oppeasutuse teiselt korruselt tule kaasopilaste ja opetajate pihta. Runnakutes hukkus 20 inimest, rundaja sooritas lopuks ise enesetapu. ^[29]
• Eestis Laulasmaal avati avalikkusele Arvo Pardi Keskus . Avamise puhul toimus Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi luhidokumentaalfilmi " Muusikajanu " ning Joonas Sildre koomiksiraamatu " Kahe heli vahel " esitlus, molemad teosed konelevad Arvo Pardi elust ja loomingust.

18. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Bhutanis toimus parlamendivalimiste teine voor. Valimistel voitis ulekaalukalt erakond Druk Nyamrup Tshogpa , mis sai 55% haaltest ja 30 kohta 47 umber valitud kohast parlamendis. Valimisaktiivsus oli 70,7%. ^[1]
• Kanadas Quebecis astus peaministrina ametisse Francois Legault . ^[1]

20. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Afganistanis toimusid parlamendivalimised .
• Ameerika Uhendriikide president Donald Trump teatas, et Ameerika Uhendriigid kavatsevad lahkuda 1988 . aastal Noukogude Liiduga solmitud tuumarelvastuse piiramise lepingust, mille taitmise kohustus laks hiljem Noukogude Liidult ule Venemaale . Ameerika Uhendriigid on Venemaad korduvalt suudistanud lepingu rikkumises. ^[30]

21. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Poolas toimusid kohalike omavalitsuste valimised.

23. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Vietnami parlament valis haaltega 476:1 riigi uueks presidendiks Nguy?n Phu Tr?ngi , kes andis samal paeval ametivande ja astus sellega ametisse. ^[1]

24. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Armeenias lukkas parlament tagasi Nikol Pa?injani kandidatuuri peaministri kohale. Nadalapaevad varem peaministri kohast loobunud Pa?injan oli esitatud uuesti peaministriks, et tema kandidatuuri kinnitamata jatmine kutsuks esile uued erakorralised parlamendivalimised. ^[1]
• Bulgaaria parlamendis kukkus labi umbusaldusavaldus peaminister Bojko Borisovi valitsusele ? selle poolt oli 99 ja vastu 133 parlamendi liiget. ^[1]
• Etioopias astus tagasi president Mulatu Teshome . ^[1]
• Venemaa president Vladimir Putin rahuldas Taga-Baikali krai kuberneri Natalja ?danova tagasiastumispalve ja nimetas Aleksandr Ossipovi kuberneri kohusetaitjaks. ^[1]

25. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Etioopia parlament valis uhehaalselt uueks presidendiks Sahle-Work Zewde , kes samal paeval ka ametisse astus. ^[1]
• Iraagi peaministrina astus ametisse ‘?dil ‘Abd al-Mahd? . ^[1]

26. september [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Iirimaal toimusid presidendivalimised . Valimised voitis ulekaalukalt senine president Michael D. Higgins , kes sai 55,8% haaltest. Valimisaktiivsus oli 43,7%. ^[1]
• Sri Lanka president Maithripala Sirisena vabastas ametist peaminister Ranil Wickremesinghe . Ta nimetas tema asemel peaministriks Mahinda Rajapaksa , kes samal paeval ka ametisse astus. Wickremesinghe keeldus aga enda tagandamist tunnistamast ja vaidlustas selle. Jargmisel paeval tunnustas Wickremesinghet seadusliku peaministrina ka parlamendi spiiker. ^[1]

27. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ameerika Uhendriikides Pittsburghis avas 46-aastane antisemiidist valge mees hingamispaeva jumalateenistuse ajal tule juutide sunagoogis "Elupuu". Runnakus hukkus 11 ja sai vigastada veel 6 inimest. Tulevahetuses politseiga sai mees haavata ja voeti vahi alla. ^[31]
• Gabonis toimub parlamendivalimiste teine voor.
• Svaasimaa kuningas Mswati III nimetas peaministriks Ambrose Mandvulo Dlamini , kes astus ametisse 29. oktoobril . ^[1]

28. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Brasiilias toimus presidendivalimiste teine voor. Voitis Sotsiaalliberaalse Partei kandidaat Jair Bolsonaro , kes sai 55,1% haaltest. Valimisaktiivsus oli 78,7%. Samal paeval toimusid mitmetes osariikides ka kuberneride valimise teised voorud. ^[1]
• Gruusias toimus presidendivalimiste esimene voor. Teise vooru paasesid edasi 38,6% haaltest kogunud Salome Zurabi?vili ja 37,7% haaltest kogunud Grigol Va?adze . ^[1]
• Saksamaal Hesseni liidumaal toimusid liidumaa parlamendi valimised . Valimised voitis kull Kristlik-Demokraatlik Liit , mis sai 27% haaltest ja 40 kohta 137-liikmelises parlamendis, kuid kaotas vorreldes eelmiste valimistega 11% haali ja 7 kohta. Suuruselt teiseks erakonnaks liidumaa parlamendis tousis vasakpoolne erakond Liit 90/Rohelised , mis sai 19,8% haaltest ja 29 kohta, kasvatades oma toetust eelmiste valimistega vorreldes ligi 9% ja saades juurde 16 kohta. Valimisaktiivsus oli 67,3%. ^[1]

29. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Kaimanisaarte kubernerina astus ametisse Martyn Roper . ^[1]
• Mauritaanias astus ametist tagasi peaminister Yahya Ould Hademine . Uue valitsuse moodustamine tehti ulesandeks Mohamed Salem Ould Bechirile . ^[1]
• Rootsis teatas peaministrikandidaat Stefan Lofven , et ei suutnud saavutada kokkulepet uue valitsuse moodustamiseks, ja tagastas oma mandaadi. ^[1]
• Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas eelmisel paeval toimunud Hesseni liidupaeva valimiste jarel, et ei kandideeri detsembris 2018 toimuval Kristlik-Demokraatliku Liidu kongressil tagasi erakonna esimeheks ja ei astu ka 2021. aasta parlamendivalimistel ules liidukantsleri kandidaadina. ^[32]

30. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Ameerika Uhendriikide kaitseminister Jim Mattis esitas Jeemeni sodivatele osapooltele noude solmida 30 paeva jooksul vaherahu ja alustada labiraakimisi. Kodusoda Jeemenis on kestnud alates 2014. aastast, selles osalevad ka teised Araabia poolsaare riigid, kellest mitmed on Ameerika Uhendriikide liitlased ja sojalised koostoopartnerid. ^[33]
• Eestis kutsus kultuuriminister Indrek Saar ametist tagasi sihtasutuse Eesti Kontsert noukogu, pohjendades seda Eesti Kontserdi uue juhi valimise umber tekkinud segaduste ja arusaamatustega. ^[34]

31. oktoober [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eestis teatas Teater NO99 , et lopetab jaanuaris 2019 tegevuse. ^[35]
• Eestimaa Uhendatud Vasakpartei juhatus valis erakonna uueks esimeheks Mstislav Rusakovi . Erakonna senine esimees Valev Kald lahkus ametist omal soovil. ^[36]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]