NSV Liidu Ulemnoukogu

NSV Liidu Ulemnoukogu
	Noukogude Liidu vapp
Luhend	NSVL UN
Asutatud	1936
Tegevuse lopetanud	1991
Peakorter	Moskva
Asukoht	Moskva
Tegevuspiirkond	Noukogude Liit
Juhtkond	NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidium

NSV Liidu Ulemnoukogu ( vene keeles Верховный Совет СССР, Verhovnoi Sovet SSSR ) oli Noukogude Liidu korgeim riigivoimuorgan (rahvaesindusorgan).

Ulemnoukogu ulesanded ja volitused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ulemnoukogu otsustas pohiseaduste kehtestamise ja muutmise, uute liiduvabariikide vastuvotu NSV Liitu ning kogu riigi majanduse ja uhiskonna arendamise plaanide ja riigieelarve kinnitamise, kehtestas NSV Liidu seadused ja moodustas valitsuse ? NSV Liidu Ministrite Noukogu .

Ulemnoukogu valiti 5 aastaks. See koosnes kahest neljaks aastaks valitud kojast ? Liidunoukogust ja Rahvuste Noukogust (alates 5. septembrist 1991 Vabariikide Noukogust ), molemas oli vordne arv rahvasaadikuid ^[1] NSV Liidu Ulemnoukogu istungjarke peeti kaks korda aastas. Ulemnoukogu istungid toimusid Kremli Suures Palees .

Noukogude Liidu Konstitutsiooni kohaselt:

§108. NSV Liidu korgeim riigivoimuorgan on NSV Liidu Ulemnoukogu .

NSV Liidu Ulemnoukogu on oiguspadev otsustama koiki kusimusi, mis on kaesoleva konstitutsiooniga arvatud NSV Liidu voimkonda. NSV Liidu konstitutsiooni vastuvotmist ja selles muudatuste tegemist, uute vabariikide NSV Liidu koosseisu vastuvotmist ning uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamist, NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja NSV Liidu riigieelarve ning nende taitmise aruannete kinnitamist, talle aruandekohustuslike NSV Liidu organite moodustamist teostab eranditult NSV Liidu Ulemnoukogu. NSV Liidu seadused voetakse vastu NSV Liidu Ulemnoukogu poolt voi rahvahaaletusel ( referendumil ), mis korraldatakse NSV Liidu Ulemnoukogu otsusel.

§109. NSV Liidu Ulemnoukogu koosneb kahest kojast: NSV Liidu UN Liidunoukogust ja NSV Liidu UN Rahvuste Noukogust .

NSV Liidu Ulemnoukogu ja kojad on uheoiguslikud.

§110. Liidunoukogu ja Rahvuste Noukogu saadikute arv on vordne.

Liidunoukogu valitakse vordse rahvaarvuga valimisringkondade jargi. Rahvuste Noukogu valitakse jargmiste normide alusel: 32 saadikut iga liiduvabariigi , 11 saadikut iga autonoomse vabariigi , 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja uks saadik iga autonoomse ringkonna poolt. Liidunoukogu ja Rahvuste Noukogu votavad nende poolt valitavate mandaatkomisjonide esildusel vastu otsuse saadikute volituste oigekstunnistamise kohta, valitsemisseadusandluse rikkumise juhul aga tunnistavad uksikute saadikute valimised kehtetuks.

§112. NSV Liidu Ulemnoukogu istungjargud kutsutakse kokku kaks korda aastas.

Erakorralised istungjargud kutsub kokku NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidium omal algatusel, samuti uhe liiduvabariigi voi ukskoik kumma koja vahemalt kolmandiku saadikute ettepanekul. NSV Liidu Ulemnoukogu istungjark koosneb kodade eraldi ja uhistest istungitest, nendevahelisel ajal aga kodade alatiste komisjonide voi NSV Liidu Ulemnoukogu komisjonide istungitest. Istungjark avatakse ja lopetatakse kodade eraldi voi uhistel istungitel.

§113. NSV Liidu Ulemnoukogus seaduste algatamise oigus kuulub Liidunoukogule ja Rahvuste Noukogule, NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumile, NSV Liidu Ministrite Noukogule , liiduvabariikidele nende korgemate riigivoimuorganite kaudu, NSV Liidu Ulemnoukogu komisjonidele ja tema kodade alatistele komisjonidele, NSV Liidu Ulemkohtule ja NSV Liidu peaprokurorile .

§126. NSV Liidu Ulemnoukogu kontrollib koigi talle aruandekohustuslike riigiorganite tegevust.

NSV Liidu Ulemnoukogu moodustab NSV Liidu Rahvakontrolli Komitee , kes juhib rahvakontrolliorganite susteemi. Rahvakontrolliorganite korraldus ja tegevuse kord maaratakse kindlaks seadusega rahvakontrolli kohta NSV Liidus.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Labi aegade kandis Noukogude Venemaa ja Noukogude Liidu korgeim valitav voimuorgan nimetusi:

1917?1922 Ulevenemaaline Kesktaitevkomitee ja selle juhtorgan Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee Presiidium ;
30. detsember 1922 ? 17. jaanuar 1938 NSV Liidu Kesktaitevkomitee ja selle juhtorgan NSV Liidu Kesktaitevkomitee Presiidium ;
1938?1991 NSV Liidu Ulemnoukogu ja selle juhtorgan NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidium ;

Ulevenemaaline Noukogu Kesktaitevkomitee [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1917?1922 tegutses Noukogude Venemaa korgema voimuorganina Ulevenemaaline Tooliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Noukogu Kesktaitevkomitee (Всероссийский Центральный исполнительный комитет Советов рабочих, солдатских, крестьянских и казачьих депутатов, luhend ВЦИК) ehk Ulevenemaaline Kesktaitevkomitee ja selle juhtorgan Ulevenemaaline Kesktaitevkomitee Presiidium .

Kesktaitevkomitee tegutses ajavahemikul 8. november 1917 ? 30. detsember 1922 Ulevenemaalise Tooliste, Soldatite, Talupoegade ja Kasakate Saadikute Noukogu kongresside vaheaegadel alalise tooorganina, teostades nii seadusandlikku kui ka taidesaatvat voimu.

NSVL Kesktaitevkomitee [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajavahemikul 30. detsember 1922 ? 17. jaanuar 1938 tegutses korgeima voimuna NSV Liidu Kesktaitevkomitee (Центральный исполнительный комитет (ЦИК) Союза ССР).

Kesktaitevkomitee esimehed ja asetaitjad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lev Kamenev , 8. november ( 26. oktoober vkj ) ? 21. november ( 8. november vkj ) 1917 , Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee esimees;
Jakov Sverdlov, 21. november ( 8. november vkj ) 1917 ? 16. marts 1919 , Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee esimees;
Mihhail Kalinin , 30. marts 1919 ? 17. jaanuar 1938 , Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee ja NSV Liidu Kesktaitevkomitee esimees

NSV Liidu Kesktaitevkomitee kaasesimehed NSV Liidu liiduvabariikidest:

Grigori Petrovski , Ukraina NSV -st, 30. detsember 1922 ? 17. jaanuar 1938 ,
Aleksandr T?ervjakov , Valgevene NSV -st, 30. detsember 1922 ? 16. juuni 1937 ,
Nariman Narimanov , Taga-Kaukaasia SFNV -st 30. detsember 1922 ? 19. marts 1925 ,
Hasanfar Musabekov , Taga-Kaukaasia SFNV -st 19. marts 1925 ? juuni 1937 ,
Faizula Hod?ajev , Usbeki NSV -st 21. mai 1925 ? 27. juuni 1937 ,
Nedirbai Aitakov , Turkmeeni NSV -st 21. mai 1925 ? september 1937 ,
Nusratullo Maksum, Tad?iki NSV -st 18. marts 1931 ? 4. jaanuar 1934,
Abdullo Rahimbajev, Tad?iki NSV -st 4. jaanuar 1934 ? september 1937 .

Kesktaitevkomitee sekretarid (1917?1938) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Varlaam Avanessov , 28. oktoober 1917 ? 8. juuli 1918 ,
Avel Enukidze , 8. juuli 1918 ? 3. marts 1935 ,
Ivan Akulov, 3. marts 1935 ? 9. juuli 1937 ,
Aleksandr Gorkin, 9. juuli 1937 ? 17. jaanuar 1938 .

Ulemnoukogu Presiidiumi esimehed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pikemalt artiklis NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidium

Mihhail Kalinin , 17. jaanuar 1938 ? 12. marts 1946 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Nikolai ?vernik , 19. marts 1946 ? 15. marts 1953 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Kliment Voro?ilov , 15. marts 1953 ? 6. mai 1960 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Leonid Bre?nev , 6. mai 1960 ? 12. juuli 1964 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Anastass Mikojan , 15. juuli 1964 ? 5. detsember 1965 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Nikolai Podgornoi , 9. detsember 1965 ? 15. juuni 1977 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Leonid Bre?nev , 16. juuni 1978 ? 10. november 1982 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Juri Andropov , 12. jaanuar 1983 ? 9. veebruar 1984 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Konstantin T?ernenko , 11. aprill 1984 ? 10. marts 1985 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Andrei Gromoko , 2. juuli 1985 ? 1. november 1988 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Mihhail Gorbat?ov , 1. oktoober 1988 ? 25. mai 1989 , NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees;
Mihhail Gorbat?ov , 25. mai 1989 ? 15. marts 1990 , NSV Liidu Ulemnoukogu esimees;
Anatoli Lukjanov , 15. marts 1990 ? 22. august 1991 NSV Liidu Ulemnoukogu esimees.

Liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide ulemnoukogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liiduvabariikide ja autonoomsete vabariikide ulemnoukogud valiti samuti 5 aastaks. Need otsustasid liiduvabariigi pohiseadust vastuvotmist ja muutmist, vabariigi majanduse ja uhiskonna arendamise plaanide ja eelarve kinnitamist, vabariigi valitsuse moodustamist ning vabariigi seaduste kehtestamise ule.