Mihhail Ivanovit? Kalinin
(
19. november
(vkj. 7. november)
1875
Tveri kubermang
?
3. juuni
1946
Moskva
) oli
Noukogude Liidu
riigitegelane ning formaalne riigipea (
Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee
,
NSV Liidu Kesktaitevkomitee
ja
NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi
esimees) aastatel 1919?1946. Tegelikku voimu tal polnud.
Mihhail Kalinini tegevus enne 1917. aasta revolutsioone
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Enne
Oktoobrirevolutsiooni
oli Kalinin
Lenini
ja
VSDT(b)P
bol?evike
tiiva toetaja. Ta tegutses revolutsionaarina mitmel pool, tootas luhikest aega ka
Tallinna
Volta tehases
metallitoolisena. 1912 valiti ta
VSDTP
keskkomitee liikmekandidaadiks.
Tegevus Noukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja NSV Liidus
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Parast revolutsiooni ei saanud temast
kommunistliku partei
juhtkonnas kuigi olulist tegelast,
VK(b)P KK Poliitburoosse
hakkas ta kuuluma alles 1925. Kuna ta ei avaldanud kuigivord oma arvamust ning noustus tegema koike, mida Stalin tal teha kaskis, siis sai ta oma kohal pusida veerand sajandit.
NSV Liidu Kesktaitevkomitee ja Ulemnoukogu esimehena
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
30. martsist 1919 kuni 17. jaanuarini 1938 oli Mihhail Kalinin
Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee
ja
NSV Liidu Kesktaitevkomitee
esimees ning seejarel kuni 12. martsini 1946
NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi
esimees.
Mihhail Kalinin kinnitas NSV liidu korgema seadusandliku esinduskogu NSV Liidu Kesktaitevkomitee esimehena 1. detsembril 1934 Kesktaitevkomitee maaruse "Seadusemuudatuste tegemise kohta kehtivatesse noukogude liiduvabariikide protsessikoodeksitesse" (
"О внесении изменений в действующие Уголовно-процессуальные кодексы союзных республик"
), mille tulemusena muudeti ara olulised seadusenouded eeluurimisel ja kohtupidamise labiviimisel.
Mihhail Kalinin oli ka aastatel 1931?1946 NSV Liidu Kesktaitevkomitee juures asuva Kohtuasjade Labivaatamise ja Kontrolli Komisjoni esimees. Jarelevalvet teostava organi esimehena Kalinin ei takistanud NSV Liidus labiviidavaid oigusvastaseid repressioone ega 1936.?1938. aasta
suurt terrorit
, jattes reageerimata oigusvastastelt represseeritud isikute taotlustele Kesktaitevkomiteele.
Varsti parast pensionile jaamist suri ta
soolevahki
.
Kalinini auks on tema jargi nimetatud
Kaliningradi
(varem Konigsberg) linn (1946. aastal) ja oblast (varasem
Ida-Preisimaa
pohjaosa).
Kalinini auks oli uks Tallinna 4 linnarajoonist
Kalinini rajoon
(umbes praeguse
Pohja-Tallinna
ja
Haabersti
alal). 30. augustil 1940 nimetati natsionaliseeritud
Balti Raudtee Peatehased
umber
M. I. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks
(hilisem M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnika Tehas).
Kalinini nime kandis 1950. aastatest kuni 1990. aastani
Tallinnas
paiknev
Kopli tanav
. Majal, kus Kalinin Tallinnas elas aadressil
Soo tanav
38, asus malestustahvel. Aalates 1950. aastast asus
Balti jaama
lahedal
Stalingradi valjakul
Kalinini malestussammas
ning alates 1970. aastast oli tema malestussammas ka Kalinini nimelise tehase sissepaasu juures.
Keilas
oli Noukogude okupatsiooni ajal
Uus tanav
umbernimetatud M. Kalinini tanavaks.
[1]
Tveri
linn kandis aastatel 1931?1990 nime Kalinin ja ka tanapaeval on Tveri oblastis
Kalinini rajoon
.
Koroljovi
linn Moskva oblastis kandis 1938?1996 nime Kaliningrad. Tema jargi nimetati ka hulk kulasid ja kolhoose, nt
Imeni M. I. Kalinina
alev
Ni?ni Novgorodi oblastis
.
Rakveres nimetati
Noukogude okupatsiooni
ajal 1. juunil 1950 Pikk tanav Mihhail Kalinini tanavaks, 1976. aastal nimetati uuesti Pikaks tanavaks ja Mihhail Kalinini nimi anti
Tuleviku tanavale
Mihhail Kalinini abikaasa oli
Jekaterina Ivanovna Kalinina
(Jekaterina Johani t. Lorberg).
Mihhail Kalinin oskas
eesti keelt
.
[2]
- ↑
"Keila tanavanimedest"
.
Keila Leht, nr. 37
. 16. oktoober 2015.
- ↑
Arnold Koiv. Eestlased Kalinini kaastoolistena. Rahvaleht, 15. veebruar 1939, nr. 39, lk 4.