Mihhail Kalinin

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib riigitegelasest; laevaklassi kohta vaata artiklit Mihhail Kalinin (laevaklass) ; reisilaeva kohta vaata artiklit Mihhail Kalinin (1958) .

Mihhail Kalinin (1920)

Mihhail Ivanovit? Kalinin ( 19. november (vkj. 7. november) 1875 Tveri kubermang ? 3. juuni 1946 Moskva ) oli Noukogude Liidu riigitegelane ning formaalne riigipea ( Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee , NSV Liidu Kesktaitevkomitee ja NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees) aastatel 1919?1946. Tegelikku voimu tal polnud.

Mihhail Kalinini tegevus enne 1917. aasta revolutsioone [ muuda | muuda lahteteksti ]

Enne Oktoobrirevolutsiooni oli Kalinin Lenini ja VSDT(b)P bol?evike tiiva toetaja. Ta tegutses revolutsionaarina mitmel pool, tootas luhikest aega ka Tallinna Volta tehases metallitoolisena. 1912 valiti ta VSDTP keskkomitee liikmekandidaadiks.

Tegevus Noukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja NSV Liidus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast revolutsiooni ei saanud temast kommunistliku partei juhtkonnas kuigi olulist tegelast, VK(b)P KK Poliitburoosse hakkas ta kuuluma alles 1925. Kuna ta ei avaldanud kuigivord oma arvamust ning noustus tegema koike, mida Stalin tal teha kaskis, siis sai ta oma kohal pusida veerand sajandit.

NSV Liidu Kesktaitevkomitee ja Ulemnoukogu esimehena [ muuda | muuda lahteteksti ]

30. martsist 1919 kuni 17. jaanuarini 1938 oli Mihhail Kalinin Ulevenemaalise Kesktaitevkomitee ja NSV Liidu Kesktaitevkomitee esimees ning seejarel kuni 12. martsini 1946 NSV Liidu Ulemnoukogu Presiidiumi esimees.

Mihhail Kalinin kinnitas NSV liidu korgema seadusandliku esinduskogu NSV Liidu Kesktaitevkomitee esimehena 1. detsembril 1934 Kesktaitevkomitee maaruse "Seadusemuudatuste tegemise kohta kehtivatesse noukogude liiduvabariikide protsessikoodeksitesse" ( "О внесении изменений в действующие Уголовно-процессуальные кодексы союзных республик" ), mille tulemusena muudeti ara olulised seadusenouded eeluurimisel ja kohtupidamise labiviimisel.

Mihhail Kalinin oli ka aastatel 1931?1946 NSV Liidu Kesktaitevkomitee juures asuva Kohtuasjade Labivaatamise ja Kontrolli Komisjoni esimees. Jarelevalvet teostava organi esimehena Kalinin ei takistanud NSV Liidus labiviidavaid oigusvastaseid repressioone ega 1936.?1938. aasta suurt terrorit , jattes reageerimata oigusvastastelt represseeritud isikute taotlustele Kesktaitevkomiteele.

Varsti parast pensionile jaamist suri ta soolevahki .

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kalinini auks on tema jargi nimetatud Kaliningradi (varem Konigsberg) linn (1946. aastal) ja oblast (varasem Ida-Preisimaa pohjaosa).

Kalinini auks oli uks Tallinna 4 linnarajoonist Kalinini rajoon (umbes praeguse Pohja-Tallinna ja Haabersti alal). 30. augustil 1940 nimetati natsionaliseeritud Balti Raudtee Peatehased umber M. I. Kalinini nimeliseks raudteetehaseks (hilisem M. I. Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnika Tehas).

Kalinini nime kandis 1950. aastatest kuni 1990. aastani Tallinnas paiknev Kopli tanav . Majal, kus Kalinin Tallinnas elas aadressil Soo tanav 38, asus malestustahvel. Aalates 1950. aastast asus Balti jaama lahedal Stalingradi valjakul Kalinini malestussammas ning alates 1970. aastast oli tema malestussammas ka Kalinini nimelise tehase sissepaasu juures.

Keilas oli Noukogude okupatsiooni ajal Uus tanav umbernimetatud M. Kalinini tanavaks. [1]

Tveri linn kandis aastatel 1931?1990 nime Kalinin ja ka tanapaeval on Tveri oblastis Kalinini rajoon .

Koroljovi linn Moskva oblastis kandis 1938?1996 nime Kaliningrad. Tema jargi nimetati ka hulk kulasid ja kolhoose, nt Imeni M. I. Kalinina alev Ni?ni Novgorodi oblastis .

Rakveres nimetati Noukogude okupatsiooni ajal 1. juunil 1950 Pikk tanav Mihhail Kalinini tanavaks, 1976. aastal nimetati uuesti Pikaks tanavaks ja Mihhail Kalinini nimi anti Tuleviku tanavale

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mihhail Kalinini abikaasa oli Jekaterina Ivanovna Kalinina (Jekaterina Johani t. Lorberg).

Mihhail Kalinin oskas eesti keelt . [2]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. "Keila tanavanimedest" . Keila Leht, nr. 37 . 16. oktoober 2015.
  2. Arnold Koiv. Eestlased Kalinini kaastoolistena. Rahvaleht, 15. veebruar 1939, nr. 39, lk 4.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]