Mustamae linnaosa

Allikas: Vikipeedia
Mustamae linnaosa


Pindala: 8,1 km² (2018) [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 68 142 (1.01.2023) [2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8423 in/km²
Kaart
Sopruse puiestee Mustamael

Mustamae linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna edelaosas, mis piirneb laanes Haabersti , lounas Nomme ning idas ja pohjas Kristiine linnaosaga . Linnulennult on linnaosa keskpunktist Tallinna linnasudamikku umbes 5 km.

Mustamae linnaosa territooriumi laanepoolsem piir kulgeb mooda endist Hiiu ? Harku karjaari raudteed . Kirdesse kulgedes uletab linnaosapiir Kadaka tee , Akadeemia tee , Ehitajate tee ning ristub Tuuliku teega . Seejarel poordub piir kagusse. Liikudes mooda Tuuliku teed , uletab Laki tanava ja suundub edasi Kadaka teele . Mustamae teega ristudes jatkub piir mooda Tildri tanavat kuni Sopruse puiesteeni , viimase uletades liigub Siili asumi piirina kuni Nomme teeni . Nomme teel poordub piir edelasse, kus ristudes Tammsaare teega liigub mooda Retke teed kuni Tervise tanavani . Seal uletab piir Tervise tanava ja hakkab edasi kulgema mooda Nomme?Mustamae maastikukaitseala kuni Ehitajate teeni . Viimase uletades suundub edasi piki Uliopilaste teed , Raja tanavat ja Soone tanavat Lossi tanavani . Seepeale liigub mooda erinevaid kinnistuid ning labi metsa laanes Kadaka puiesteeni . Ule puiestee poordub piir loodesse, kus ristub jalle Hiiu ? Harku karjaari raudteega . [3]

Mustamae on avatud linnaruumiga parklinn ja talitleb peamiselt Tallinna linna elurajoonina.

Mustamae linnaosa jaguneb kolmeks eriilmeliseks osaks: elamurajoonid eeskatt Mustamae , Siili ja Saase asumis, Kadaka tee aarne toostusrajoon ning Akadeemia tee aarsed Tallinna Tehnikaulikooli ja Tehnopoli tehnoloogiapargiga.

Territoorium [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaade Mustamaele Nomme suusahuppetornist
Foto: Ave Maria Moistlik

Mustamae linnaosa pindala on 8,15 km 2 , moodustades Tallinna linna pindalast vaid 5%. Sellest on pindalalt pisut vaiksem vaid Kristiine linnaosa (7,87 km 2 ). [4]

Asumid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae linnaosa koosneb neljast asumist ja 21 struktuursest uksusest (mikrorajoonid ja kvartalid). [5]

Linnaosas on jargmised asumid:

  • Kadaka asumis on 9 kvartalit (kv): Laki (I ja II kv), Kadaka (I, II ja III kv), Maepealse (I, II ja III kv) ja Akadeemia;
  • Mustamae asumis on 8 mikrorajooni ja Tallinna Tehnikaulikooli kvartal;
  • Siili ja Saase asumid molemad on samades piirides ka mikrorajoonideks. [6]

Haldus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae Linnaosa Valitsuse hoone

Linnaosa olemus, juriidiline staatus ning padevus on maaratletud Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006 maarusega nr 54 kehtestatud Mustamae linnaosa pohimaarusega (Mustamae linnaosa pohimaarus, 2006). Linnaosa tegevuse juhtimiseks on moodustatud linna ametiasutusena Mustamae Linnaosa Valitsus , mida juhib Musamae linnaosa vanem . Tallinna Linnavolikogu tooorganina tegutseb linnaosas Tallinna Mustamae Linnaosa Halduskogu , mis moodustatakse Tallinna pohimaaruses satestatud korras. [7]

Mustamae linnaosa vanema kt on Indrek Ahlberg. 2008. aastal tootas Mustamae Linnaosa Valitsuses 101 inimest, kusjuures koosseisulisi kohti 65,5. [8]

  Pikemalt artiklis Mustamae Linnaosa Valitsus

Mustamae Linnaosa Halduskogu juhid labi aegade:

Aasta Halduskogu esimees Halduskogu aseesimees
1992?1993 Ulo Tarno ( Koonderakond ) n/a
1993?1996 Ulo Tarno ( Koonderakond ) n/a
1996?1999 Ulo Tarno ( Koonderakond , Keskerakond ) n/a
1999?2002 Maret Maripuu (kuni 15.01.2002, Reformierakond ); Ulo Tarno (alates 15.01.2002, Keskerakond ) n/a
2002?2005 ? n/a
2005?2009 Matti Tarum (kuni 11.03.2008, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ); Igor Kravt?enko (alates 11.03.2008, Keskerakond ) Tiit Kivikas (alates 11.03.2008, Keskerakond )
2009?2012 Igor Kravt?enko ( Keskerakond ) Gerd Tarand ( Sotsiaaldemokraatlik Erakond )

Mustamae Linnaosa Halduskogu juurde on moodustatud ja tootab viis (5) komisjoni ning kaks (2) ajutist komisjoni, Linnaosa Valitsuse tooorganitena tootavad kaheksa (8)komisjoni. [8]

Mustamae linnaosa territooriumil oli 12. oktoobri 2007. aasta seisuga moodustatud ja registreeritud kokku 4231 ariuhingut , 861 mittetulundusuhingut ja 19 sihtasutust . See arv on viimaste aastate loikes kasvanud.

Mustamae linnaosa korrusmajades on 2007. aasta oktoobri seisuga moodustatud korteri - ja elamuuhistud pea 83% majadest, sh 266 korteriuhistut (74,5% majadest) ja 61 elamuuhistut (17,1%). [9]

Looduskeskkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pinnaehitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae linnaosa paikneb mere - ja tuiskliivast pinnakattega Harku tasandikul . Kagus asub Nomme liivak , selle jarsk nolv on Mustamagi (63,5 m ule merepinna). [10] Nolv tekkis mandrijaa viimase pealetungi ( Valdai jaatumise nn Palivere staadiumis, kuni 11 200 aastat tagasi) ajal ja tahistab mandrijaa serva asendit. Mustamae elurajooni ala vabanes nn Litoriinamere alt 4000?6000 aastat tagasi. [11] 1927 . aasta arheoloogilistel kaevamistel muistsel rannaliival leiti tuleasemest parinevat puusutt ja hulk lihtsaid dekoorita keraamikakilde. Viimased parinevad kiviajast , umbes aastast 2000 e.m.a. Kuna kaevamistel pusiva asula jalgi ei avastatud, tuleb oletada, et tegemist oli ajutise laagriasemega. [12]

Sutiste mets

Taimkate [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vorreldes Kalamaja ja Kadrioruga on Mustamael okaspuude ( mand ) osatahtsus suurem (11,5%). Levinud on lepad (13,4%), eriti sanglepp , kohati arukased koos sookasega . Tanavaaarse puuliigina on levinud parnad (7,8%), vahem on vahtraid (5,3%), harilikku hobukastanit (3,7%), toomingat . Palju on ounapuid , mis parinevad eelnevast haljastusest. Poosastest on valdavad sirel , viirpuu , villane lodjapuu , kuldsostar , ebajasmiin , kontpuu , kuslapuu .

Vaga vaartuslikud taimekooslused asuvad Sutiste tee luidetel. Tahelepanu vaarivad linnatingimustes haruldased kooslused liigniisketes kasvupaikades nt. Mustamae klindialune sanglepik .

Ohualti taimeliigi hanepaju ( Salix repens ) kasvupaigad on teada Sutiste metsas ja liivikul. Arvatavasti on osa neist hubriidid hundipajuga . [11]

Veestik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pinnaveekogusid pole Mustamael palju sailinud. Enamasti on ajaloolised veekogud jaanud ehitustegevusele ette ja veed on suunatud kanalisatsioonisusteemi, Naiteks ajalooline Mustjoe oja, mis algab Lepasalu allikatest . Suhteliselt palju on tehisveekogusid. [13] [14]

Looduskaitse objektid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Looduskaitse alla on Mustamae linnaosa territooriumil voetud maastikukaitsealana Nomme-Mustamae maastikukaitseala Mustamae klindi serval voi nolva umber (196,0 ha Mustamae linnaosas). [15]

Randrahnud : Mustamae kivikulv ( Mustamae ja Tammsaare tee ristmiku lahedal), Jaamae ja Kirstukivi Mustamae kivikulvist lounas; Kadaka pst Suurkivi; Lastepaevakodu kivi ( E. Vilde tee 72); Lehola kivi ( E. Vilde tee Lehola bussipeatuse juures); Renniga kivi ( Akadeemia tee ja Kadaka puiestee ristmiku lahedal)

Allikad : Lepasalu allikad . Mustamael Sopruse puiestee Lepistiku bussipeatuse juures.

Uksikpuud ja puuderuhmad : Arukase kultivar (leinavorm) ( Betula pendul a Youngii). Mustamae tee 60 ees. [16]

Kultuuriline keskkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pargid ja haljastus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parditiigi park

Mustamae elamute vahele on projekteeritud siseoued, mis moodustavad mikrorajoonide haljasalad. Haljasalade pindala on linnaosadest suurim ? 260,6 ha. Haljasmaad moodustavad linnaosa pindalast 43,71% (so 355,6 ha), ka see on suurim linnaosadest. Magistraalide haljasalasid on 83,05 ha. Parke ja pargilaadseid alasid on ligikaudu 6 ha.

Pargid .

Taristu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sopruse puiestee

Mustamae uks tosiseim lahendamata probleem voi kitsaskoht on autode hulk ja sellest johtuv parkimise probleemid. Paraku on see tana aina suvenev ja vaga kiiresti suvenev. Mustamae linnaosas oli 2004 . aastal 18 300 parkimiskohta.

Soiduteede kogupikkus on 29,6 km ja konniteede kogupikkus 34,2 km. Mustamae linnaosa on nii era- ja uhistranspordiga hasti ligipaasetav. Probleemne on liiklus vaid tipptunnil ja naiteks avariide korral. Tulevikus avaldab olulist moju Mustamaed labivale transiitliiklusele Haabersti ristmik, mille labilaskevoime ei ole tana piisav ja kus lahiaastail ehitatakse valja mitmetasandiline ristmik. Koos Lounavaila valjaehitamisest tuleneva liiklusvoogude suurenemisega voib see IB Stratum spetsialistide arvutustele tuginedes vaga toenaoliselt tingida Tammsaare tee rekonstrueerimise vajaduse.

Seoses voimaliku kiirtrammiuhenduse rajamisega (aastatel 2014?2020) on uldplaneeringus maaratud trammitee koridor piki Sopruse puiesteed . [17]

Linnaosa tanavad [ muuda | muuda lahteteksti ]

E. Vilde tee

Tanavad, mis asuvad voi labivad linnaosa. Nimed seisuga 12. jaanuar 2009 . Sulgudes linnaosa asum . [18] [19]

Hooned ja elamud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tammsaare tee

Mustamae linnaosas on arengukavaga holmatava perioodi alguses 2006. aastal 473 elamut ning 30 672 eluaset ning elamufondi kokku 1,43 miljonit m 2 . Mustamae peamine osa, Mustamae asum oma mikrorajoonidega on valdavalt noukogudeaegsest perioodist parinevate korterelamutega. Need on vaga suures osa tuupsed korrusmajad, mis amortiseerumas voi juba amortiseerunud ning kindlasti moraalselt vananenud. Enamus neist on ka just energeetiliselt vahesaastlikud ning nii hoonete poolelt kui ka ouealade valjaarendatuselt kindlasti vahekaasaegse voi lausa vananenud ilmega. Korteriuhistud, kes on igauks vastavate kortermajade haldajad, on aastate jooksul maju remontinud ning riigi ja Kredexi toel hooneid soojustanud, tehes nad nii energiasaastlikumateks, mis oluliselt pikendab hoonete eluiga.

Uute kortermajade ehituse potentsiaal hoonestatud alal on vaike, sest vaba ruumi olemasolevate hoonete vahel ei ole. Hoonestamine olemasolevatest elamualadest valjaspool voib aga riivata maa-alade kasutatavust uldistes huvides.

Munitsipaalelamute ehitust ei ole Tallinna Linnavalitsuse ja selle Elamumajandusameti poolt Mustamae arengukava kestusperioodil kavandatud. Peamine pohjus on vabade munitsipaalpindade ja maade puudumine. [20]

Elanikkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Szolnok

Mustamae linnaosa on oma rahvaarvult suuruselt Eesti neljas "linn" Lasnamae ehk Tallinna linna Lasnamae linnaosa, Tartu linna ja Narva linna jarel. Seda muidugi juhul, kui me hupoteetiliselt kasitleme Tallinna linnaosasid tinglikult iseseisvate uksustena. Mustamae linnaosas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuar 2008 seisuga 64 243 alalist elanikku. [21]

Aasta Arvestuslik
rahvaarv
1. jaanuari seisuga [22]
2003 62 993
2004 64 918
2005 65 837
2006 65 692
2007 64 560
2008 64 243
2009 64 339
2010 64 113
2011 64 589
2012 64 237

Ka on seal vaga suur rahvastiku tihedus ? 1. jaanuar 2005 oli asustustihedus 8123 inimest km 2 -l (vordluseks Tallinnas keskmiselt 2524 in/km 2 ). See on konkurentsitult suurim kogu Tallinna alal, olles pea kaks korda suurem ehk tihedam kui Lasnamael . [21]

Rahvastikuregistri andmetel moodustasid 1. jaanuaril 2012 Mustamae linnaosa elanikest eestlased 57,5%, venelased 34,3%, ukrainlased 3,3%, valgevenelased 1,7%, soomlased 0,7%, juudid 0,4%, tatarlased 0,3% ja teistest rahvustest inimesed 1,8%. [23]

2011 . aasta rahvaloenduse andmetel oli Mustamae linnaosas 62 255 elanikku, neist eestlasi 37 657 (60,49%). [24]

Turvalisus ja korrakaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pohja Politseiprefektuuri statistika jargi on Mustamae linnaosa uks Tallinna turvalisemaid ? seal pannakse toime 31 kuritegu 1000 inimese kohta (kogu Tallinna keskmine naitaja 53; vaiksem vaid Haabersti linnaosa osas). Seal pandi 2006 . aastal kokku toime 2049 kuritegu, millest politsei suutis avastada 49,4% ( Tallinnas 43,1%; suurem on see naitaja vaid Lasnamae osas). Tanavakuritegusid toimus 852 ehk 9,9% Tallinnas toimunud analoogsetest kuritegudest.

Turvalisuse taseme tostmisel on kindlasti oma koht koostool mittetulundusuhinguga Eesti Naabrivalve . Mustamael tegutses 2008. aastal 9 naabrivalve sektorit. [25]

Ettevotlus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae linnaosa territooriumil oli EV Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosusteemide Keskuse andmetel 12. oktoobri 2007. a. seisuga moodustatud ja registreeritud kokku 4231 ariuhingut. [26]

Rahvaloenduse andmetel nimetas 11 761 Tallinna elanikku oma tookohaks Mustamae linnaosa. Mustamae 31 080 tootavast elanikust nimetas tookohana Tallinna 20 360 inimest ja 4250 Mustamae linnaosa (36% Mustamae linnaosas tootavatest Tallinna elanikest). [27]

Pohja-Eesti Regionaalhaigla

Suuremad tooandjad on Mustamae haiglalinnak umbes 2220, Tallinna Tehnikaulikool umbes 1010 ja Tallinna Autobussikoondis umbes 765 tootajaga ja teised. [28] Elurajoonide keskustes on endiste nn ABC-tuupi kaupluste baasil valja arendatud kohaliku tahtsusega teeninduskeskused koos toidupoodidega.

Uute ettevotlusobjektide, sealhulgas tookohtade arengualaks saab tulevikus endise Kadaka aiandi maa-alal arendamist Tallinna Laanekeskuseks. Oma panuse annab Tallinna Tehnoloogiapargi, sh tehnoloogilise orientatsiooniga ettevotlusinkubaatori arendamine koos riigi ja TTU -ga. [29]

Tervishoid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae linnaosa territooriumil on kaks haiglat, neist ule-eestilise, piirkondliku ja Tallinna moistes linnalise tahtsusega Pohja-Eesti Regionaalhaigla . Polikliinikutest asuvad seal Laane-Tallinna Keskhaigla Mustamae Polikliinik ( Ehitajate tee 27 ja Tallinna Lastehaigla Konsultatiivne Polikliinik ( Tervise tanav 28).

Turism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eriti head looduslikud eeldused on Mustamael luhiajalise puhkuse, uhepaevapuhkuse ja loodusliku puhkuse viljelemiseks. Mustamae Linnaosa arengukava 2007–2015 peab probleemiks kaasaegsetele nouetele vastavate majutuskohtade puudumist. [30] Kuna Mustamae on magalarajoon, asuvad hotellid peamiselt Kesklinnas.

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

16. mail 2007 oli munitsipaallasteaedades lapsi 3670. Uldhariduskoolidest on Mustamae linnaosa territooriumil kumme gumnaasiumi , kaks lasteaed-algkooli , uks kutseoppeasutus, uks erakool ja uks parandusoppega kool (on planeeritud sulgeda). Selline struktuur ja arv uldprintsiibis sailib ka aastani 2015 . Uldhariduskoolides oppis 2005 / 2006 . oppeaastal 7780 ja 2006 / 2007 . oppeaastal 7490 opilast. 2010 . aastaks vaheneb prognooside kohaselt oppijate arv uldhariduskoolides kuni 6460-ni, 2015 . aastaks aga on ette naha taas tousu ule 7000. [31]

Noorsootood teevad Mustamae linnaosas (Mustamae Linnaosa noorsootoo arengukava projekt, 2005): Mustamae Avatud Noortekeskus (MANK), Mustamae Kultuurikeskus Kaja , Mustamae Laste Loomingu Maja (MLLM). Mustamae koolid (13) pakuvad noortele erinevaid ringitegevusi ja uritusi peale kooli.

Mustamae linnaosa uldhariduskoolid. [32]

Nimi Tuup Oppekeel Asum/allasum Aadress Koduleht
Eurogumnaasium gumnaasium (era) vene Mustamae VI mikrorajoon E. Vilde tee 72 Koduleht
Tallinna 32. Keskkool gumnaasium eesti Saase Kiili 10 Koduleht
"' Tallinna Mustamae Reaalgumnaasium "' (ajutiselt) gumnaasium vene Mustamae V mikrorajoon E. Vilde tee 69
Tallinna 53. Keskkool gumnaasium vene Mustamae VIII mikrorajoon J. Sutiste tee 42 Koduleht
Tallinna Arte Gumnaasium gumnaasium eesti Mustamae VI mikrorajoon E. Vilde tee 62 Koduleht
Tallinna Lepistiku Lasteaed-Algkool lasteaed-algkool eesti Mustamae IX mikrorajoon Retke tee 4 Koduleht
Tallinna Mustamae Gumnaasium gumnaasium eesti Mustamae III mikrorajoon Keskuse tanav 18 Koduleht
Tallinna Mustamae Humanitaargumnaasium gumnaasium vene Mustamae IV mikrorajoon A. H. Tammsaare tee 145 Koduleht
Tallinna Mustamae I Lasteaed-Algkool lasteaed-algkool vene Mustamae VI mikrorajoon A. H. Tammsaare tee 79 Koduleht
Tallinna Mustamae Reaalgumnaasium (remondis) gumnaasium vene Mustamae VI mikrorajoon E. Vilde tee 64 Koduleht
Tallinna Saksa Gumnaasium gumnaasium eesti Mustamae VIII mikrorajoon J. Sutiste tee 20 Koduleht
Tallinna Tehnikagumnaasium gumnaasium eesti Mustamae IX mikrorajoon Sopruse puiestee 187 Koduleht
Tallinna Mustamae Riigigumnaasium gumnaasium eesti Mustamae I mikrorajoon Akadeemia tee 25 Koduleht

Mustamael tegevuse lopetanud koolid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teadus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tallinna Tehnikaulikool

Mustamae linnaosa innovaatilise tegevuse eestvedajad ja innovaatilised uksused on eelkoige Tallinna Tehnikaulikool ? valjaarendatav ulikoolilinnak ; Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise Sihtasutus Tehnopol ? tehnoloogiapark ning ettevotluse ja innovatsiooni linnak; SA Pohja-Eesti Regionaalhaigla ? meditsiinilinnak. [38]

Teoseid Mustamae kohta [ muuda | muuda lahteteksti ]

1970. aastail kirjutasid Arvo Valton (" Mustamae armastus ", 1974) ja Mati Unt (" Sugisball ", 1979) oma Mustamae-teemalised teosed.

Helilooja Avo Tamme ja Heldur Karmo on kirjutanud populaarse laulu " Mustamae valss ". [39]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae piirkond ja Tallinn 20. sajandi alguse kaardil (1914)
  Pikemalt artiklis Mustamae linnaosa linnaehituslik kujunemine

Tanapaevased linnaosa alad kuulusid kuni 1961 . aastani Tallinna Kesklinna rajooni (moodustati 1945 ) koosseisu. Aastatel 1961 ? 1974 asuti Keskrajooni haldusalas, mis 1974 . aastal nimetati umber Lenini rajooniks . Mustamae mikrorajoonid pidid mahutama 6000 ? 10 000 elanikku. Uue rajooni koosseisu kuulunud Mustamae ja Lillekula maa-alad uhendati aga samal ajal asutatud Oktoobri rajooniga . [40]

1991 . aastal nimetati Oktoobri rajoon umber Laanerajooniks . Alates 1993 . aastast eksisteerib Tallinna halduslik linnaosana Mustamae linnaosa . [41]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Statistikaameti statistika andmebaas , vaadatud 11.12.2018.
  2. Statistikaamet , vaadatud 24.07.2023.
  3. Mustamae linnaosa piiri kirjeldus. Tallinna Linnavolikogu 10. oktoobri 1996 maarus nr 27.
  4. Mustamae Linnaosa arengukava 2007?2015, lk 19.
  5. Mustamae Linnaosa arengukava 2007?2015, lk 19?20.
  6. sama, lk 22, 28?31.
  7. Riigi Teataja Mustamae linnaosa pohimaarus . Tallinna Linnavolikogu 7. septembri 2006. aasta maarus nr 54.
  8. 8,0 8,1 Mustamae Linnaosa arengukava 2007?2015, lk 51.
  9. sama, lk 53.
  10. Tallinn : entsuklopeedia. 1., A-M, 2004, lk 350.
  11. 11,0 11,1 11,2 Tallinna haljastuse arengukava.
  12. Roopalu 1976, lk 5.
  13. Nerman, Robert. Seletuskiri Tallinna omaaegsete vooluveekogude lokaliseerimise too juurde.
  14. Nerman, Robert. Mustjoe maletab kortse ja supelmaju // Postimees 5. september 2008.
  15. Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse uksikobjekte umbritseva kaitsevoondi ulatus. Keskkonnaministri 22. martsi 2002. a maarus nr. 15.
  16. Tallinn : Nomme, Mustamae / Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut ; koostaja H. Kink ; toimetaja A. Raukas. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997, lk 16?18, 20.
  17. Mustamae Linnaosa arengukava 2007?2015, lk 36?38.
  18. Tallinna tanavanimed . 12. jaanuar 2009.
  19. Tallinna tanavad linnaosade kaupa . 12. jaanuar 2009.
  20. sama, lk 38?40.
  21. 21,0 21,1 Mustamae Linnaosa arengukava 2007?2015, lk 29.
  22. Tallinna rahvastikuregistri jargi.
  23. Tallinn arvudes 2012 [ alaline kodulink ] , Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012.
  24. Paring Statistikaameti andmebaasist
  25. sama, lk 47?48.
  26. sama, lk 48.
  27. Mustamae linnaosa uldplaneering 2004. 25. marts 2004, lk 13.
  28. sama, lk 7.
  29. sama, lk 13.
  30. Mustamae Linnaosa arengukava 2007?2015, lk 48.
  31. sama, lk 44.
  32. "Tallinna Haridusasutused. Mustamae linnaosa" . Originaali arhiivikoopia seisuga 1. jaanuar 2012 . Vaadatud 22. detsembril 2008 .
  33. Tallinna Mustamae Uldhariduskool. Tallinna Haridusasutused.
  34. Tallinna Mustamae Uldhariduskooli tegevuse lopetamine. Tallinna Linnavolikogu 19.02.2004 otsus number 34.
  35. Tallinna 63. Pohikool. Tallinna Haridusasutused.
  36. Lasnamae Pohikool. Tallinna Haridusasutused.
  37. Tallinna 37. Keskkooli ja Tallinna Arte Gumnaasiumi umberkorraldamine Tallinna Arte Gumnaasiumiks. Tallinna Linnavolikogu 20.03.2014 otsus nr 51.
  38. sama, lk 49.
  39. Viires, Piret. Mustamae Metamorphoses
  40. Tallinn : luhientsuklopeedia / [toimetuskolleegium: V. Valt jt]. Tallinn : Valgus, 1979. lk 212, 254?255.
  41. Tallinn : entsuklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm ; marksonastiku koostaja Robert Nerman; eessona: Hardo Aasmae). Tallinn : Eesti Entsuklopeediakirjastus, 2004. lk 316.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Nomme ja Mustamae. Koostanud K. Robert. Tallinn, Eesti Raamat, 1968.
  • Henn Roopalu. Mustamae. Tallinn, Eesti Raamat, 1976.
  • Tallinn: Nomme, Mustamae. Tallinna Looduskaitse Selts, Tallinna Keskkonnaamet, Geoloogia Instituut; koostaja H. Kink; toimetaja A. Raukas. Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1997.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustamae valss [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lugu kogumikel

  • Meeletu ruutel ? Kutse tantsule 7. Aidem Pot 1997 (esitaja Voldemar Kuslap)
  • Kui me lapsed on kord suured. SALUMuusik, 1998 (esitaja Paul Allik)
  • Erinevad esitajad. Horoskoop Vol. 1. Eesti Televisioon 1999 (esitaja Paul Allik)