Dualismi ja monismi vordlus
Monism
(
vanakreeka
sonast μ?νο?,
monos
'uks, ainus') on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt
objektide
mitmekesisus taandub uhele
algele
. Monismi
[1]
jargi ei ole vaim ja keha
ontoloogiliselt
erinevad alged. Erinevalt
dualismist
[2]
ja
pluralismist
, mis eeldavad kahe voi enama alge olemasolu, eeldab monism suuremat sisemist kooskola ja monoliitsust.
Termini "monism" vottis 18. sajandil kasutusele
Christian von Wolff
teoses "Loogika" (1728), et maaratleda filosoofilise motte tuubid, milles puuti lahendada
keha
ja
vaimu
vastandumine ning selgitada koiki nahtusi uhe uhendava pohimottega voi uhe aine avaldumiseni. Filosoofiaga seotud
keha ja vaimu probleem
[3]
[4]
uurib vaimu ja
mateeria
ning eelkoige
teadvuse
ja
aju
vahelist suhet.
17. sajandil kasitles probleemi
Rene Descartes
, mille tulemusena kujunes termin "
Descartesi dualism
"
[4]
. Hiljem rakendati seda ka
Hegeli
ja
Schellingi
poolt valja tootatud absoluutse identiteedi teooria loomisel. Parast seda kasutati terminit uldisemalt, mistahes teooria puhul, mis jargis uhendavat pohimotet. Dualismivastast teesi laiendati ka pluralismi lisamiseks.
Monism kaotas oma populaarsuse 20. sajandi alguses
analuutilise filosoofia
ilmumise tottu.
Keha ja vaimu probleem muutus taas aktuaalseks parast
sotsiaalpsuhholoogia
ja sellega seotud valdkondade arengut, ajendatuna huvist keha ja vaimu vastastikusest toimest ja Cartesi keha-vaimu dualismi identiteedi teesi hulgamisest monismi kaasaegses vormis.
Monisme on mitut laadi ning monismi defineerimine iseenesest on
filosoofiline probleem
.
Monistlikke teooriaid uhendab veendumus, et on olemas kas keha, vaim voi miski neutraalne (ei keha ega vaim)
[5]
.
Tanapaeva filosoofias voib monismi defineerida labi kolme suurema kategooria:
- idealism
? filosoofia suund, mis peab esmaseks vaimu;
- neutraalne monism
? vaimufilosoofia seisukoht, et keha ja vaim on kaks erinevat voimalust samade asjade organiseerimiseks voi kirjeldamiseks, kusjuures need asjad ise on oma olemuselt "neutraalsed", st ei fuusilised ega vaimsed. Uhest aspektist kasitatuna nimetame seda neutraalset alget
vaimuks
, teisest aga
mateeriaks
. Neutraalne monism on voimalik seisukoht keha ja vaimu probleemi lahendamises;
- materialism
? filosoofia suund, mis peab esmaseks mateeriat.
Tuntumateks monistlikeks teooriateks on veel
biheiviorism
,
analuutiline biheiviorism
,
identsusteooria
ja
funktsionalism
.
Sokratese-eelsed:
Sokratese-jargsed:
- Stoikud
? opetuse jargi on olemas vaid uks aine, mis on tunnistatud Jumalaks
- Neoplatonism
? uks
Uusaegsed:
