Memorial

Allikas: Vikipeedia

Memorial ( Мемориал ; ametlikult ≪Международное историко-просветительское, благотворительное и правозащитное общество "Мемориал"≫ (Международный Мемориал) ehk Memorial: rahvusvaheline ajaloo, hariduse, inimoiguste ja heategevuse uhing ; eesti keeles ka Memoriaal ) on mitteriiklik Vene ajaloo- ja inimoigusorganisatsioon, mis tegutseb mitmes endise Noukogude Liidu vabariigis ja mujal. Praegu uhendab ta ule 60 allorganisatsiooni Venemaal , Valgevenes , Ukrainas , Kasahstanis , Saksamaal , Itaalias , T?ehhi Vabariigis, Belgias , Prantsusmaal .

Tegeleb Noukogude Liidu repressioonide uurimisega ja jalgib inimoiguste olukorda endistes noukogude liiduvabariikides .

Uhingu enda teatel on Memorial rohkem liikumine kui uhtne organisatsioon. Selle liikumise eesmargiks on levitada ajaloolist tode Noukogude Liidus toimunud massirepressioonide kohta ja kaitsta inimoigusi tanapaeval. Memoriali allorganisatsioonid tegutsevad uksteisest soltumatult. Nende tegevuse koordineerimiseks on loodud 29-liikmeline Rahvusvahelise Memoriali valitsus ( Правление Международного Мемориала) . Selle eesotsas on valitsuse esimees, praegu Jan Racinski. [1]

2021. aasta lopul andis Venemaa ulemkohus korralduse inimoigusorganisatsiooni Memorial sulgemiseks, kuna see olevat rikkunud valisagendi seadust. [2]

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1980ndate teisel poolel tekkis grupil vene haritlastel idee rajada memoriaalkompleks Jossif Stalini repressioonide ohvritele. Sinna juurde oleksid kuulunud ka vastav muuseum , arhiiv ja raamatukogu . Algatus viis uleliidulise liikumiseni eesmargiga pustitada vastav ausammas. Aktivistid saatsid ka vastavasisulise kirja 19. NLKP uleliidulisele konverentsile, mis toimus juuni lopul 1988 . Konverentsil voeti vastu otsus malestusmargi pustitamiseks.

Memoriali loomise orgkomiteed juhtis tunnustatud vene arhitekt ja kunstiajaloolane Vjat?eslav Glazot?ev . Ametlikult loodi Memorial kui ajaloo- ja haridusuhendus 26.?28. jaanuaril 1989 Moskva Lennundusinstituudi kultuurimajas toimunud asutamiskonverentsil. Tema esimeseks esimeheks valiti tuntud tuumafuusik ja dissident Nobeli auhinna laureaat Andrei Sahharov . Pikka aega (1998?2017) juhtis Memoriali ajaloolane Arseni Roginski . Alates martsist 2018 on esimeheks endine arvutiprogrammeerija Jan Racinski , kes on juhtinud Memoriali elektroonse "Poliitilise terrori ohvrid NSV Liidus" koostamist.

1991 . aastal loodi Memoriali inimoiguste kaitse koordineerimiseks Inimoiguste Keskus Memorial ( правозащитный центр ≪Мемориал≫ ). Alates 1999 . aastast korraldab Memorial iga-aastasi ulevenemaalisi koolide vanemate klasside ajaloo-uurimuslikke konkursse teemal "Inimene ajaloos. Venemaa 20. sajandil".

1990 . aastal loi Memorial Moskvas muuseumi "Gulagi elu ja looming" (Музей ≪Творчество и быт ГУЛАГа≫), mis kollektsioneerib vangilaagrites loodud kunsti. 30. oktoobril 1990 avati Moskvas Lubjanka valjakul KGB peahoone laheduses malestusmark Gulagi ohvritele. Malestusmargiks on lihtne kivi, mis parineb Stalini aja Gulagi prototuubist ? vangilaagrina kasutatud Solovetsi saarelt .

Praegust taispikka nimetust kannab organisatsioon aprillist 1992 .

Memoriali arhiivi on kogutud andmeid rohkem kui miljoni inimese kohta, keda Stalini ajal represseeriti. Seda tohutut andmekogu kasutas tunnustatud Briti ajaloolane Orlando Figes, kui ta kirjutas oma mahukat Stalini aja inimeste isiklikku elu kasitlevat teost "Sosistajad: eraelu Stalini Venemaal". [3]

Konflikt voimudega [ muuda | muuda lahteteksti ]

President Vladimir Putini tugevneva despootia tingimustes on riigivoimust soltumatu ajaloouurimise ja inimoiguste kaitsmisega tegelev organisatsioon voimudele pinnuks silmas. 4. detsembril 2008 otsisid voimuesindajad labi Memoriali Peterburi esinduse ruumid, kus asub ka Memoriali Gulagi kasitlev arhiiv. Konfiskeeriti 12 arvuti kovaketast, millel oli kogu Memoriali Gulagi teemaline arhiiv. Seda materjali oli kogutud 20 aastat. Esinduse juhataja Irina Flige sonul toimus see nonda kuna Memorial asub voimude jaoks valel pool ideoloogilist rinnet. [3] See aktsioon leidis tugevat rahvusvahelist kolapinda. Memoriali kaitseks vottis sona naiteks tunnustatud NSV Liidu ajaloo spetsialist Orlando Figes, kelle sonul uritasid Vene voimud Memoriali lihtsalt hirmutada. [4] 20. martsil 2009 otsustas Peterburi Dzer?inski linnarajooni kohus, et arvuti kovakettaid konfiskeerides on rikutud protseduurireegleid ja need tuleb Memorialile tagastada, mis toimuski 6. mail 2009. [5]

Alates 21. juulist 2014 on Memorial Venemaal registreeritud kui valisagent (s.o organisatsioon, kes saab valisrahastust ja omab mingisugustki poliitilist tegevust). [6] Aastatel 2014? 2015 uritas Venemaa justiitsminister Aleksandr Konovalov Memoriali ara keelata, suudistades Memoriali Venemaa riigikorra muutmise katses. [7] [8] [9] 10. oktoobril 2014 esitas Venemaa justiitsministeerium palve Venemaa Ulemkohtule likvideerida Memorial. [10] 28. jaanuaril 2015 otsustas Venemaa Ulemkohus Memoriali mitte keelata. [11]

15. juulil 2009 rooviti oma kodu lahedalt Memoriali T?et?eenia osakonna juhataja Natalia Estemirova , kes leiti sama paeva ohtul metsast tapetuna, [12] parast seda katkes Memoriali tegevus T?et?eenias pooleks aastaks.

9. jaanuaril 2018 vahistati Memoriali T?et?eenia osakonna juhataja Ojub Titijev (sellel kohal parast Estemirova tapmist 2009. aastal), suudistatuna marihuaana omamises. Tosiuskliku moslemina on Titijev taiskarsklane ega ole kunagi suitsetanud, samuti pole alust kahtlustada teda narkootikumide tarvitamises. 8. veebruaril 2018 vottis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, kus nouti Titijevi viivitamatut vabastamist ja tema suuasja labivaatamist T?et?eeniast valjaspool. [13] 19. martsil 2019 moistis ?alinski linnakohus Titijevile nelja-aastase vanglakaristuse avatud tuupi vanglas, millest tuleb ara kanda 1/3. [14]

17. jaanuaril 2018 suutasid tundmatud maskeeritud isikud Memoriali kontori Nazranis Ingu??ias . [15]

28. detsembril 2021 otsustas Venemaa Ulemkohus Memoriali sulgeda, kuna viimane rikkuvat Venemaa valisagentide seadust. [16]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

2022. aastal sai Memorial koos Ales Bialatski ja Ukraina inimoigusorganisatsiooniga Kodanikuvabaduste Keskus Nobeli rahuauhinna . [17]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ https://www.memo.ru/ru-ru/memorial/departments/#map
  2. ↑ "Vene kohus andis korralduse Memorial sulgeda" ERR, 28. detsember 2021
  3. ↑ 3,0 3,1 Stalin's new status in Russia BBC News, 27. detsember 2008
  4. ↑ British scholar rails at police seizure of anti-Stalin archive The Guardian, 7. detsember 2008
  5. ↑ "Мемориалу" вернули изъятые при обыске винчестеры
  6. ↑ Russia: Government vs. Rights Groups - The Battle Chronicle Human Rights Watch, 18. juuni 2018
  7. ↑ Russian Justice Ministry Asks To Close Memorial Rights Group Radio Free Europe, 10. oktoober 2014
  8. ↑ Russian Soviet-era remembrance group Memorial risks closure BBC, 30. oktoober 2014
  9. ↑ Russian Justice Ministry Accuses Memorial Of Calling For Regime Change Radio Free Europe, 10. november 2015
  10. ↑ Минюст подал иск о ликвидации ≪Мемориала≫ lenta.ru
  11. ↑ Верховный суд отказался ликвидировать "Мемориал" BBC News, 25. jaanuar 2015
  12. ↑ Правозащитница "Мемориала", расследовавшая убийства и похищения, сама похищена в Грозном и найдена мертвой в Ингушетии newsru.com, 6. detsember 2017
  13. ↑ European Parliament resolution of 8 February 2018 on Russia, the case of Oyub Titiev and the Human Rights Centre Memorial (2018/2560(RSP))
  14. ↑ Оюб освобожден novayagazeta.ru
  15. ↑ Arsonists Torch Memorial Human Rights Office in North Caucasus The Moscow Times, 17. jaanuar 2018
  16. ↑ Vene kohus andis korralduse sulgeda inimoigusorganisatsioon Memorial Postimees, 28. detsember 2021
  17. ↑ "Nobeli rahupreemia said Vene ja Ukraina inimoiguslased ning Bialatski" ERR, 7. oktoober 2022

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nobel
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Memorial&oldid=6657571 "