Linda Rummo
(kuni 1946
Linda Kald
;
5. august
1921
Vana-Vandra vald
?
16. detsember
2015
) oli eesti naitleja.
Linda Rummo kasvas ules
Parnumaal
. Tema ema oli olnud elav ja lustlik naine, suur jutustaja, lugude valjamotleja. Emapoolne vanaisa oli linakaupmees, isapoolne vanaisa aga taluperemees ja vallavanem. Kuigi ka Linda pere elas talus, siis tudruku isast oiget pollumeest kunagi ei saanud. Viimane oli olnud rohkem pillimees, kes armastas
viiulit
ja
t?ellot
mangida, kuid kuna seadus nagi ette, et vanem poeg parib talu, siis tuli tal siiski seda pooleldi vastu tahtmist pidama hakata. Nonda elaski perekond kuni Linda 9-aastaseks saamiseni maal. Uhel hetkel ei suudetud end aga enam ara majandada ja talu laks pankrotti. Vara pandi oksjonile ja pere pidi kolima Vandra alevisse uurikorterisse. Seal lopetas Linda
1942
. aastal ka
Vandra gumnaasiumi
.
[1]
Linda Rummo huvitus nooruses kehakultuurist ning osales voimlemisopetajate kursustel nii
Eestis
kui ka
Saksamaal
. Lisaks jai tal aega Saksamaal ka paris palju ringi reisida (millest on juttu ka tema raamatus). Kuid
Teise maailmasoja
tottu oli tema Eestisse paasemine saanud teoks ainult labi suurte raskuste.
[2]
Ringhaalingus
tootades tutvus ta
Vello Rummoga
, kellega hiljem abiellus.
[3]
Tallinnas avati
1946
. aastal
Eesti Riiklik Teatriinstituut
, kuhu nii Linda kui ka Vello onnelikult sisse said. Linda on hiljem muljetanud, et laks teatrikooli algul eelkoige selleks, et oppida tundma diktori tooks vajalikku sona kunstilist kulge. Oppejoududest olid Linda suured autoriteedid
Ants Lauter
ja
Albert Uksip
. Vello Rummo laks
1949
. aastal oppima GITIS-esse, mis tekitas ka Lindas soovi
Moskvasse
minna. See oli kindlasti uheks pohjuseks, miks Linda parast kooli
Moskva Riiklikku Teatriinstituuti
toole soovis saada. Teda hakkas aina enam huvitama ka teatripedagoogi amet. Moskvasse ta siiski toole ei lainud.
[4]
Teatrikoolis kaimise aastad olid noore naise jaoks huvitavad, kuid samas vaga suurt pingutust noudvad. Oli palju kohklusi ja hirme oma voimekuse suhtes. Lisaks oli Lindal ja Vellol juba esimese kooliaasta lopus sundinud poeg
Tiit Rummo
, kelle kasvatamine samuti palju aega vottis.
Parast kooli lopetamist laks Rummo toole
Draamateatrisse
. Esimest kummet aastat teatris on ta nimetanud suuresti kohanemise ja oppimise aastateks. Kolleegidest sai ta hasti labi
Lisl Lindauga
, keda ta vaga austas. Kindlasti oli talle eeskujuks ka
Ants Eskola
, kes opetas Linda sonul teda partnerit rohkem usaldama. Tol ajal, 1950. aastate algul, lavastasid Draamateatris
Andres Sarev
ja
Ilmar Tammur
, kellega Rummol olid vastakad suhted. Korduvalt tuli ette lahkhelisid, kuid samas saadi neist enamasti ikkagi ule. Linda ihkas aga endiselt veel
Moskvasse
, kus koik tehtav tundus ideaalina, lisaks oppis tema abikaasa Vello Rummo endiselt seal. Oli toredaid, aga ka pingelisi aegu. Linda on eriti kritiseerinud pinnapealsust, millega vahel lavastusi tehti. Kuna talle endale oli rollianaluus vaga oluline, siis suutis ta tihti oma pidevate kusimistega proovides moningaid teisi naitlejaid arritada.
[5]
Draamateatris tootamise perioodil tutvus ta ka Voldemar Pansoga, kellega alanud uhine loominguline tee kujunes pikaks ja tulemuslikuks. Nende koostoo algusajast tuleks ara markida
Estonias
etendunud lavastus "
Minu veetlev leedi
" ja Draamateatris lavastatud "
Tabamata ime
", mis olid molemad 1960. aastate esimese poole menulavastused.
[5]
Naitleja
Laine Mesikapp
on meenutanud:
"Publik armastas Lindat kohutavalt. Tihtipeale helistati teatrisse: kas Rummo mangib? Kui mangib, tulen vaatama."
[5]
1965
. aastal asutatud ja
1966
. aasta veebruaris pidulikult avatud Noorsooteatri pohikoosseisuks oli Konservatooriumi lavakunstikateedri teine lend ja moned Draamateatrist ule tulnud mottekaaslased. Nende seas ka Linda Rummo. 1966. aastal kirjutas Linda ajakirjas
Noorus
avaldatud artiklis "Mottekaaslusest" muu hulgas ka jargmist:
"Sageli oeldakse: "Hea naitleja on see, kes on lavastaja kaes nagu vaha." Mina ei ole hea naitleja ? mina olen sageli lavastajaga opositsioonis olnud. Mitte lihtsalt opositsioonis olemise parast, vaid seeparast, et minu tode on enamasti jonnakas ja ta pole mitte alati samal platvormil lavastaja toega."/.../.
[6]
See vastas suuresti ka toele. Lindal oli alati oma arvamus, mida ta ka agaralt valjendas. Seetottu noudis temaga tootamine lavastajatelt tihti palju aega. Kui enamasti saadi lahkarvamused siiski lahendatud, siis erandina voib valja tuua Panso lavale toodud "
Ehitusmeister Solness
", kus naitleja ja lavastaja jaidki lopuni eri arvamusele. Linda Rummo selles lavastuses kaasa ei teinudki.
[7]
Noorsooteatris tootamise perioodi voib nimetada
Voldemar Panso
kae all tootamise perioodiks. Linda Rummo kirkamate rollidena kuuluvad sinna
Ophelia
ja
Stella Campbell
.
Panso on Linda Rummo kohta kirjutanud:
"Ta kasvas orgaaniliselt, arenes seadusparaselt ja hakkas oitsema nii, nagu lilled ikka oitsema hakkavad. On oisi, mis puhkevad hellitava soojuse, kunstliku valguse voi suhkurdatud vee abil. On oisi, mis puhkevad troopikapaikese kuumuses ja troopikaohu niiskuses. Rummo talent loi oitsele ilma hellitava lisatoimeta, ilma triiphoone klaaskatuseta ja ka ilma troopikakuumuseta. Teda on toitnud ja toidab suvenemine, noudlikkus, pohjalikkus ja loominguline ausus."
[8]
1966
. aasta septembris esietendus Voldemar Panso lavastatud "Hamlet". Nimiosas astus ules Ants Eskola, Linda Rummo mangis Opheliat. Rummo sonul olnud see ainuke roll, millest loobumist olevat ta Pansolt taotlenud. Ophelia ei huvitanud algul Rummot, kuid tal onnestus sellele siiski isikuparane rollilahendus leida. Lavastaja tolgenduses oli huvitavaks nuansiks aga see, et Rummo Ophelia polnud plikake, vaid paljus juba valja kujunenud, avara moistuse ja targa sudamega neiu ? taiesti Hamleti vaariline. Nagu leedu teatriteadlane
Mark Petuchauskas
on utelnud, oli see vaga hamletlik Ophelia.
[9]
Algul mangisid L. Rummo ja A. Eskola J. Kilty "Armast luiskajat" hoopiski televisioonis. Kui nad aga palusid Voldemar Pansol 1966. aastal see lugu lavale seada, siis olnud Panso koigepealt vastu. Kartvat, et kukub labi, ei ole huvitav. Lopuks, kui lavastus Kadrioru lossis valja tuli, saatis seda aga suur edu ja kiitvad arvustused.
Toonane teatriteaduse tudeng Kadi Vanaveski kirjutas:
"Shaw' ja Campbelli lugu Noorsooteatris ? see on moistuslikkuse tragoodia, liiga sugava moistmise ja epohhi vastuolude ning kahe suure isiksuse sisemiste vastuolude tragoodia." /.../
"Rummo Stellas on sugavat sisemist rahu, ta on terviklikum ja siiram kui maailmakuulus korrespondent."/.../ Lavastus "Armas luiskaja" eeldab tugevat intellekti ja suure andega naitlejaid, kunstnikke, kes suudavad olla kaks tundi laval hetkegi valetamata."/.../ Tukiga kaidi ka palju reisimas ?
Riias
,
Leningradis
,
Moskvas
,
Helsingis
, isegi
Murmanskis
.
[10]
Linda on tagantjarele oelnud, et Stella Campbelli peab ta enda mangitud lemmikrolliks.
[11]
Seda on nimetatud uheks eesti teatri dramaatilisemaks lavastamislooks. Panso sai "Solnessi" tegemise ajal infarkti, Rummo jattis Aline rolli sinnapaika ja lahkus teatrist. Ebakolad Panso ja Rummo vahel ilmusid juba esimeste proovide ajal, sest lavastaja ja naitleja tolgendasid Aline tegelaskuju erinevalt. Panso soovis Aline teksti karpida, Linda ei olnud sellega nous. Kui siis parast Panso pikka haiguspausi lavastus uuesti kasile voeti ja valmis tehti, mangis Aline osa juba
Silvia Laidla
.
[12]
Parast "Solnessi" krahhi lahkus Linda Rummo Noorsooteatrist. Laks
Tartusse
lapselapsi hoidma. Linda poeg ja minia oppisid Tartus ning nonda oli vanaema lapsehoidjana aarmiselt vajalik isik.
[13]
Linda Rummo on meenutanud:
"Tartus uritasin veel teatris ja isegi voimlemas kaia. Aga vasisin ara. Uks laps oli vankris ja teine kaekorval. Majapidamise votsin enda peale. Motled, las opivad."
[13]
Siiski kais Linda laupaeviti-puhapaeviti veel Tallinnas Draamateatris "Armast luiskajat" mangimas. Kui nooremal polvkonnal eksamid loppesid, siis andis vanaema Linda lapselapsed jalle nende oigete vanemate hoolde ja suundus seejarel ise narviravile. Ta oli paar paeva haigla klubis ja seejarel monda aega endise koolioe juures maal. Sai kosutusravi. Arst kirjutas diagnoosiks ? asteeniline seisund ehk narvivasimus. Varsti Linda siiski kosus ja ei lainudki palju aega, kui ta juba Endla teatrisse toole laks. Parnusse kolisid nad koos abikaasa Vello Rummoga, kes samuti Endlas tootas.
[13]
1970. aastate teisel poolel ja 1980. aastate alguses tootas Linda Rummo Endlas.
Lisaks naitlemisele tegi ta ka lavastuste "
Pisuhand
", "
Suvitajad
" ja "Tantsuopetaja" naitejuhi tood.
[14]
Rummo pensionipolv moodus
Parnus
ja
Pedassaarel
perekonna maakodus.
[15]
Linda Rummo tootas aastatel
1942
?
1946
voimlemisopetajana ja 1946?
1949
Eesti Raadios
diktorina
.
1950
. aastal lopetas
Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi
. Aastatel 1950?
1965
tootas ta naitlejana
Draamateatris
, 1965?
1975
Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris
ja
1976
?
1982
Endla teatris
, viimases oli ka naitejuht.
[14]
Alates
1950
. aastast oli Linda Rummo
Eesti Teatriliidu
liige.
[14]
Linda Rummo mangis kahes
Adolf ?apiro
lavastuses: A. T?ehhovi "
Kirsiaed
" ja E. Albee "
Kes kardab Virginia Woolfi?
".
| ?
|
Klassikaliseks on muutunud
Rene Claire
lause: "Mu film on valmis, jaab ule vaid filmida." Mulle tundub, et Linda Rummo voiks utelda: "Mu osa on valmis, jaab ule vaid mangida."
|
“
|
?apiro, Adolf
Elust ja lavaelust
, 1996, lk 276
|
"Kirsiaed" esietendus
1971
. aasta detsembris Noorsooteatris. Uhes intervjuus utles ?apiro, et T?ehhovit ja seda naidendit toukas teda Tallinnas lavastama mulje Voldemar Panso "Armsast luiskajast"
Kadrioru lossis
. Et parast "Luiskajat" hakkas ta Ranevskajana nagema Linda Rummot.
"
Kirsiaed
" valmis vaga rasketes tingimustes. Aega oli vahe ja proove tehti ohtuti. Kuna aga Noorsooteatri majas harjutas sel ajal ka puhkpilliorkester, siis oli igasugune keskendumine peaaegu et voimatu. Siiski kogus see lavastus hiljem hulgaliselt kiitvaid arvustusi. Koguni poeetiliselt on kirjutatud "Kirsiaia" lavakujundusest. Teatriteadlane
Lea Tormis
nimetab seda
Mart Kitajevi
tood veel praegugi koige mojuvamaks lavakujunduseks, mida ta nainud on. Selle lavastusega tahistati Linda Rummo 50. sunnipaeva.
Hilisemates meenutustes on Linda Rummo Ranevskaja rolli puhul rohutatud daamilikku elegantsi ja olukorrast uleolekut. Seda, et ta oli "suursugune ja kaunis". Omaaegne kriitika rohutas rohkem tema karakteri voluvat vastuolulisust.
[16]
Kriitik
Valdeko Tobro
kirjeldas Rummo osataitmist jargmiselt: "Ranevskajast kui T?ehhovi igavese inimese sumbolist loob Linda Rummo sugavalt naiseliku ja tervelt meelelise lavakuju, kes on veetlev oma norkustes ja tugev oma kirgedes. Sellega saavutatakse eluvoora karakteri taielik elulisus."
[17]
Nagu "Luiskaja" 1960. aastatel, oli Albee "
Kes kardab Virginia Woolfi?
" 1970. aastatel uks eesti psuhholoogilise teatri silmapaistvamaid sundmusi. Kokku mangiti neid kahte suureparast lavastust 14 aastat ja molemas neis tegi uhe peategelasena kaasa ka Linda Rummo.
[18]
Reet Neimar
kirjutas:
"Illusioonides elamise ja enesepetmiste draama, mis naitas, et toele nakkuvaatamise hetk saabub varem voi hiljem, ja uritas meid veenda, et selge reaalsustaju on inimesele vajalikum kui mis tahes elumangud ja lohutavad pettekujutelmad ? isegi eraelulise tasandi loona, abielu tragifarsina oli see Albee tekst kunagi Noukogude riigis torjutud. Meie Teatrite Valitsus sai Moskvalt esitusloa, kuid Riial seda luba ei olnud, sellega ongi seletatav Riia Noorsooteatri peanaitejuhi A. ?apiro tulek Parnusse; L. Rummo juubelil antud lubadus ("Kui tahad, siis tulen. Otsi ainult tukk!") veel pealekauba. Rummo oli vahepeal lavalt juba lahkunud, nonda oli Martha tema elus raske, kuid suurejooneline comeback."
[19]
Linda on ise Martha rolli kohta utelnud, et tuudata see ei saanud, sest sel olid suured inimlikud varud.
[20]
- 1950
- 1951
- A. Jakobson
, Oo ja pava piiril. Alma Kristjanson.
A. Rebane
- Lope de Vega
, Tantsuopetaja. Florela. A. Sarev.
- A. H. Tammsaare ? A. Sarev, Vargamae. Liisi. A. Sarev.
- 1952
- 1953
- 1954
- 1955
- O. Luts
? A.Sarev, Tagahoovis. Tatjana Nikolajevna. A. Sarev.
- V. Rozov
, Onn kaasa! Ma?a Poljakova.
- 1956
- 1957
- H. Raudsepp
, Porunud aru onnistus. Roosi. A. Sarev.
- B. Shaw
, Sudamemurdumise maja. Ellie Dunn. V. Panso. (Jai mangimata)
- V. Majakovski
, Saun. Madam Mezaljanssova. I. Tammur.
- V. Vi?nevski
, Optimistlik tragoodia. (Episood.) I. Tammur.
- 1958
- A. H. Tammsaare ? A. Sarev, Vargamae. Liisi. A. Sarev.
- E. Rannet
, Kadunud poeg. Annika. I. Tammur.
- F. Schiller
, Don Carlos. Elisabeth.
L. Kalmet
.
- B. Brecht
, Harra Punttila ja tema sulane Matti. Eva. V. Panso.
- M. Gorki
, Jegor Bulot?ov. Varvara. L. Kalmet.
- 1959
- A. Liives
, Sinine rakett. Anna. I. Tammur.
- A. H. Tammsaare ? A. Sarev, Vargamae vanad ja nored. Tiina. A. Sarev.
- O. Stukalov, Kaardimajake. Niina. A. Sarev.
- Tshao jui, Taifuun. Lu So-Fong. A. Sarev.
- 1960
- A. Liives, Tundmatu naise portree. Karin Luulik.
A. Kruusement
.
- E. Rannet, Salakutid. Meela. I. Tammur.
- O. Luts ? A.Sarev, Suvi. Teele. A. Sarev, naitejuht A. Kruusement.
- 1961
- O. Luts ? A. Sarev, Tootsi pulm. Teele. A. Sarev. A. Kruusement.
- Vladislav Bla?ek
, Kolmas soov. Veera.
G. Kilgas
.
- M. Raud
, Suveoo ilmsi. Mari Maripuu. A. Sarev.
- 1962
- H. Ibsen
, Peer Gynt. Solveig. I. Tammur.
- E. Alt
, Pime mees. Daam, kes otsib endale onne.
B. Drui
.
- A. Liives, Millest vaikis prohvet. Potivari naine. I. Tammur.
- 1963
- E. Rannet, Haned. Silli Tulp, tibutalitaja. I. Tammur.
- F. Loewe
, Minu veetlev leedi. Eliza Doolittle. V. Panso.
- 1964
- 1965
- E. Vilde, Tabamata ime. Eeva Marland. V. Panso.
- 1966
- W. Shakespeare, Hamlet. Ophelia. V. Panso.
- J. Kilty
, Armas luiskaja. Naitlejatar ja Stella Campbell. V. Panso.
- 1967
- A. Pu?kin
, Jevgeni Onegin. Esitavad Linda Rummo ja Heino Mandri. V. Panso.
- 1968
- J. Smuul, Pingviinide elu ehk enne kui saabuvad rebased. Day. V. Panso.
- 1969
- H. Ibsen, Metspart. Proua Sorby. V. Panso.
- Zdzislaw Skowronski
, Onneseen. Vanaema, endine naitlejanna. V. Panso.
- 1971
- A. T?ehhov, Kirsiaed. Ljubov Andrejevna Ranevskaja. A. ?apiro.
- 1972
- 1973
- 1976
- 1977
- R. Blaumanis
, Ratsepad Sillamatsil. Pindaku naine. V. Rummo.
- E. Albee
, Kes kardab Virginia Woolfi? Martha. A. ?apiro.
- 1978
- 1979
- 1980
- M. Gorki, Vassa ?eleznova. V. Rummo.
- 1981
- E. Albee, Koik on labi. Armuke. V. Rummo.
[18]
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 10?18
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 25, 32?33
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 38?39
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 39?41, 55
- ↑
5,0
5,1
5,2
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 66?105
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 248, 250
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 217
- ↑
"Voldemar Panso. Portreed minus ja minu umber." 1975, lk 241
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 158?159, 163
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 170?174
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 291
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 211, 217
- ↑
13,0
13,1
13,2
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 234?236
- ↑
14,0
14,1
14,2
14,3
14,4
"Eesti teatri biograafiline leksikon" 2000, lk 578
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 247
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 183, 194?199, 205
- ↑
Valdeko Tobro, Noorte Haal, 9.I.1972
- ↑
18,0
18,1
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 234
- ↑
"Sajandi sada sonalavastust" 2007, lk 134
- ↑
"Elust ja lavaelust" 1996, lk 230
- ↑
Eesti riiklike teenetemarkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑
Viitamistorge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimega
Eesti teatri biograafiline leksikon 2000, lk 578
on ilma tekstita.