Juhan Liiv

Allikas: Vikipeedia
Juhan Liiv
Sunniaeg 30. aprill 1864
Alatskivi
Surmaaeg 1. detsember 1913 (49-aastaselt)
Matmispaik Alatskivi
Eile nagin ma Eestimaad!
Eile nagin ma Eestimaad!
Nagin hurtsikuid, saunasid,
nagin bagaa?i ja paunasid,
valjal kivivosa aunasid ?
eile nagin ma Eestimaad!

Eile nagin ma Eestimaad!
Lagunud talumajasid!
Oh kui rammetuid rajasid!
Kadaka-, lepavosasid!
Eile nagin ma Eestimaad!

Eile nagin ma Eestimaad!
Poosastikud ja vosad koik
suikumise ja naotuse paik,
vaimusilm nii hamaras, vaik ?
eile nagin ma Eestimaad!

Juhan Liiv ( Kodavere Mihkli koguduse Alatskivi kiriku sunnimeetrikas Joannes Liiw [1] ) ( 30. aprill 1864 Alatskivi ? 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa ) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juhan Liiv sundis Benjamin (Penjamin) Liivi ja Mari Liivi (neiupolvenimega Parn) peres. Ta oli pere kaheksast lapsest noorim poeg. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.

Liiv kasvas ules Rupsi kulas Oja talus, oppis Naelavere kulakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Opingute ajal jalgis ta uhiskonnaelu ja tema esimene trukis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud vaike anonuumne poliitiline pilkenali (" Baltlaste Piirikivi ") Eesti Kirjameeste Seltsi tuli puhul 1881 . aastal.

1882 . aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Vaike-Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliopetajana. Kuna Liiv oli lapsepolvest saadik norga tervisega, siis jargmisel aastal haigestus ta ise ja poordus koju tagasi. 1885 . aastal soitis Juhan Liiv kulla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud opetajaks Pandiveresse . Seal tutvus ta Pandivere moisa kutsari tutre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus.

Juhan Liiv tootas ajalehtede Virulane , Sakala ja Olevik toimetuses ( pseudonuum §§ ), kus ilmusid ka tema esimesed kirjatood. 3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane 21-aastase Liivi esimene trukis avaldatud luuletus ? "Maikuu oo". Virulase toimetuses tutvus ta Eduard Vildega .

1886 . aastal puudis Liiv jatkata haridusteed ning asus oppima Tartus H. Treffneri eragumnaasiumis . ( Friedebert Tuglas : "Treffneri kooli arhiivis pole mingeid andmeid Liivi koolis viibimise kohta. Tema nime ei leia opilaste hulgas, kes on raamatuisse kantud klasside kaupa. Ja toenaoliselt polnudki ta ametlikult veel kuhugi klassi vastu voetud, vaid taiendas "vabakuulajana" oma auklikke teadmisi, et alles hiljem alustada programmikindlat oppimist.") [2] Ta ei suutnud koolis kohaneda ja katkestas opingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, kuid tegi ajakirjandusvaljaannetele kaastood. 1887 koostas ta oma esimese luulekogu kasikirja "Oied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei onnestunud avaldada.

Aastatel 1887? 1888 tootas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Paastetud". 1890 . aasta algusest tootas Liiv Tartu ajalehes Olevik. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ning vottis osa Tartu kultuurielust.

Sugisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja puhendus vabakirjanikuna loomingule. Ta uuris toa Tartus Hetzeli tanaval (praegusel Juhan Liivi tanaval ). Seal kirjutas ta muuhulgas 8 paevaga jutustuse "Vari" (esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks"). Kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja jutustus ilmus trukis alles 1894 . Lisaks valmisid jutustused "Kakimae kagu" ja "Noia tutar".

Vaimne ulepingutus vallandas kirjanikus 1893 . aastal vaimuhaiguse. 1894 . aasta alguses poletas Liiv meeltesegaduses oma kasikirju. Martsis ja aprillis viibis ta Tartu narvikliinikus haiglaravil, kus tal diagnoositi skisofreenia agedaim jark. Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige ja siirdus 1894 suvel oma kodutallu Alatskivile. Tema elu oli nii vilets, et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jalgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust kujunes tema loomingu viljakaim osa. 1896 . aasta oli tema loomingus viljakaim, kust parineb vahemalt 30 luuletust.

1902. aasta suvel leidis Juhan Luiga Liivi vanematekodust. [3] [4] 1902 . aastal ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, kulastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid Noor-Eesti liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904 . aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg , mille kaasandena andis valja mitmeid eesti kirjanike teoseid. 1904. aastal trukiti ajalehe Uus Aeg kaasandena suures tiraa?is Juhan Liivi "Kirjatoode kogu", mis sisaldas suurema osa enne haigust ilmunud proosateoseid ja luuletusi.

Aastail 1904? 1905 voimaldas arst Juhan Luiga Liivil elada Tartu narvikliinikus. Aeg-ajalt elas ta ka Tallinnas, Laiuse kirikumoisas , Raplas ja mujal.

1909 joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast soejoonise. See avaldati valimikus "Luuletused", mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). "Luuletuste" esimese truki (1909) tiraa?ist havitati Liivi rahulolematuse tottu suurem osa, alles jaeti vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrukk ilmus 1910 . Liivi elu ajal ilmus ka kogumik "Elu sugavusest", milles sisaldusid proosaminiatuurid ja marginaalid.

Elu lopul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust paritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, parast ranka kulmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Helin
Kui mina olin veel vaikene mees,
Uks helin mul helises rinna sees.

Ja kui mina sirgusin suuremaks,
Laks helingi rinna sees kangemaks.

Nuud on see helin pea matnud mind,
Ta alla rusuks on raugenud rind.

See helin mu elu ja minu hing,
Tal kitsaks on jaanud maapaalne ring.

Ehkki moned Juhan Liivi kirjatood avaldati juba tema eluajal, joudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutoo mojul.

Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud luurikas . Oma luules muretses Liiv koige enam isamaa parast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad naited on " Eile nagin ma Eestimaad! ", " Ta lendab mesipuu poole ", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igauhele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (" Helin "), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivi eluajal ilmunud looming:

  • 1885 ? esimene luuletus "Maikuu oo" ajalehes Virulane
  • 1887 ? kasikirjaline luulekogu "Oied ja okkad" ? ei onnestunud trukis avaldada
  • 1888 ? "Paastetud" ? esimene jutustus ajalehe Sakala lisas
  • 1890?1892 ? luhijutte ja luuletusi ajalehes Olevik
  • 1893 ? kogumik "Kumme lugu"
  • 1893 ? jutustus "Kakimae kagu"
  • 1894 ? jutustus "Vari"
  • 1895 ? jutustus "Noia tutar"
  • 1904 ? ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatoode kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatoid ja 33 luuletust
  • 1905 ? "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile"
  • 1905 ? pereajakirjas Linda ilmus 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Randaja", "Ta lendab mesipuu poole")
  • 1909, 1910 ? Noor-Eesti Kirjastuse valjaandel "Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist)

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial
Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial, esikulg

Uks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.

Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tanavad: Juhan Liivi tanav (ja moningatel andmetel ka Juhan Liivi poik ) Tartus, Juhan Liivi tanav Viljandis ja Juhan Liivi tanav Elvas . [ viide? ]

Tartus Juhan Liivi tanaval paikneb Juhan Liivi malestuskivi .

Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul pustitati 1924 . aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski uhel kuljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree jargi.

Alatskivi lahedal Riidma kulas avati luuletaja 100. sunniaastapaeval 1964 . aastal malestuskivi tema sunnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Alatskivil kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime kool. Juhan Liivi nimelise Alatskivi Kooli fuajees on pusinaitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust bust ja haljasalal graniitbust (autor Ole Ehelaid , 1973).

1992 . aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).

1965 . aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt valja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, seejarel tegid seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. 2019. aastast annavad Juhan Liivi luuleauhinda valja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool , Peipsiaare vald ja Liivi Muuseum .

2014 . aastast antakse valja ka Toelise Juhan Liivi preemiat . [ viide? ]

2024. aasta sugisel esilinastub Juhan Liivist film " Vari ". [5]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Juhan Liivi sunnikanne. EELK Kodavere koguduse Alatskivi abikirik. Eesti Ajalooarhiiv, fond 1256 nimistu 1 sailik 616
  2. Friedebert Tuglas. Juhan Liiv. (Kogutud teosed 12.) Tallinn 2013. Lk. 90.
  3. Friedebert Tuglas. Juhan Liiv. (Kogutud teosed 12.) Tallinn 2013. Lk. 282.
  4. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1902/08/10/15
  5. "Paaru Oja kaotas Juhan Liivi mangimiseks hulgaliselt kilosid. ?Kuulen kontide klobinat valgete hullumajaholstide all" " . Maaleht . Vaadatud 30. septembril 2023 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]