Juhan Liiv
Sunniaeg	30. aprill 1864 Alatskivi
Surmaaeg	1. detsember 1913 (49-aastaselt)
Matmispaik	Alatskivi
[ muuda Wikidatas ]

Juhan Liiv ( Kodavere Mihkli koguduse Alatskivi kiriku sunnimeetrikas Joannes Liiw ^[1] ) ( 30. aprill 1864 Alatskivi ? 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa ) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juhan Liiv sundis Benjamin (Penjamin) Liivi ja Mari Liivi (neiupolvenimega Parn) peres. Ta oli pere kaheksast lapsest noorim poeg. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.

Liiv kasvas ules Rupsi kulas Oja talus, oppis Naelavere kulakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Opingute ajal jalgis ta uhiskonnaelu ja tema esimene trukis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud vaike anonuumne poliitiline pilkenali (" Baltlaste Piirikivi ") Eesti Kirjameeste Seltsi tuli puhul 1881 . aastal.

1882 . aastal asendas ta haigestunud vend Jakobit Vaike-Maarjas Triigi ja Avispea koolis kooliopetajana. Kuna Liiv oli lapsepolvest saadik norga tervisega, siis jargmisel aastal haigestus ta ise ja poordus koju tagasi. 1885 . aastal soitis Juhan Liiv kulla vend Jakobile, kes vahepeal oli saadetud opetajaks Pandiveresse . Seal tutvus ta Pandivere moisa kutsari tutre Liisa Marie Goldinguga, kellesse kiindus.

Juhan Liiv tootas ajalehtede Virulane , Sakala ja Olevik toimetuses ( pseudonuum §§ ), kus ilmusid ka tema esimesed kirjatood. 3. septembril 1885 ilmus Tallinna ajalehes Virulane 21-aastase Liivi esimene trukis avaldatud luuletus ? "Maikuu oo". Virulase toimetuses tutvus ta Eduard Vildega .

1886 . aastal puudis Liiv jatkata haridusteed ning asus oppima Tartus H. Treffneri eragumnaasiumis . ( Friedebert Tuglas : "Treffneri kooli arhiivis pole mingeid andmeid Liivi koolis viibimise kohta. Tema nime ei leia opilaste hulgas, kes on raamatuisse kantud klasside kaupa. Ja toenaoliselt polnudki ta ametlikult veel kuhugi klassi vastu voetud, vaid taiendas "vabakuulajana" oma auklikke teadmisi, et alles hiljem alustada programmikindlat oppimist.") ^[2] Ta ei suutnud koolis kohaneda ja katkestas opingud pool aastat hiljem. Liiv siirdus elama omaste juurde, kuid tegi ajakirjandusvaljaannetele kaastood. 1887 koostas ta oma esimese luulekogu kasikirja "Oied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei onnestunud avaldada.

Aastatel 1887? 1888 tootas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Paastetud". 1890 . aasta algusest tootas Liiv Tartu ajalehes Olevik. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ning vottis osa Tartu kultuurielust.

Sugisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja puhendus vabakirjanikuna loomingule. Ta uuris toa Tartus Hetzeli tanaval (praegusel Juhan Liivi tanaval ). Seal kirjutas ta muuhulgas 8 paevaga jutustuse "Vari" (esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks"). Kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja jutustus ilmus trukis alles 1894 . Lisaks valmisid jutustused "Kakimae kagu" ja "Noia tutar".

Vaimne ulepingutus vallandas kirjanikus 1893 . aastal vaimuhaiguse. 1894 . aasta alguses poletas Liiv meeltesegaduses oma kasikirju. Martsis ja aprillis viibis ta Tartu narvikliinikus haiglaravil, kus tal diagnoositi skisofreenia agedaim jark. Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige ja siirdus 1894 suvel oma kodutallu Alatskivile. Tema elu oli nii vilets, et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jalgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust kujunes tema loomingu viljakaim osa. 1896 . aasta oli tema loomingus viljakaim, kust parineb vahemalt 30 luuletust.

1902. aasta suvel leidis Juhan Luiga Liivi vanematekodust. ^{[3] [4]} 1902 . aastal ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, kulastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid Noor-Eesti liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904 . aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg , mille kaasandena andis valja mitmeid eesti kirjanike teoseid. 1904. aastal trukiti ajalehe Uus Aeg kaasandena suures tiraa?is Juhan Liivi "Kirjatoode kogu", mis sisaldas suurema osa enne haigust ilmunud proosateoseid ja luuletusi.

Aastail 1904? 1905 voimaldas arst Juhan Luiga Liivil elada Tartu narvikliinikus. Aeg-ajalt elas ta ka Tallinnas, Laiuse kirikumoisas , Raplas ja mujal.

1909 joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast soejoonise. See avaldati valimikus "Luuletused", mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). "Luuletuste" esimese truki (1909) tiraa?ist havitati Liivi rahulolematuse tottu suurem osa, alles jaeti vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrukk ilmus 1910 . Liivi elu ajal ilmus ka kogumik "Elu sugavusest", milles sisaldusid proosaminiatuurid ja marginaalid.

Elu lopul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust paritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, parast ranka kulmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ehkki moned Juhan Liivi kirjatood avaldati juba tema eluajal, joudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutoo mojul.

Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud luurikas . Oma luules muretses Liiv koige enam isamaa parast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad naited on " Eile nagin ma Eestimaad! ", " Ta lendab mesipuu poole ", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igauhele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (" Helin "), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Liivi eluajal ilmunud looming:

• 1885 ? esimene luuletus "Maikuu oo" ajalehes Virulane
• 1887 ? kasikirjaline luulekogu "Oied ja okkad" ? ei onnestunud trukis avaldada
• 1888 ? "Paastetud" ? esimene jutustus ajalehe Sakala lisas
• 1890?1892 ? luhijutte ja luuletusi ajalehes Olevik
• 1893 ? kogumik "Kumme lugu"
• 1893 ? jutustus "Kakimae kagu"
• 1894 ? jutustus "Vari"
• 1895 ? jutustus "Noia tutar"
• 1904 ? ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatoode kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatoid ja 33 luuletust
• 1905 ? "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile"
• 1905 ? pereajakirjas Linda ilmus 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Randaja", "Ta lendab mesipuu poole")
• 1909, 1910 ? Noor-Eesti Kirjastuse valjaandel "Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist)

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.

Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tanavad: Juhan Liivi tanav (ja moningatel andmetel ka Juhan Liivi poik ) Tartus, Juhan Liivi tanav Viljandis ja Juhan Liivi tanav Elvas . ^{[ viide? ]}

Tartus Juhan Liivi tanaval paikneb Juhan Liivi malestuskivi .

Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul pustitati 1924 . aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski uhel kuljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree jargi.

Alatskivi lahedal Riidma kulas avati luuletaja 100. sunniaastapaeval 1964 . aastal malestuskivi tema sunnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Alatskivil kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime kool. Juhan Liivi nimelise Alatskivi Kooli fuajees on pusinaitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust bust ja haljasalal graniitbust (autor Ole Ehelaid , 1973).

1992 . aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).

1965 . aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt valja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, seejarel tegid seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. 2019. aastast annavad Juhan Liivi luuleauhinda valja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool , Peipsiaare vald ja Liivi Muuseum .

2014 . aastast antakse valja ka Toelise Juhan Liivi preemiat . ^{[ viide? ]}

2024. aasta sugisel esilinastub Juhan Liivist film " Vari ". ^[5]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Juhan Liiv (1864?1913): bibliograafia". Koostajad Osvald Kivi , Andres Loorand , Ave Pill , Vaike Tosso ; konsultant: Aarne Vinkel ; toimetaja Anne Klaassen . Liivi Muuseum ja Eesti Akadeemiline Raamatukogu ; Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus , Tallinn 1999 , 368 lk; ISBN 9985502477
• Friedebert Tuglas , "Juhan Liiv: monograafia". Kirjastus Noor-Eesti Kirjastus , Tartu 1914 , 80 lk (essee)
• "Juhan Liivi luuletused". Koost. Friedebert Tuglas, Noor-Eesti Kirjastus 1919, 1926
• "Juhan Liivi kogutud teoksed" I?VIII. Koost. Friedebert Tuglas, 1921?26
• Friedebert Tuglas, "Juhan Liiv: elu ja looming". Noor-Eesti Kirjastus , Tartu 1927 , 348 lk; 2. trukk Tuglase Teoste 6. koites, ERK , Tallinn 1958 , 480 lk
• "Teosed". Koost. Aarne Vinkel, Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 1956
• Aarne Vinkel, "Juhan Liiv" (luhimonograafia). Sari " Eesti kirjamehi ", ERK, Tallinn 1964, 128 lk
• "Juhan Liiv. Rukkivihud rehe all". Koost. Paul Rummo , Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
• Eesti kirjanduse ajalugu, III koide, Eesti Raamat , Tallinn 1969 , lk 100?136 (peatuki autor Aarne Vinkel)
• "Juhan Liiv" ("Vaikese luuleraamatu" sari). Koost. A. Sang, Eesti Raamat, 1969
• "Sinuga ja sinuta". Valik Liivi luulet. Koost. Aarne Vinkel, Eesti Raamat,1989
• Valik "Sonarise" 1.koites. Koost. Karl Muru , 1989
• "Mu kallis Liisi" (kirjad L.G.-le 1885?93). Koost. Aarne Vinkel 1996, 2000
• "Juhan Liiv malestustes". Koostanud Aarne Vinkel, Ilmamaa , Tartu 2000 , 407 lk; ISBN 9985878566
• Olev Remsu , "Juhan Liivi armastuse valu (luhiromaan); Malestusi sojast Latiga (draamajutustus)", Wellesto , Tartu / Tallinn 2001 , 158 lk; ISBN 9985782658
• "Oleksin ma luuletaja". Koost. K. Muru , Tanapaev , 2005
• "Tuulehoog loi vetesse". Koost. Juri Talvet , Tanapaev, 2007
• "Meel paremat ei kannata. The mind would bear no better". Koost. Juri Talvet, Tartu Ulikooli Kirjastus , 2007
• "Oh, elul ikka tera on. Mottesalmid. "Killud"". Koost. Juri Talvet, Tanapaev, 2010
• Juri Talvet, "Juhan Liivi luule. Monograafia". Tanapaev, Tallinn 2012 , 245 lk; ISBN 9789949271719
• Friedebert Tuglas, Kogutud teosed, 12 koide "Juhan Liiv". Sisaldab 1914. ja 1927. aastal ilmunud monograafiate kordustrukid. Saatesonad: Juri Talvet, Jaan Undusk ; kommentaarid: Elle-Mari Talivee . Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus , Tallinn 2013 , 596 lk; ISBN 9789985865378

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Juhan Liiv

• "Eesti varss" - Juhan Liiv : elulugu ja terviktekstid

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Juhan Liiv

• Kirmus
• Raamatu "Juhan Liiv malestustes" tutvustus
• Oskar Urgart , "Juhan Liivi luuletused aastailt 1885?1894." , Looming nr 10 1926
• Friedebert Tuglas, "Kaheksa aastat Juhan Liivi elust." , Looming nr 4,5 1927
• Oskar Urgart , "Poliitiline Liiv" , Eesti Kirjandus nr 7 1927
• Harald Janes , "Juhan Liivi elu" , "Juhan Liivi elu ja looming" 1935
• Mihkel Kampmaa , "Pidevalt jatkuvaid jooni Juhan Liivi elus ja loomingus." , Eesti Kirjandus nr 11 1938
• Aivar Kull , "Juhan Liiv ei mahu mineviku-mulda" (bibliograafia tutvustus) ? Tartu Postimees 24. mai 1999
• Hando Runnel , "Aarnest, Aleksandrist, Johannesest" (kogumikust "Juhan Liiv malestustes") ? Sirp 24. november 2000, lk 11
• Kalev Keskula , "Juhan Liivi haigekassakaart" (essee) ? Eesti Ekspress 12. aprill 2001, lk B27; ilmunud ka K. Keskula raamatus "Kulma kodumaa", Tallinn 2002, lk 164?166
• Erkki Luuk , "Auustades Joanes Liivi" (raamatu "Juhan Liiv malestustes" arvustus) ? Tartu Postimees 18. juuni 2002, lk 2
• Mathura , "Lootustandev Liiv" (raamatu "Oleksin ma luuletaja" arvustus) ? Sirp 22. aprill 2005, lk 5
• Lauri Pilter , "Meel kannab mesipuu poole" (raamatu "Meel paremat ei kannata = The mind would bear no better " arvustus) ? Eesti Paevaleht/Arkaadia, 19. oktoober 2007, lk 14
• Rein Veidemann , "Edasi ? Juhan Liivi juurde" (raamatute "Meel paremat ei kannata" ja "Tuulehoog loi vetesse" arvustus) ? Postimees 9. veebruar 2008, lk 11
• Rein Veidemann , "Juhan Liivi taasava(sta)mine" (Juri Talveti monograafia "Juhan Liivi luule" arvustus) ? Postimees/AK: arvamus, kultuur, 28. aprill 2012, lk 9
• Aivar Kull , "Juhan Liivi ulendamine maailmakirjanikuks" (Juri Talveti monograafia "Juhan Liivi luule" arvustus) ? Tartu Postimees 29. august 2012, lk 8
• Juhan Liiv 150. Eesti postmark ja esimese paeva umbrik, 30. aprill 2014
• Tanar Kirs. Sissejuhatus Juhan Liivi "Aaremarkustesse" . Muurileht , 10. mai 2014
• Evelyn Fridolin. Juhan Liivi maastikud . Muurileht , 10. mai 2014
• Juhan Liivi luuletused hispaania keeles ? Opetajate Leht, 12.dets. 2014
• Juhan Liivi luuletused itaalia keeles ? Opetajate Leht, 13.nov. 2015
• Juri Aarma . Juhan Liiv: koige rohkem kumme aastat parast mu surma, siis on koik unustatud . Maaleht , 25. aprill 2019
• Juhan Liiv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK