Lauri Vahtre (sundinud 22. martsil 1960 ) on Eesti poliitik , ajaloolane , kirjanik , stsenarist ja tolkija .

Haridus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lauri Vahtre lopetas 1978 . aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984 . aastal Tartu Riikliku Ulikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal (oli rahvusliku tegevuse tottu ulikoolist eksmatrikuleeritud ja lopetas kaugoppes). 1988 ajalookandidaat. Lauri Vahtre on Eesti Uliopilaste Seltsi vilistlane ^[1] .

Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ulikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel tehtud diplomitoo "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapohjast". ^[2]

Lauri Vahtre kandidaaditoo kasitles eesti rahvakalendrit ja eesti rahvaparast ajaarvamist , too on ilmunud raamatuna " Eestlase aeg " aastal 1991 ja taiendatud kordustrukina aastal 2000 . ^{[ viide? ]}

Teadustegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1983 ? 1985 tootas ta Eesti Vabaohumuuseumis vanemteadurina, seejarel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadivaitekirja eestlaste rahvaparasest ajaarvamisest; aastatel 1988? 1992 oli vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989 ?1992 oli ta ka vanemopetaja Tartu Ulikoolis. ^{[ viide? ]}

Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud pohiliselt ajaloo populariseerijana, kooliopikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Noukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli uks 1989. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo " Kodu lugu " autoreist Mart Laari ja Heiki Valgu korval. Kohati koolides ajalooopetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraa? labi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on uksi voi kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooopikuid. ^{[ viide? ]}

Lauri Vahtre vaitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nuudisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsuklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus ? aega moisteti reaalse jouna, mis on hea voi halb, puha voi mittepuha . ^[3]

Aastatel 2015?2020 tootas Lauri Vahtre Eesti Sojamuuseumis ^[4] ja juhtis teose " Eesti Vabadussoja ajalugu " koostamist. ^[5]

Poliitiline tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lauri Vahtre astus poliitikasse laulva revolutsiooni ajal koos oma ulikoolikaaslase Mart Laariga . Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse parast Tartu Riiklikust Ulikoolist valja visatud ning lopetanud ulikooli kaugoppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise uhenduse, millest 1992 . aastal kasvas valja Rahvuslik Koonderakond Isamaa . ^{[ viide? ]}

Oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1991 ?1992 oli ta Pohiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised voitnud Isamaa nimekirjas VII Riigikokku . Temast sai uks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka jargmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2003. aastal ta parlamenti siiski enam ei paasenud. Alates 5. aprillist 2007 oli ta Juhan Partsi asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 haalt, kuid Riigikokku ei paasenud. Uleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena. ^[6]

Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre tootanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli uks lapsehooldustasu (joustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on pusivalt kaitsnud ajateenistusel pohineva riigikaitsemudeli pohimotet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvoimaluste sailimise eest jpm. ^{[ viide? ]}

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku , kogus valimisringkonnas nr 4 ( Harju - (v.a Tallinn ) ja Raplamaa ) 510 haalt ning ei osutunud valituks.

Too kaitseministeeriumis [ muuda | muuda lahteteksti ]

2011. aasta juuli alguses voitis kaitseminister Mart Laari erakonnakaaslane ja sober Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nouniku konkursi, milles uks nounikule esitatud noue oli doktorikraad. ^{[7] [8]} Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sonul osales konkursis kaheksa kandidaati. ^[9]

Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi noue kehtestati, voimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada. ^{[10] [11]}

Mart Laar kaitses konkursikorraldust vaitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad. ^[12]

"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema oigus votta selline nounik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruvaarse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik Janek Maggi . "Tundus muidugi natuke naeruvaarne, et avalike suhete nouniku kohal on vaja doktorikraadi." ^[10]

Ministeeriumis kuulusid Vahtre tooulesannete hulka avaliku arvamuse kusitluste vahendamine ja tulemuste analuus ^[13] , Opetajate Lehe lisalehe Riigikaitseopetus toimetamine, ministeeriumi partnerorganisatsioonide toetustaotluste menetlemine, valismaise ajakirjanduse, sealhulgas internetimeedia analuus, laiapindse riigikaitsemudeli arendamine tele- ja filmivallas jpm. ^[14]

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ilukirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Sonum" (romaan) Peter Morgeni varjunime all. Varrak 2009. ISBN 9789985317204
• "Torm" (romaan). Varrak 2010. ISBN 9789985320389
• "Lihtsalt uks pihlakas" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985794722
• "Ilus valge ratsu" (luulekogu). Eesti Keele Sihtasutus 2012. ISBN 9789985795019

Ta on kirjutanud mitu naidendit ("Olle Terve hansatuultes", "Muna EUE", "Vihterpalu valss", "Teekond valguse riiki", "Varjutants", "Minust jaavad vaid laulud" (koos Mart Laariga) jt). Ta on Eesti Televisiooni seriaali " Tuulepealne maa " kaasstsenarist ning filmi " Detsembrikuumus " esialgse, hiljem teiste autorite poolt umber kirjutatud stsenaariumi autor. ^{[ viide? ]}

Opikud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooopikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre opikuid ladus ja kaasahaarav stiil: ^{[ viide? ]}

• 2004 Eesti ajalugu gumnaasiumile. ILO. Opikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste markuste kokkuvotteks: "Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gumnaasiumiopilastelegi ara, sest ei ole igavalt kirjutatud." ^[15]
• 2010 Eesti ajalugu vene oppekeelega gumnaasiumile. TEA Kirjastus . ISBN 9789949170791
• 2007 Lahiajalugu I-II. Kaasautor Mart Laar . Avita. 2. trukk 2014
• 2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul markis opetaja Marek Nisuma Opetajate Lehes: "Ajalugu opetades meeldib mulle raakida lugusid inimestest ja sundmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nuud on mu toolaual uks uus ja hea raamat, mis minu ulesannet monevorra lihtsustab." ^[16]
• 2013 Eesti ajalugu I-II
• 2014 Uldajalugu Kaasautor Mart Laar. Maurus
• 2014 Lahiajalugu III. Kaasautor Mart Nutt
• 2014 Uldajaloo lugemik. Kaasautorid Mart Laar ja Ardi Siilaberg . Maurus

Aimekirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Kodu lugu". Kaasautorid Mart Laar ja Heiki Valk // Loomingu Raamatukogu . 1989
• "Maarahva tahtraamat". Mix 1991
• "Teekond labi aja". Soltumatu Infokeskus 1992
• "Euroopa ? paastepaat voi uppuv laev?". 1993
• "Eesti kultuuri ajalugu. Luhiulevaade". Jaan Tonissoni Instituudi kirjastus, Tallinn 1993, 184 lk
• "Vabanemine. Eesti 1987?1992". IM Meedia 1996
• "Teine lugemine". Virgela 1998
• "Meenutusi kadunud maailmast, ehk, Keskkoolist, ulikoolist, matkadest, malevast, valjakaevamistest ja muust aastail 1975?1984". Tallinn 1999. ISBN 9985-2-0126-4
• "Eesti kultuuri ajalugu". Virgela. 2000. ISBN 9985862694
• "Eestlase aeg". Varrak . 2000. ISBN 9985304128
• "Suur pettumus ehk Inimene, uhiskond ja inimoigused". Varrak. 2002
• "Eesti Advokatuuri ajalugu 1919?1994". Tallinn 2005, ISBN 9985-57-761-2
• "Eesti rahva lugu". Ilo 2005, ISBN 9985576624
• "Ajaloo pooripaevad". Tammerraamat 2006, ISBN 9789985969298
• "Absurdi impeerium". Tammerraamat 2007, ISBN 9789985978504
• "Ajaloo pooripaevad" (2. osa). Tammerraamat 2007, ISBN 9789985983133
• "Tegelikkus ja sotsiaalsed konstruktsioonid". Kaasautor kogumikus. Tallinn: Salv 2019, ISBN 9789949734115
• "Eesti eluolu 100 aastat". Koos Anu Kannikesega. Tallinn: Post Factum 2018, ISBN 9789949603565

Artikleid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lauri Vahtre: See taiesti kurioosne eesti rahvas EPL.ee, 10. november 2004
• Lauri Vahtre: Veel uks sinimustvalge Postimees.ee, 2. oktoober 2006
• Aike puhastas ohu Ohtuleht.ee, 2. mai 2007
• Lauri Vahtre: lihtsad keerulised asjad EPL.ee, 9. mai 2007
• Lauri Vahtre: koneleks oige ajaloost tott Postimees.ee, 3. oktoober 2007
• Vahtre: riigikogu ei tohi ultimaatumile alluda Postimees.ee, 7. marts 2008
• Talveseisund 2009 Maaleht.ee, 19. marts 2009
• Kui imperatiiv on suhteliselt kategooriline Sirp, 23. oktoober 2009
• Vabadusvoitlus siiski oli Postimees, 31. jaanuar 2013
• Lauri Vahtre: ei midagi isiklikku? , Postimees, 15. aprill 2013
• Kalevipoja sang ja Jakobsoni ang , Akadeemia nr 12, 2013
• Lauri Vahtre: Karu ja mesilane Postimees, 31. oktoober 2014
• Lauri Vahtre: Riik ei ole manguasi Maaleht, 10. detsember 2014
• Kas inimene loob iseennast? , Akadeemia nr 10, 2018
• Lauri Vahtre: Tartu rahu havimatu paragrahv ERR, 14. veebruar 2020

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1989 ? Virumaa kirjandusauhind ("Kodu lugu" koos Mart Laari ja Heiki Valguga )
• 2001 ? Riigivapi III klassi teenetemark ^[17]
• 2009 ? Eesti Teatri Agentuuri naidendivoistluse eripreemia ("See toru seal laes")

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema isa oli ajaloolane Sulev Vahtre , tema vend on kunstnik Silver Vahtre . ^{[ viide? ]}

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Andrei Hvostov . Kultuuri triivankur Ekspress.ee, 23. oktoober 2008
• Ants Juske . "Lauri Vahtre argimutoloogia" Eesti Paevaleht Online, 27. veebruar 2009
• Karl Martin Sinijarv . "Torm vesikeskuses" Sirp, 19. august 2010
• Kaarel Tarand . Morgen, kristlik demokraat Sirp, 29. jaanuar 2009
• "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus" Delfi, 12. august 2011

Tsitaadid Vikitsitaatides: Lauri Vahtre

Portaal Nomme