See artikkel raagib ajaloolisest piirkonnast; poolsaare kohta vaata artiklit Kura poolsaar ; rajooni kohta vaata artiklit Kurzeme rajoon

---

Kuramaa ( lati keeles Kurzeme , liivi keeles Kur?m? , saksa keeles Kurland ) on Lati ja oli Vana-Liivimaa laanepoolseim ajalooline piirkond, mis holmab Kura poolsaare ning sellest louna ja ida poole jaavad Lati alad.

Kuramaa on umbritsetud laanest Laanemerega ja pohjast Liivi lahega . Lounas piirneb ta Leeduga , idas Vidzeme (Lati-Liivimaa) ja Zemgalega (Semgalliaga). Monikord arvatakse Kuramaa hulka kuuluvaks ka Zemgale ja Seloonia .

Rahvastik ja asustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuramaa pohjaossa, Kura poolsaare tippu, jaavad liivlaste viimased asualad. Varem Kuramaad asustanud kuralased on tanapaevaks sulandunud latlaste hulka. Kuramaa linnades elab ka palju venelasi .

Kuramaa tahtsaimad linnad on Liep?ja , Ventspils , Jelgava , Kuld?ga , Tukums , Talsi ja Saldus .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Lati ajalugu

Muinasaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kuralased , Kuramaa liivlased

Vanemal rauaajal eraldus Louna-Kuramaal laiemast baltiparasest kultuuriruumist omanaoline arheoloogiline kultuur , mille pohitunnusteks olid algselt laibamatused maa-alustesse kiviringidega umbritsetud haudadesse, hiljem miniatuursete esemete kasutamine hauapanustena ja poletusmatused. Selle kultuuri baasilt kujunes valja rahvas, keda alates noorema rauaaja kirjalikest allikatest tuntakse kuralaste ehk kur?idena. Pohja-Kuramaal domineeris samal ajal erinevaid kivikalme vorme kasutav arheoloogiline kultuur, mida tavaliselt seostatakse laanemeresoomlastega , kellest kujunesid Kuramaa liivlased ja ilmselt ka vondlased . ^{[1] [2]}

650. aasta paiku tekkis Grobi?asse skandinaavlaste koloonia, mis pusis seal kuni 9. sajandi alguseni. Varaseim teadaolev kirjalik allikas, kus on mainitud kuralasi ja kirjeldatud Kuramaal toimunud sundmusi, on Bremeni peapiiskopi Rimberti umbes 875. aastal kirjutatud too, kus ta muuhulgas raagib 854.?855. aastal kuralaste aladele, toenaoliselt Grobi?asse ja Apuol?sse , korraldatud Taani ja Rootsi sojaretkedest. Ka hilisematest teadetest ja arheoloogilisest materialist ilmneb, et viikingiajal kaidi Skandinaaviast sageli Kuramaal ruustamas ja kaubitsemas ning kohati suudeti sealsed elanikud ka oma maksualusteks sundida. ^[3]

Hilisrauaajal muutus olukord vastupidiseks ? erinevad kroonikad raagivad kuralaste sagedastest ruusteretkedest Laanemere laaneranniku piirkondadesse ja kaubalaevade roovimisest. Saxo Grammaticuse jargi tegid nad seejuures nt 1170. aastal jarjekordse retke ajal koostood ka eestlastest (toenaoliselt saarlased) piraatidega . Allikates mainitud kuralaste ( c(h)ori , curones ) all moeldi sel ajal ilmselt kogu Kuramaa elanikkonda, nii kur?e kui liivlasi, kuigi ennekoike oli tegemist siiski Kuramaa tihedamini asustatud ning uhiskondlikult ja majanduslikult korgemalt arenenud lounapoolse ala elanikega. ^{[3] [4]}

Kuralaste aktiivsus kasvas alates 11. sajandist ka maismaal, kus toimus nende rahvastiku ja kultuuri ekspansioon pohja suunas, senistele liivi aladele. Venta joe aarest ja hiljem Riia linna tulevaselt asukohalt sundisid nad seejuures lahkuma vondlaste hoimu, kes oli sunnitud sealt hilisema C?sise linna asukohta pogenema. 13. sajandiks jai liivi asustus domineerima vaid Pohja-Kuramaa idaosas. Hilisemate dokumentide pohjal on arvatud, et rauaaja lopu Kuramaal oli 8 piirkonda voi maakonda: Vanema , Ventava , Bandava , Piemare , Duvzare , Ceklis , Megava ja Pilsats . Neist kolmes esimeses oli ilmselt kura-liivi segaasustus, ulejaanutes ainult kur?i elanikkond. ^{[2] [3] [5]}

13. sajandi lopus kirjutatud Liivimaa vanem riimkroonika kirjeldab ristisodade-eelset Kuramaad jargnevalt: "Seal mere aares asub uks paik, mida kutsutakse Kuramaaks: see on tubli viiskummend miili pikk. Vaga vahe on neid kristlasi, kes kutsumata voivad sellele maale tulla, ilma et neilt ei voeta elu ja vara." ^[6]

Keskaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuralased allutati saksa ristisodijatele alles parast Liivi ristisoda , ajavahemikul 1230 ? 1267 . Esmalt vallutasid ristisodijad Kuramaa pohjaosa, seejarel lounaosa. Keskajal oli Kuramaa jagatud Liivi ordu ja Kuramaa piiskopkonna vahel, ordule kuulus 2/3 ja piiskopile 1/3 Kuramaast. Kuramaa piiskopkonda kuulus muuhulgas Ruhnu saar. Vaimulik voim kogu Kuramaa ule oli ametlikult piiskopi kaes, kuid ordu oli paavstilt saanud privileegid, tanu millele ta sai oma aladel kirikuelu ise korraldada.

Kuramaal tekkinud linnad, said Riia linnalt Riia linnaoigused : Piltene ( 1295 ), Kuld?ga (1347?1360), Ventspils ja Aizpute (1378).

Vana-Liivimaa [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa , Kuramaa piiskopkond

Liivimaa ordu Kuramaa valdused jagunesid Kuld?ga , Vindavi , Dobele ja Miitavi komtuurkondadeks ning Grobi?a ja Kandava foogtkondadeks , lisaks oli Tukumsi piirkond Liivi ordu maameistri valitseda. Miitavi komtuurkond liideti 15. sajandi lopul Liivi ordu maamarssali valdustega. Kuramaa piiskopi valdused jagunesid kaheks suuremaks ja kaheks vaiksemaks territooriumiks, piiskopkonna keskus asus Piltenes .

Keskaegsel Kuramaal leidus palju vabatalupoegi (nn Kura kuningad , saksa keeles Kurschkonige ), kellest moned sailitasid oma oigused 20. sajandini .

Kuramaa hertsogiriik ja Piltene piirkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kuramaa hertsogiriik

5. martsil 1562 andis viimane Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler vasallivande Poola-Leedu kuningale Zygmunt II Augustile ja sai endale valitseda endised orduvaldused Vaina joest laanes ja lounas, millest moodustus Kuramaa hertsogiriik . Riik holmas lisaks Kuramaale Zemgale ja seelide alad (selle ametlikuks nimetuseks oligi Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik, saksa keeles Herzogtum Kurland und Semgallen ), seetottu laiendatakse Kuramaa kui piirkonna nime monikord kogu toonase hertsogiriigi alale, holmates lisaks Kuramaale ka Zemgale ja Seloonia .

17. sajandil said Kuramaal linnaoigused: ( 1609 ) Bauska , ( 1617 ) Jelgava , ( 1625 ) Liepaja , ( 1646 ) Jaunjelgava , ( 1670 ) J?kabpils , ( 1695 ? 1697 ) Grobi?a .

Hertsogiriigi esimene pealinn oli Kuld?ga, kuid peagi viidi pealinn ule Jelgavasse (Miitavisse). Esimeseks Kuramaa hertsogiks sai viimane Liivi ordu ordumeister Gotthard Kettler. Hertsogiriiki valitsesid kolm dunastiat: Kettlerid 1561?1737, Bironid ( 1737 ? 1795 , vaheajaga) ja Saksi dunastia ( 1740 ? 1763 ). Hertsogiriigi hiilgeaeg oli 17. sajandil hertsog Jakob Kettleri ajal, mil tegeleti laevaehituse ja kolooniate rajamisega. Alates 18. sajandi algusest sattus hertsogiriik uha tugevneva Vene moju alla.

Lisaks Kuramaa hertsogiriigile jaid Kuramaale veel endised Kuramaa piiskopkonna ehk Piltene stifti alad, mille riigioiguslik seisund oli sajandeid ebaselge. Kuni 1583 . aastani kuulus ala hertsog Magnusele , tema surma jarel noudis seda endale Taani . 1585 kindlustas Piltene ule korgeima voimu Taani kuninga Frederik II -ga solmitud Kronenbergi lepinguga Rzeczpospolita , kuid 17. sajandil puudsid selle ule kontrolli saavutada, peamiselt diplomaatiat kasutades, Kuramaa hertsogiriik ja Preisimaa . Sajandi lopuks suutis neist esimene ala pantvaldusena endale saada. 18. sajandi alguses vabanes Piltene stift Kuramaa hertsogi voimust ja jai kuni 1795. aastani lodvalt seotuks Rzeczpospolitaga.

Kuramaa kubermang [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Kuramaa kubermang

Kolmanda Poola jagamisega 1795 laksid nii Kuramaa hertsogiriik kui ka Piltene stift Venemaa keisririigi koosseisu, nendest moodustati Kuramaa kubermang . Ka Kuramaa kubermangus kehtestati Eesti- ja Liivimaa kubermanguga analoogne oiguslik korraldus, kehtestus baltisaksa aadli omavalitsus, nn Balti erikord , mistottu Kuramaad loeti uheks kolmest Venemaa Laanemere- ehk Balti kubermangust.

1812 . aastal, Napoleoni sojakaigu ajal Venemaale ( 1812. aasta Isamaasoda ), tungisid Kuramaale Prantsusmaa liitlasest Preisimaa vaeuksused, mis hoivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust ja ahvardasid isegi Riia linna. Sama aasta detsembris, kui Prantsuse vaed Venemaalt taganesid, laksid Preisi vaed ule Venemaa poolele ja Kuramaal taastati Venemaa kontroll.

1817 . aastal kaotati Kuramaal parisorjus , talude pariseksostmine algas 1860. aastatel . Sarnaselt Liivimaaga algas Kuramaal samal ajal latlaste rahvuslik arkamine . 19. sajandi teisel poolel kujunesid Kuramaa olulisimateks keskusteks sadamalinnad Ventspils (saksa keeles Windau ) ja Liep?ja (saksa keeles Libau ), kus algas intensiivne laevaehitus, samuti muutusid nad olulisteks laevastikubaasideks ja kuhu 19. sajandi teisel poolel ehitati Liep?ja sojasadam .

Esimeses maailmasojas oli Kuramaa 1915 ? 1917 veriste lahingute tallermaa. Piirkond langes 1917. aastaks Saksamaa voimu alla. Soja kaigus kaotas Kuramaa suure osa rahvastikust, paljus evakueerimiste tottu.

1918 . aasta martsis plaaniti taastada Kuramaa hertsogiriiki. See kava sai ka Saksa keisri Wilhelm II tunnustuse. Alates sama aasta suvest plaaniti Kuramaad liita Balti hertsogiriigiga . Hertsogiriigi loomine nurjus Saksamaa kapituleerumise tottu 11. novembril 1918.

Kuramaa Lati Vabariigis ning Lati NSV-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates Lati Vabariigi valjakuulutamisest 1918 kuulub Kuramaa Lati koosseisu. Lati Vabadussoja ajal paiknesid Kuramaal suured Saksa vaeuksused ( Landeswehr ja Rauddiviis ), mis loid kull tagasi Punaarmee runnaku, kuid puudsid hiljem kogu Latit enda kontrolli alla saada. 1919 . aasta sugisel puudis Latis voimu haarata Pavel Bermondt-Avalov , kes kontrollis samuti enamikku Kuramaast. Parast tema Riia vallutamise katse nurjumist kehtestus Kuramaa ule Lati valitsuse kontroll.

1940 . aastal laks Kuramaa koos ulejaanud Latiga NSV Liidu koosseisu, Lati asemele kuulutati valja Lati NSV . 1941 . aasta suvel vallutasid selle Saksamaa vaed.

Enamik Kuramaast pusis kuni soja lopuni 8. mail 1945 Saksa vagede kontrolli all, kes suutsid Punaarmee runnakud tagasi luua (nn Kuramaa kott ehk katel). Kuramaal olnud Saksa vaeuksusi nimetati vaegrupp Kurlandiks . Tol perioodil anti Kuramaal valja ka oma postmarke . Plaan taastada Lati iseseisvus nurjus Saksa vagede vastuseisu ja soja loppemise tottu.

Parast Lati iseseisvuse taastamist 1991 . aastal jai Kuramaa Lati osaks.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Zemgale , Aug?zeme ehk Seloonia , Vidzeme , Latgale
• Kuramaa ruutelkond
• Kuramaa kuberneride loend
• Kura kuningad

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Lang, Valter . Baltimaade metalliaeg. Oppematerjale. Tartu, 2003.
• ?v?be, Arveds. Sen? Kursa . Straumes un avoti. Riia, 1938.
• Zem?tis, Guntis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.?16. sajand) , lk 75?104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur , koostanud ja toimetanud Ren?te Blumberga, Tapio Makelainen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
• ?ulkus, Vladas. Settlements and piracy on the eastern shore of the Baltic sea: The Middle ages to Modern times , Archaeologia Baltica, 2011, vol 16.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kuramaa

• Kurzeme geograafia ja ajalugu
• Kuramaa planeeritud regioonina tulevikus