Latlased (lati keeles latvie?i ) on lati keelt emakeelena konelev balti rahvas , Lati pohirahvus.

Latlaste koguarv on umbes 1,5 miljonit, neist 1 284 194 (2011. aasta rahvaloenduse andmetel; 62,1% rahvastikust) elab Latis. Lati rahvas on kujunenud peamiselt 13.?16. sajandi jooksul latgalitest , kelle hulka assimileerus seele , semgaleid , kuralasi ja liivlasi . Latlaste rahvakultuuris on palju uhist eestlaste omaga.

Umbes 2/3 latlastest on protestandid ja umbes 1/4 katoliiklased (enamasti Latgales ).

Eestis elas 2011 . aasta rahvaloenduse andmetel 1764 latlast. ^[1]

Etnogenees [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lati rahvas kujunes praegusel Lati alal erinevate balti ja laanemeresoome hoimude assimileerumisel latgalitesse . 13. sajandi kirjalike allikate ja arheoloogiliste leidude jargi asustasid seda ala lisaks Ida-Latis elanud latgalitele veel seelid , semgalid , kuralased , liivlased , vondlased ja idumealased . Juba muinasajal latgalitega vaga sarnase kultuuriga seele ei mainita enam alates 13. sajandi lopust. Samamoodi kadusid 13. sajandi jooksul allikatest latgali segaasustusega piirkondades elanud idumealaste ja vondlaste vaikerahvad. ^{[2] [3] [4]}

Semgalite arvukusele mojusid laastavalt pikaajalised sojad Riia piiskopi ja moogavendade orduga (hiljem Liivi orduga ) Liivimaa ristisoja ajal, lisaks lahkus neid parast allajaamist massiliselt pogenikena Leetu . Sarnane oli olukord kuralaste aladel, kus algul mojutas nende arvukust soda piiskopi ja ordu vastu, hiljem juba piiskopi ja ordu poolel olles ?emaitide vastu. Ka kuralasi randas massiliselt Leetu. Samamoodi kahjustasid vaiksemate hoimude elujoudu hilisemad sojad, eriti Liivi soda ja Pohjasoda . Need puudutasid suhteliselt enam liivlasi, kes suures osas elasid tahtsate liiklussoonte aares. Oluliseks teguriks olid veel katkuepideemiad, mis koos sodadega jatsid tuhjaks paljud paigad. Need taasasustati sageli naaberhoimude liikmete, tihti just latgalite kui arvukama ja sodades suhteliselt vahem kannatanud ruhma poolt. ^{[2] [5] [6]}

Keskajal toimunud uute maade ulesharimine toi kaasa mitmete seni etnilisi gruppe eraldanud looduslike vahevoondite kadumise ja hoimudevahelise suhtlemise tihenemise, mis omakorda soodustas segaabielusid ja assimileerumist. Veel peetakse oluliseks sulandumisprotsessi osaks kohalike rahvaste taandamist talupojaseisusse ja sotsiaalse lohe suvenemist nende ning peamiselt sakslastest koosneva uhiskonna korgkihi vahel. Uhine talupoja-identiteet lahendas erinevate hoimude inimesi, kes tihtipeale niigi raakisid sarnaseid balti keeli, ja lihtsustas assimileerumist. Paljudes piirkondades muutus latgalite keel teistest prestii?ikamaks keeleks ja lingua francaks , mida erinevad hoimud kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Selle koige koosmojul kadusid eraldiseisvate rahvastena 16. sajandiks semgalid ja 17. sajandiks kuralased. Kuigi markimisvaarsed piirkondlikud erinevused jaid veel pusima, voib alates 17.?18. sajandist raakida juba enam-vahem uhtsest lati rahvast. ^{[2] [5]}

Latgalitest/latlastest erinevat keelt konelevate laanemeresoomlaste assimileerumine on votnud koige kauem aega, seda eriti suuremale, praeguse Eesti territooriumi holmanud laanemeresoome keelealale lahedal asunud kogukondade puhul. Latlastega umbritsetud piirkondades elanud Vidzeme liivlased assimileerusid 18. sajandil, eestlaste asualaga kulgnevas Salatsi piirkonnas aga alles 19. sajandi teiseks pooleks. Kuramaa liivlased olid 18. sajandiks sailinud vaid Saaremaa vastas oleval rannaalal. See rahvakild assimileerus 21. sajandi alguseks. Nende vaheste inimeste, kes tanapaeval end liivlaseks peavad, emakeel on juba lati vm keel. Millal veel 13. sajandil osaliselt Vidzeme kirdeosa asustanud, oletatavalt lounaeesti keelele sarnast keelt konelenud laanemeresoomlased latlastesse sulandusid, on ebaselge. Pole valistatud, et nad sailisid leivudena kuni 20. sajandi alguseni. ^{[6] [7] [8] [9] [10]}

17. sajandil sai alguse eriilmelise latlaste etnilise ruhma, tanapaevaste latgalite (mitte segi ajada vana latgali hoimuga) moodustumine. 1629. aastal solmitud Altmargi vaherahuga maarati latgalite/latlaste asuala kaguosa ehk Latgale Poola-Leedu riigile, ulejaanud aga Rootsile . Poliitiline piir toi kaasa erinevad suunad uhiskondlikus ja kultuurilises arengus, ennekoike katoliikluse kinnistumise Leedu-Poola alal ja luterluse kinnistumise Rootsi alal. Samal ajal kui laane pool balti hoimude keelte kokkusulamisega tekkinud lati keele arengut mojutas tugevasti saksa keel , kujunes Latgales poola , leedu ja vene keele mojusfaaris valja sellest erinev latgali keel . Alates 1918. aastast on latgalid elanud taas koos latlastega uhe haldusuksuse territooriumil. Kuigi latgalitel on ka tugev lati identiteet, on nad noudnud oma keelele suuremat ametlikku tunnustust. Seni on riigivoimud sellele vastu olnud ja tanapaeva Lati Vabariik maaratleb latgali keelt lati keele ulemmurde osana. ^{[11] [12] [13]}

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Latlased

• lati keel
• Louna-Eesti Lati Selts
• Tartu Lati Selts

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Blumberga, Ren?te , Liivlased 19?21. sajandil, lk 127?153 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Ren?te Blumberga, Tapio Makelainen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
• Garlieb Helwig Merkel ,"Die Letten vorzuglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Volker- und Menschenkunde", 1796
• Grunthal, Riho, Liivi keel uue aja esimestel sajanditel, lk 195?202 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Ren?te Blumberga, Tapio Makelainen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
• Halling, Tiina. Liivi keel lati keele mojusfaaris . Valjaandes Mitmokeelisus ja keelevaihtus Odagumeresoomo maio paal : konvorents Polvan, 20.?22. rehekuu 2005 = Mitmekeelsus ja keelevahetus Laanemeresoome piirkonnas. Voro: Voro Instituut, 2006. (Voro Instituudi toimotisoq ; 18), lk 55?70.
• Koski, Mauno, Mis on Liivimaa erinevatel aegadel olnud?, lk 53?73 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Ren?te Blumberga, Tapio Makelainen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.
• Zem?tis, Guntis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.?16. sajand), lk 75?104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Ren?te Blumberga, Tapio Makelainen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011.