Karl Kautsky

Sundinud	16. oktoober 1854 Praha , Austria keisririik
Surnud	17. oktoober 1938 (84-aastaselt) Amsterdam , Madalmaad
Piirkond	Laane ja Saksa filosoofia
Ajastu	19. sajandi filosoofia
Koolkond	marksism
Valdkonnad	poliitiline filosoofia , ajalugu , majandusteadus , poliitika
Tahelepanuvaarsed ideed	ultra-imperialism , evolutsiooniline epistemoloogia ,
Mojutajad Marx , Engels , Darwin , Hegel , Bauer , Kant , Mill , Dietzgen
Tema mojutas Lorenz , Brandt , Renner , Bauer , Kreisky , Adler , Hilferding , Lenin , Stalin , Trotsky

Karl Johann Kautsky ( 16. oktoober 1854 Praha ? 17. oktoober 1938 Amsterdam ) oli t?ehhi-saksa filosoof, sotsiaaldemokraat , ajakirjanik ja marksistlik teoreetik .

Alates Friedrich Engelsi surmast 1895. aastal kuni 1914. aastal puhkenud maailmasojani peeti Kautskyt koige autoriteetsemaks ortodoksse marksismi levitajaks. Parast soda oli Kautsky oktoobrirevolutsiooni avameelne kriitik, debateerides Vladimir Lenini ja Lev Trotskiga Noukogude riigi olemuse ule.

Elu ja too [ muuda | muuda lahteteksti ]

Noorus ja poliitilise seisukoha kujunemine (1854?1879) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Karl Kautsky sundis 1854. aastal Prahas austria-t?ehhi segaperekonnas. ^[1] Tema austerlannast ema Minna Kautsky, neiupolvenimega Jaich, oli naitleja ja kirjanik. T?ehhist isa Jan Kautsky tootas teatris dekoratsioonide maalijana.

1863. aastal kolis pere Austria pealinna Viini . Kautsky oppis Melki kristlikus gumnaasiumis ja Viini Akadeemilises Gumnaasiumis. Viinis kutsusid klassikaaslased ja opetajad Kautskyt "segavereliseks" ning teda kiusati taga. Sel ajal levis Austria poliitilises tsentris rassistlik arusaam slaavlaste alavaartuslikkusest. Hiljem kirjutas Kautsky, et see aratas temas sugavat viha Habsburgide monarhia vastu. Seetottu olid Kautsky noorusaja poliitilisteks ideaalideks just T?ehhi Vabariigi valja kuulutamine ning selle iseseisvus.

Prantsuse-Preisi soja ajal (1870?1871) elas Kautsky kaasa Prantsusmaale , kelles nagi T?ehhi iseseisvusliikumise toetajat. Tema sumpaatia muutus Pariisi Kommuuni ulestousu ajal ? Kautskyle avaldasid muljet kommuuni tegevus, otsene demokraatia ja uhiskondlik omand. Sellest lahtuvalt hakkas ta huvituma sotsialismist .

Oma autobiograafilises ajaleheartiklis vihjab Kautsky, et lisaks asjakohasele sotsialistlikule kirjandusele tutvus ta intensiivselt Heinrich Heine , Henry Thomas Buckle 'i, John Stuart Milli , Charles Darwini , Ernst Haeckeli ja Max Buchneri loominguga. ^[2]

Juba enne Viini Ulikoolis opingute alustamist liitus Kautsky 1874. aastal Austria Sotsiaaldemokraatliku Toolisparteiga (SDAP). Kautsky erialad, filosoofia, ajalugu ja majandus, olid valitud tema poliitilisi huvisid arvestades. Seetottu sai temast juba opingute ajal pseudonuumi Symmachos all uks mojukamaid kirjamehi sotsiaaldemokraatlikus ajakirjanduses. ^[3]

Marksism ja sotsiaaldemokraatia (1880?1899) [ muuda | muuda lahteteksti ]

1880?1882 tegi Kautsky Zurichis kaastood vabakutselise teadlase Karl Hochbergiga. Seal sobrunes ta sotsiaaldemokraat Eduard Bernsteiniga , kelle mojutusel hakkas tegelema marksismiga . 1881. aastal reisil Londonisse sai alguse tema isiklik tutvus Karl Marxi ja Friedrich Engelsiga .

1883. aastal asutas Kautsky Stuttgardis ajakirja Die Neue Zeit , mille kirjastaja ja tegevtoimetajana tootas ta 1917. aastani. Ta kirjutas poliitilisi ja ajaloolisi uuringuid ning temast kujunes autoriteet marksistliku teooria valdkonnas.

Aastatel 1885?1890 elas Kautsky Londonis ning sobrunes Friedrich Engelsiga. Parast sotsialistidevastase seaduse tuhistamist 1890. aastal naasis ta Saksamaale ning elas 1890?1897 Stuttgardis. 1891. aastal koostas ta koos August Bebeli ja Eduard Bernsteiniga Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) Erfurdi programmi. Tuginedes marksistlikule teooriale, taotles see sotsialistlikku uhiskonda Saksamaal. Parast Friedrich Englesi surma oli Kautsky uks koige tahtsamaid ja mojukamaid teoreetikuid SPDs ning oli ortodoksse marksismi eestkoneleja, seistes August Bebeliga partei marksistlikus tsentris.

Revisionismi arutelu ja imperialismikriitika (1900?1914) [ muuda | muuda lahteteksti ]

1903. aastal oli Kautsky Bernsteini revisionismi kriitik ning laveeris reformimeelse parteijuhtkonna ja radikaalse vasakpoolsuse vahel.1909. aastal avaldas ta raamatu "Der Weg zur Macht" ("Tee voimuni"). 1910. aasta uldstreigiarutelus oli Kautsky vastu Rosa Luxemburgi revolutsioonikasitlusele, mis pani rohkem rohku spontaansetele revolutsioonilistele liikumistele toolisklassi hulgas. 1914. aasta hilissuvel loid Karl Liebknecht , Rosa Luxemburg ja Clara Zetkin lopuks Kautskyst lahku, kuna nende meelest polnud SPD juhtimine ja Burgfriedenspolitik ("Parteide vaherahu") esimese maailmasoja puhkemisel ja sojaolukorras piisavalt otsusekindlad.

Nagu Rudolf Hilferding , Hugo Haase ja Karl Liebknechtki , vottis Kautsky alates 1900. aastast uleuldise imperialismi fenomeni suhtes kriitilise hoiaku, leides, et seda voib lahendada vaid sotsialismiga. 1912. aastal tegi ta kannapoorde ja propageeris ultraimperialismi teesi, kus riikide kartell asendaks imperialistliku konkurentsi ja vahendaks seega ka voidurelvastumist ning sojaohtu. Aastatel 1915?1917 kritiseeris Lenin seda vaadet teravalt ja suudistas Kautskyt revisionismis. ^[4]

Esimene maailmasoda, novembrirevolutsioon ja USPD (1914?1919) [ muuda | muuda lahteteksti ]

1916. aasta kevadel seisis Kautsky vastu Saksamaa agressiivsele sojapoliitikale koos oma sobra Hugo Haase ja endise oponendi Eduard Bernsteiniga . Koik kolm meest isoleeriti seejarel partei juhtkonnast. 1917. aastal rajasid Kautsky, Haase, Bernstein ja Dittmann Saksamaa Soltumatu Sotsiaaldemoktraatliku Partei (USPD), astumaks vastu valitsuse sojapoliitikale, mida toetas sotsiaaldemokraatide enamus.

Tanu 1918. aasta novembrirevolutsioonile sai Kautskyst valisministeeriumi ametnik. Kautsky uuris pohjalikult 1914. aasta dokumente ja esitas 1919. aasta veebruaris memorandumi, mille jargi lasus soja puhkemise suu tollasel riigikantsleril Theobald von Bethmann Hollwegil . Valitsusjuht Philipp Scheidemann aga otsustas valtida selle memorandumi avaldamist, uskudes, et see kahjustaks Saksamaa positsiooni Versailles' rahulabiraakimistel . ^[5] Alles 1919. aasta lopul avaldati Kautsky kogutud dokumendid ? selleks ajaks ei saanud need enam Versailles' lepingut mojutada.

Kautsky oli ka aktiivne esimeses sotsialiseerimiskomisjonis ( Sozialisierungskommission ), mida ta juhatas. ^[6]

1918. aastal astus Kautsky teravalt valja oktoobrirevolutsiooni vastu Venemaal ja avaldas teose "Die Diktatur des Proletariats" ("Proletariaadi diktatuur"). 1918. aastal lukkas Kautsky tagasi palve Lujo Brentano jarglasena asuda toole Muncheni Ludwig Maximiliani Ulikooli rahvamajanduse professorina, kelleks sai hoopis Max Weber . Kui USPD 1919.?1920. aastal vasakpoolsemaks muutus, sattus Kautsky isolatsiooni, lahkus parteist ja 1922. aastal siirdus SPD-sse tagasi.

Viin, emigratsioon (1924?1938) [ muuda | muuda lahteteksti ]

1924 poordus Kautsky Viini tagasi. 1925 oli ta kaasautor SPD Heidelbergi programmile, mis taas jouliselt rohutas SPD ja kapitalismi pohimottelist vastasseisu, parast seda kui Gorlitzi programm 1921. aastast oli raskuspunkti reformipoliitikale viinud.

Parast Austria liitmist natsionaalsotsialistliku Saksamaaga martsis 1938 emigreerus Kautsky Hollandisse ja elas Amsterdamis kuni surmani sama aasta oktoobris.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kautsky oli esimest korda abielus 1883?1889 Louise Strasseriga (1860?1950), kes oli parast lahutust Londonis Friedrich Engelsi sekretar. 1890 abiellus ta Luise Ronspergeriga (1864?1944). Karl ja Luise Kautskyl oli kolm poega: naistearst Karl Kautsky (1891?1938), Felix Kautsky (1892?1953) ja sotsiaaldemokraadist poliitik Benedikt Kautsky (1894?1960). Keemik Hans Kautsky ning Austria teatri- ja kostuumikunstnik Robert Kautsky on Karl Kautsky vennapojad. Luise Kautsky suri Auschwitzis .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

•   Karl Kautsky ? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis