한국   대만   중국   일본 
Kaitsevae Akadeemia ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Kaitsevae Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
"Sojakool" suunab siia. Uldmoiste kohta vaata artiklit Sojakool (uldmoiste) .
Kaitsevae Akadeemia
Deviis Mente et ense pro patria
Asutatud 1919
Tuup avalik-oiguslik
Ulem Brigaadikindral
Vahur Karus
Asukoht Riia 12, Tartu, Eesti
Endised nimed Kaitsevae Uhendatud Oppeasutused (1992?2019)

Kaitsevae Akadeemia (luhend KVA , [1] kuni 2019. aastani Kaitsevae Uhendatud Oppeasutused ) [2] on riigikaitseline rakenduskorgkool . KVA on Kaitsevae struktuuriuksus ja Kaitsevae juhataja alluvuses.

KVA eesmark on ette valmistada allohvitsere ja ohvitsere Kaitsevaele ja Kaitseliidule . Oppekava voimaldab spetsialiseeruda maavae , ohuvae , merevae erialale ja saada vastava vaeliigi nooremohvitseri ettevalmistus. Uhtlasi on KVA sojalise teadus- ja arendustegevuse edendaja Eesti Vabariigis, teostades oma eesmarke koostoos partneritega nii kodumaal kui ka NATO -s.

Kaitsevae Akadeemia pohiulesanded [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Korghariduse andmine rakenduskorgharidus- ja magistrioppe oppekavade alusel
  • Keskhariduse baasil kutsehariduse andmine kutseoppe oppekava alusel
  • Taiendusoppe, sealhulgas reservvaelaste koolitamine
  • Riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringud
  • Vastuvotva riigi toetuse osutamine

Kaitsevae Akadeemia juhtimine ja struktuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

KVA ulema maarab ametikohale Kaitsevae juhataja kaitseministri ning haridus- ja teadusministri nousolekul. KVA korgeim kollegiaalne otsustuskogu on KVA noukogu, kelle liikmete arvu maarab KVA ulem.

KVA-d ja uhiskonda uhendav nouandev kogu on nounike kogu, kes teeb noukogule, kaitseministrile ning haridus- ja teadusministrile ettepanekuid ning annab hinnanguid KVA, sealhulgas oppekavade arengut puudutavates kusimustes vahemalt uks kord aastas.

KVA struktuuri kuuluvad

  • Rakendusuuringute osakond
  • Oppeosakond
  • Soja- ja katastroofimeditsiinikeskus
  • Haldusosakond
  • Oppurkorpus

Kaitsevae Akadeemia juhtide kronoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Korgema Sojakooli ulemad (1919?1940)

Eesti Riigikaitse Akadeemia ja Kaitsekolled?i ulemad (alates 1991)

Korgema Sojakooli ulemad (alates 1998)

Kaitsevae Uhendatud Oppeasutuste ulemad (alates 1998)

Kaitsevae Akadeemia ulemad (alates 2019)

Oppekavad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaitsevae Akadeemia annab rakenduslikku korgharidust jargmistel oppekavadel:

  • maavae oppekava voimaldab spetsialiseeruda jalavae, soomusjalavae, pioneeri, ohutorje, suurtukivae, side voi logistika erialale;
  • merevae oppekava merevae taktika- voi tehnikaohvitseri erialale;
  • ohuvae oppekava lennuvaljaohvitseri voi radari- ja sideohvitseri erialale.

Oppeaeg maavae oppekaval on kolm aastat, ohuvae oppekaval kestavad opingud koostoos Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat ning merevae oppekaval koostoos Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat.

Oppeaasta on jaotatud kaheks semestriks. Sugissemester kestab analoogselt teiste korgkoolidega septembrist detsembrini ja kevadsemester jaanuarist augusti lopuni.

Parast moneaastast teenistust on ohvitseridel voimalus jatkata opingud keskastmekursusel ehk korghariduse teisel astmel ( magistriope ). Kaheaastases magistrioppes toimub omandatud uld- ja erialateadmiste ja -oskuste suvendamine ning kitsam erialaope. Magistriope voimaldab jatkata opinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalavaepataljoni ja -brigaadi staabis, sojaaja pataljoniulema ametikohal voi nendega vordsetel ametikohtadel.

Traditsioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimese semestri lopus toimub kadetivande tseremoonia, mille jarel votab Kadetikogu kadetid vastu oma taieoiguslikeks liikmeteks.

Traditsiooniliseks urituseks on kujunenud oppeaasta pidulik avamine marsiga labi Tartu kesklinna. Uritus tipneb Raekoja platsil linnapea ja KVA ulema konedega. Paeva tahtis osa on Kaitsevae relvastuse ja tehnika naitus. Kevaditi leiab aset traditsiooniline kadetiball.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vabariigi Sojakool [ muuda | muuda lahteteksti ]

Oppeasutuse ajalugu algab 3. aprillil 1919 . Kindralmajor Johan Laidoneri korraldusel loodud oppeasutus Vabariigi Sojakool koolitas nooremohvitsere jala -, suurtuki- ja ratsavaeklassides . [4] tegutses Tallinnas Tehnika tanaval endise raudtee tehnikakooli ruumides. Opilaste arvu suurenedes viidi kool 1920. aasta mais linnast valja Tondi kasarmute kompleksi. Tondil oldi kuni 1941. aastani. Sojakooli ulemaks maarati kapten Aleksander Simon . Sojakooli koosseisus oli staap, jalavae kompanii , suurtuki patarei ja ratsa eskadron . Sojakooli adjutandiks maarati leitnant Magnus Siiak , majandusulemaks sv.-ametnik Metskula, jalavae kompanii ulemaks kapten Ludvig Jakobsen , 1. ruhma ulemaks leitnant Karl Metti , 2. ruhma ulemaks leitnant Leo Freiberg-Talving , 3. ruhma ulemaks leitnant Kaasik, 4. ruhma ulemaks nooremleitnant Richard Voldemar Kent . Suurtukivae patarei ulemaks maarati kapten Karl Aleksander Kool , 1. ruhma ulemaks leitnant Karl Terras , 2. ruhma ulemaks leitnant Karl Rostfeld ; ratsaeskadroni ulemaks rittmeister Alfons Parrison . Merevae klassi ulemaks maarati vanemleitnant Maasik. Lektorid olid taktika alal kapten Roman Pavian , topograafia ? kapten Eduard Bach , fortifikatsioon ? kapten Voldemar Riiberg , kuulipilduja ? leitnant Leonhard Murrik , transheiasjandus ? kapten August Steinberg , oigusteadus ? Andrejev. [5]

Vabariigi Sojakooli ulemad olid: kapten (hilisem erukolonel) Aleksander Simon (1919?1920), kolonel Villem Marder (1920?1924), kolonelleitnant Eduard Ruutel (1925?1926), kolonel Verner Trossi (1926?1930), kolonel Artur Saueselg (1934?1935), kolonel Johannes Aleksander Raud ulema kt ja ulem (1936?1939), kolonel Johannes Soodla (1940). Asukoht oli Tehnika tanav 18 Tallinn ja Tondi tanav 55/57 Tallinn.

Sojakoolis opetati taktikat , topograafiat , administreerimist , fortifikatsiooni , kuulipilduja-asjandust, sojavae seadusi ja maarustikke , tervishoidu, eesti keelt, suurtukiteadust ja voimlemist. Esimesed sojakooli jalavaekursused kestsid 4 kuud ja kursuse eduka lopetamise jarel ulendati kadetid lipniku auastmesse. Ratsa- ja suurtukivaekursused kujunesid viiekuuliseks. Sojakooli teise lennu oppekursuse lopp langes kokku Vabadussoja lopuga, millest tingitult langes ara kiire ettevalmistamise vajadus ja oppekursust pikendati uhe aastani. Molema sojaaegse lennu klassides lopetas sojakooli kokku ligi 400 lipnikku. Aastail 1921?1940 lopetas sojakooli kokku alla 1000 kaadriohvitseri . Aspirantideuksustes lopetas sojakooli aastail 1923?1940 22 lennus ligi 4000 erineva vaeliigilise ettevalmistusega reservohvitseri .

1921. aastal muudeti oppetoo Sojakoolis kolmeaastaseks ja kolmeklassiliseks: uldklass, I eriklass ja II eriklass. Uldklassi voeti kuueklassilise haridusega noormehi, kellele opetati peale sojaliste oppeainete ka gumnaasiumiaineid . Keskharidusega noormehi voeti I eriklassi, II eriklass kujutas endast reservohvitseride kursust.

Sojakool asus algselt Tallinnas Tehnika tanaval endise raudtee tehnikakooli ruumides.

Sojavae Tehnikakool [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sojavae Tehnikakoolis opetati valja tehnilise haridusega ohvitsere , kes tundsid sojavae relvastuse ja varustuse temaatikat. Tehnikakool valmistas ette kaadriohvitsere ja sojavae tehnikuid mitmel erialal (kasirelva- ja suurtukitehnikud, raadio- ja elektrotehnikud, purotehnikud ning auto-tankieriala spetsialistid). 1923 lopetas kooli I lend ja seejarel kool suleti, kuid taasavati 1936. aastal.

Merevaekadettide klass [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sojakoolis avati 1921. aastal merevaekadettide klass, mille oppeaeg kestis kolm aastat. Merevaekadettide klassi lopetas kaks lendu ja 1928. aastal lopetas merevaekadettide klass oma tegevuse. Merevae kaadriohvitseride ettevalmistamine taastati sojakoolis 1938. aastal.

Kindralstaabi kursused [ muuda | muuda lahteteksti ]

1921. aasta septembrist algas oppetoo nn Kindralstaabi kursustel, mille eesmargiks oli valmistada ette isikkoosseisu noorematele Kindralstaabi ametitele ning anda taiendavat opet vaeosade ulematele. 1. oktoobril 1923 viidi kindralstaabi kursused sojavae uhendatud oppeasutuste koosseisu (koos sojakooli ja allohvitseride kooliga). Korgemate kursuste juht uhtlasi koigi sojavae oppeasutuste korgem ulem. Kindralstaabi kursused nimetati 1. augustil 1925 umber korgemaks sojakooliks.

Tagavaravae ohvitseride ettevalmistamise klass [ muuda | muuda lahteteksti ]

1922. aastal hakati ette valmistama tagavaravae (reserv)ohvitsere, sojakooli juures avati vastav eriklass. Sellesse klassi saadeti vaeosadest noorsodureid, kellel oli taielik kesk- voi korgem haridus. 1923. aasta alul vabariigi valitsuse antud seadusega nimetati tagavaravae ohvitseride ettevalmistamise klass umber aspirantide kursuseks. 1928. aastast hakkas sojakool tootama kolme klassiga: aspirantide klass, kadettide noorem klass ja kadettide vanem klass. Kooli voeti vastu vaid taieliku keskharidusega noormehi. Kaadriohvitseri kutse omandamise eelduseks sai nuud aspirantide klassi eelnev lopetamine.

Korgem Sojakool [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. augustil 1925 Kindralstaabi Kursustest Korgemaks Sojakooliks umber nimetatud kooli eesmark oli noorematele kindralstaabi ametikohtadele ohvitseride ettevalmistamine ja vaeosade ulematele taiendava sojalise hariduse andmine. Eesmark oli anda kogu ohvitseride kaadrile, kes teenisid pataljoniulema voi sellele vastaval ametikohal rahu- voi sojaajal ning sealt korgemal, uhtlane ettevalmistus. Ettevalmistamisel rakendati sel ajal Eestis olevat endiste Venemaa keisririigi kindralstaabi ettevalmistusega oppejoudude-ohvitseride kaadrit. 1920. aastate algusest alates valiti staabiohvitseride ettevalmistamisel pohimote, mille kohaselt labisid ohvitserid korgema tasandi valjaoppe kodumaal, misjarel monel avanes voimalus taiendada end valisriikide vastavates oppeasutustes, peamiselt Prantsusmaal , Prantsuse Korgemas Sojakoolis , uksikud veel Poolas, Belgias ja Saksamaal.

Sojavae Uhendatud Oppeasutused [ muuda | muuda lahteteksti ]

1923 . aasta sugisel liideti koik sojavae oppeasutused Sojavae Uhendatud Oppeasutusteks, endise Peeter Suure merekindluse sojavaelinnaku kasarmutes , mille koosseisu kuulusid:

Kasarm, Tondi tanav 55, Tallinn

Vabariigi Valitsuse otsusega 29. augustil 1923 koondati Sojavagede Uhendatud Oppeasutuste alla Sojakool, Korgem Sojakool, Tehnikakool ja Allohvitseride kool. 1936. aastal Ulemjuhataja kaskkirjaga nimetati senine Kaitsevae Uhendatud Oppeasutuste ulema abi Korgema sojakooli ulemaks. Korgema sojakooli ulema koha loomisega, kaotati ara Kaitsevae Uhendatud Oppeasutuste ulema abi koht. Oma esialgsel kujul tegutses Tallinnas Tondil kuni oppeasutuste sulgemiseni.

Sojakool asus Tallinna Tondi kasarmute III plokis ( Tondi tanav 57) ja kooli staap Tondi kasarmute staabimajas. Allohvitseride Kool paigutati Juhkentalist Ulemiste kasarmutest Tondile II plokki. Sojavae Tehnikakooli staap, klassiruumid ja tookojad asusid Tondi kasarmute I plokis. Tehnikakooli kadettide magamisruumid asusid Tondi kasarmute Valges majas.

1. detsembri hukkunud kadettide monument [ muuda | muuda lahteteksti ]

1928. aasta 16. septembril avati Tondil 1924. aasta 1. detsembri riigipoordekatse kaigus hukkunud kadettide monument . Ausamba esmase pustitamise motte algatas kolonelleitnant Eduard Ruutel , tollane sojakooli ulem. Raha kogusid annetustena langenud kadettide teenistuskaaslased.

1941 . aasta veebruaris monument havitati, malestusmargi taasavamine toimus Tallinna paeval , 15. mail 2009 .

Valdeki onnetus [ muuda | muuda lahteteksti ]

14. juunil 1934 sai Sojakooli korraldatud taktikalistel oppustel Valdeki laskevaljal aspirantide kaes plahvatanud mursu tottu surma 10 sojakooli aspiranti. Surma said Heino Eerits, Eduard Kikerpill, Alfred Viira, Georg Gadd, Karl Truumann, Aleksei Parl, Johannes Kattai, Endel Uulist, Hugo Juhkam; 17. juunil suri haavadesse Ferdinand Hausenberg. 16. juunil korraldati Tondil 1. dets. langenud kadettide malestussamba juures aktus onnetuse ohvrite malestamiseks. Leinaaktusest votsid osa sojakool ja naiskodukaitse juhid. Aktusel viibis ka kaitsevagede ulemjuhataja kindral Laidoner .

1935 . toimus Tallinnas Sojaringkonnakohtu istung, kus suualusteks olid oppeasutuse ulem kolonel Artur Saueselg ja kapten Voldemar Tepper . Kohtuotsusega leiti V. Tepper suudi olevat hooletus jarelevalves ja voimu mittetarvitamises ning teda karistati uhekuise arestiga peavahis. A. Saueselg moisteti oigeks.

Taasasutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimesed luhiajalised ohvitserikursused taasiseseisvunud Eestis kaivitati 1991. aastal, kui Tallinnas alustas tood Eesti Sisekaitse Akadeemia Kaitsekolled?. [6]

1993. aastal, kui Eesti Sisekaitse Akadeemia nimeks sai Eesti Riigikaitse Akadeemia, formuleeriti ka Kaitsekolled? umber Kaitsejoudude Uhendatud Oppeasutusteks. [6] 1992. aastal sai alguse ka valismaal, peamiselt Soome Vabariigis toimuv ohvitserikoolitus.

KVUOA moodustati uuesti Vabariigi Valitsuse maaruse nr 52 alusel 17. martsil 1998 Kaitsevae peastaabi valjaoppekeskuse ning Eesti Riigikaitse Akadeemias paikneva Kaitsevae Uhendatud Oppeasutuste baasil. KVUOA tegutses aastatel 1997?1998 ilma selge arengukavata.

Alates 1998 . aastast andis Kaitsevae Uhendatud Oppeasutused (KVUOA) valjaopet kahe oppekava alusel. Esimene alusel anti kutsekorgharidusopet , mille laiem eesmark oli uldhariduslike teadmiste ning kutse- ja ametialaste teadmiste ja oskuste omandamine ning valmistas tulevasi ohvitsere ette teenima Eesti kaitsevaes esmajarjekorras ruhmaulematena . Oppe nominaalaeg oli 3,5 aastat ning see koosnes uld- ja pohioppeainete plokist, tehnikakooli erialakursusest, teenistuspraktikast ja loputoost (kokku kuni 129 ainepunkti). Sisuliselt anti oppuritele alusteadmised ajaloost ja politoloogiast, sotsiaal-, kaitumis- ja humanitaarteadustest, loodus- ja tappisteaduste valdkonnast, ema- ja voorkeelest. Pohifookus oli suunatud oppurite juhtimisoskuste ja taktikaalaste (sh erialaste teadmiste) teadmiste ning oskuste (ruhma- ja kompanii tase) arendamisele.

Teine ? diplomioppe oppekava ? oli ulesehituslikult eelmisega pohimotteliselt sarnane, kuid kuna selle eesmark oli anda oppuritele rahuaja kompaniiulema ja sojaaja pataljoniulema teadmised ja oskused, sisaldas see lisaks kutsekorgharidusoppe oppekavas olevale valjaopet ka pataljoni tasemel. Oppeaeg oli samuti 3,5 aastat ja oppekava kogumaht 151 ainepunkti . Erinevus kutse- ja diplomioppe oppekavade vahel seisnes selles, et viimase raames ei saanud oppurid erialast valjaopet ja oppekava oli moeldud juba kaitsevaes teenivate ohvitseridele korgemal tasemel hariduse andmiseks.

Aastatel 1998 ? 1999 tegutses KVUOA Tallinnas Eesti Riigikaitse Akadeemia territooriumil kuni uletoomiseni Tartusse 1999 . aasta sugisel. Tartus kolis kool kesklinna endisse Eesti Pollumajandusakadeemia hoonesse, mis enne soda kuulus Kaitseliidule .

1998. aastal hakkas KVUOA uuesti maavae ohvitseridele rakenduskorgharidust andma.

KVUOA korraldas aastatel 2001?2002 Soome abiga logistika , pioneeri , side ja suurtukivae eriala kursused. Soomelt on saadud abi ka aastatel 2003?2004 logistika, suurtukivae ja ohutorje eriala kursuste korraldamisel.

2003 . aastal otsustas KVUOA liituda Bologna korgharidussusteemiga . 3+2 susteemis 3-aastase pohikursuse oppekava kinnitati kaitseministri 24.09.2004 kaskkirjaga ja selle oppekava jargi hakati opetama 2004. aastast.

2004 . aastast opetati Eestis juba koiki erialasid, mida varem opiti valisriikides, pohiliselt Soomes. Rakenduskorgkooli seaduse alusel andis 21.07.2005 Vabariigi Valitsus valja korralduse, mille alusel nimetati Kaitsevae Uhendatud Oppeasutused rakenduskorgkooliks, kus voib toimuda magistriope . Esimene magistrioppe ehk keskastmekursus KVUOA-s algas 2005. aasta septembris.

2006 . aastal sai KVUOA esimese akrediteeringu rahvusvahelise ekspertidest koosnevalt komisjonilt maavae rakenduskorgharidusoppe oppekavale taies mahus ja tingimisi akrediteeringu magistrioppele (tingimisi selle tottu, et esimene magistrikursus polnud veel lopetanud).

Aastal 2008 avas KVUOA rakenduskorghariduse oppekava ohuvaeohvitseridele ja 2011 . aastal ka merevaeohvitseridele .

2008 ? 2009 hakati KVUOA-s oppekavu muutma valjundipohiseks, mis sisuliselt tahendas senise oppejoukeskse lahenemise muutmist oppurikeskseks, satestades oppekava labinu teadmised, oskused ja hoiakud.

2008. aastal allkirjastati Euroopa Liidu kaitseministrite koostookokkulepe Euroopa Liidu sojakoolide vahelise koostoo arendamiseks. Eeskuju voeti ule Euroopa levinud opirandeprogrammist Erasmus , mis voimaldab KVUOA oppuritel ja oppejoududel oppida voi opetada mones valisriigi sojakoolis. Samuti annab kokkulepe KVUOA-le omakorda voimaluse votta vastu valisriigi oppureid ja oppejoude.

Korghariduse kvaliteedi arendamise programmis PRIMUS osaleb KVUOA alates 2008. aastast. Programm on voimaldanud KVUOA-l tegelda eelkoige oppetoo ja selle kvaliteedi arendamise kusimustega, muuhulgas panustada oppejoudude pedagoogiliste padevuste arendamisele, rakendada mentorlust ja VOTAt (varasemate opi- ja tookogemuse arvestamine), arendada oppekavasid , viia labi strateegilist arendustegevust ja arendada uliopilaste opioskusi.

2009. aastal labis KVUOA magistrioppe oppekava akrediteerimisprotsess positiivse tulemusega.

Lahingukool liideti oppeasutustega 2010. aastal.

2010. aastal algas esimene nooremohvitseride kursus, mis on uheaastane kursus korgharidusega oppuritele.

Eksternopet hakati andma KVUOA-s 2010. aastast nendele ohvitseridele, kes on juba pikemalt kaitsevaes olnud ja kelle teenistus ei voimalda osaleda KVUOA paevases oppes.

2010. aastal tehti uleminekuhindamine , mil hinnati korgkoole ule terve Eesti, et vahendada oppekavade/erialade dubleerimist ja hinnata korgkoolide jatkusuutlikkust. KVUOA sai koikidele oppekavadele positiivse hinnangu ja oiguse tegutseda korgharidust (sh rakenduskorgharidus ja magistriope) andva oppeasutusena .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Kaitsevae uhendatud oppeasutusest sai Kaitsevae akadeemia , Kaitsevagi, 2. mai 2019
  2. ↑ Kaitsevae uhendatud oppeasutused muutub Kaitsevae Akadeemiaks , www.ksk.edu.ee, vaadatud (02.05.2019)
  3. ↑ Kaitsevae Uhendatud Oppeasutuste juhiks saab Aarne Ermus . Postimees, 5. juuni 2007.
  4. ↑ Seene, Andres. Vabariigi sojakoolide esimesed aastakumned . Eesti Paevaleht, 17. juuni 2008.
  5. ↑ Viiskummend aastat eesti oma ohvitserkonda 1919. , Voitleja = The Combatant : ulemaailmne Eesti sojameeste ja vabadusvoitlejate haalekandja, 1 juuli 1969, lk 8
  6. ↑ 6,0 6,1 "Sisekaitseakadeemia 15 aastat: 1992?2007", Tallinn 2007, lk 13?31

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Raske kaotus Tartule ja Tartumaale. Postimees, 16. juuni 1934. Lk 3
  • Leitud kuul kulvas aspirantidele surma. Postimees, 16. juuni 1934. Lk 3
  • Oppeasutuste ulem ja vagede ulemjuhataja jutustavad. Postimees, 16. juuni 1934. Lk 3
  • Valdeki onnetuse ohvrid saadeti kodupaikadesse. Postimees, 17. juuni 1934. Lk 3
  • Sojakooli leinaaktus Valdeki ohvrite malestamiseks. / Postimees 18. juuni 1934. Lk 5
  • Sojakooli katastroof kohtus arutusel. Postimees, 15. marts 1935. Lk 4
  • Otsus Valdeki katastroofi protsessis. Postimees, 16. marts 1935. Lk 1
  • Urmas Seaver. Kaitsejoud on valmis Akadeemiast valja kolima . Ohtuleht, 26. marts 1998
  • Ilmar Palli . Kadetid rataste vahel. Luup nr 7 (64), 6. aprill 1998

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Avalik-oiguslikud ulikoolid
Riiklikud rakenduskorgkoolid
Eraulikoolid
Rakenduslikud erakorgkoolid
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaitsevae_Akadeemia&oldid=6498520 "