James Watson

James Watson
James Watson
	James Watson (2003)
Sundinud	6. aprill 1928 ; Chicago , Illinois , Ameerika Uhendriigid
Alma mater	Chicago Ulikool ; Indiana Ulikool
Teadlaskarjaar
Tegevusalad	geneetika
Tookohad	Indiana Ulikool ; Harvardi Ulikool ; Cambridge'i Ulikool ; Ameerika Uhendriikide Tervishoiuinstituut
Tunnustus	Nobeli meditsiiniauhind (1962)
Autogramm

James Dewey Watson (sundinud 6. aprillil 1928 Chicagos ) on USA molekulaarbioloog ja geneetik, uks DNA struktuuri kindlakstegijatest.

Ta astus Chicago ulikooli 15-aastaselt. Tema tosine huvi kaldus ornitoloogialt geneetikale 1946 . aastal parast seda, kui ta oli lugenud Erwin Schrodingeri raamatut "Mis on elu?". Watson lopetas Chicago Ulikooli 1947 . aastal ja jatkas teadustood doktorandina Salvador Luria tooruhmas ( 1969 . aastal palvis Luria Nobeli meditsiiniauhinna). Watson kaitses Indiana Ulikoolis 1950 . aastal vaitekirja ja sai doktorikraadi .

Samal aastal tutvus ta Napolis zooloogiakonverentsil Maurice Wilkinsiga . 1952 . aastal siirdus ta Inglismaale Cambridge 'i, kus ta koos Francis Crickiga (paljuski tanu Rosalind Franklini uurimistulemustele rontgenstruktuuranaluusis ) avastas 1953 . aastal DNA kaksikheeliksmudeli . 1962 . aastal palvis Watson selle avastuse eest koos Cricki ja Wilkinsiga Nobeli meditsiiniauhinna . Ametlikult anti see auhind " nukleiinhapete molekulstruktuuri ja selle tahtsust informatsiooni edastamisel elusaines puudutavate avastuste eest". 1968 . aastal kirjutas Watson DNA avastamisest raamatu "Kaksikheeliks", mis osutus vaga menukaks.

1956 . aastal sai Watsonist Harvardi ulikooli bioloogialaborite nooremkaastooline. Aastatel 1961 ? 1976 oli ta Harvardi Ulikooli professor ja juhtis molekulaarbioloogia teadusprojekte. 1976. aastast oli ta Long Islandil asuva Cold Spring Harbor Laboratory juhataja, sel ajal suurendati oluliselt nii labori teadusprojektide mahtu kui ka rahastamist. Seal keskendus ta pohiliselt vahiuuringutele . 1994 ? 2004 oli ta Cold Spring Harbor Laboratory president ja seejarel kuni 2007 . aastani kantsler.

Aastatel 1988 ? 1992 tootas ta USA Riiklikus Tervishoiuinstituudis , kus aitas ette valmistada ja alustada inimgenoomi projekti . Ta lahkus sellelt kohalt konflikti tottu instituudi uue direktori Bernardine Healyga , kes puudis teadlaste avastatud geenijarjestusi patenteerida . Watson oli vastu igasugusele omandioigusele selles vallas, mida ta nimetas loodusseadusteks . Kaks aastat enne tagasiastumist valjendas ta oma seisukohta selles kusimuses, mida ta nagi ebaloogiliste takistustena teaduses: "Maailma rahvad peavad nagema, et inimese genoom kuulub maailma inimestele, mitte selle riikidele." Ta astus ametist tagasi moni nadal parast teadaannet, et riiklik tervishoiuinstituut hakkab geenijarjestustele patente taotlema. (Teema, kas geenijarjestused on uldse patenteeritavad, on 2011. aasta seisuga lahtine. Hulk vastavaid taotlusi on rahuldatud, aga neid on ka korduvalt tagasi lukatud.)

2007 . aastal sai Watsonist teine inimene maailmas, kes oma taielikult jarjestatud genoomi internetis avaldas. Tema genoomi jarjestamine lopetati ametlikult 31. mail 2007 Connecticutis paikneva ettevotte 454 Life Sciences ja Houstonis asuva Baylori Meditsiinikolled?i inimgenoomi jarjestamise keskuse koostoos. Watson teatas: "Ma panen oma genoomijarjestuse internetti selleks, et kiirendada personaalmeditsiini ajastu tulekut, milles meie geenides sisalduvat teavet saab kasutada haiguste avastamiseks ja valtimiseks ning individuaalse ravi loomiseks igale inimesele."

Watsonit on tema avameelsete valjautlemiste parast sageli suudistatud rassismis , seksismis ja homofoobias . Ta pidi Cold Spring Harbor Laboratory kantsleri kohalt lahkuma, sest nimetas intervjuus neegreid valgetest vahem intelligentseteks .

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

1957 ? valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks
1962 ? Nobeli fusioloogia- voi meditsiiniauhind
1962 ? valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
1978 ? Harvardi Ulikooli audoktor
1981 ? valiti Londoni Kuningliku Seltsi valisliikmeks
1988 ? valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia valisliikmeks (1991. aastast Venemaa Teaduste Akadeemia valisliige)
1993 ? Copley medal
1993 ? Cambridge'i Ulikooli audoktor
1994 ? Lomonossovi suur kuldmedal
1997 ? National Medal of Science
1999 ? valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks
2001 ? Benjamin Franklini medal

Ta on valitud ka Taani Kuningliku Teaduste Akadeemia valisliikmeks.

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Watson abiellus 1968 . aastal Elisabeth Lewisega. Neil on kaks poega. Vanem poeg kannatab skisofreenia all. Watsoni sonul naitab see, et nii vanad inimesed (ta oli siis 42-aastane) ei tohiks lapsi saada, ja sel pohjusel on ta viagra kasutamise vastu.

Teoseid eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaksikspiraal: [parilikkusaine DNA struktuuri avastamisest]; inglise keelest tolkinud Henno Rajandi . Tallinn. Perioodika, 1970.
Kaksikheeliks: isiklik jutustus DNA struktuuri avastamisest; [tolkija Ain Raitviir ; eessonad: Laurence Bragg ja Sylvia Nasar ]. Tartu. Elmatar, 2003. ISBN 9949406137

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Geeniteaduse suurkuju kaotas rassiteemaliste utluste parast mitu autiitlit , Postimees, 14. jaanuar 2019
"Neegrid on rumalamad kui valged inimesed?"

v r Nobeli fusioloogia- voi meditsiiniauhinna laureaadid
1901?1925	1901 Behring 1902 Ross 1903 Finsen 1904 Pavlov 1905 Koch 1906 Golgi , Ramon y Cajal 1907 Laveran 1908 Met?nikov , Ehrlich 1909 Kocher 1910 Kossel 1911 Gullstrand 1912 Carrel 1913 Richet 1914 Barany 1915 1916 1917 1918 1919 Bordet 1920 Krogh 1921 1922 Hill , Meyerhof 1923 Banting , Macleod 1924 Einthoven 1925
1926?1950	1926 Fibiger 1927 Wagner-Jauregg 1928 Nicolle 1929 Eijkman , Hopkins 1930 Landsteiner 1931 Warburg 1932 Sherrington , Adrian 1933 Morgan 1934 Whipple , Minot , Murphy 1935 Spemann 1936 Dale , Loewi 1937 Szent-Gyorgyi 1938 Heymans 1939 Domagk 1940 1941 1942 1943 Dam , Doisy 1944 Erlanger , Gasser 1945 Fleming , Chain , Florey 1946 Muller 1947 C. F. Cori , G. T. Cori , Houssay 1948 Muller 1949 Hess , Egas Moniz 1950 Kendall , Reichstein , Hench
1951?1975	1951 Theiler 1952 Waksman 1953 Krebs , Lipmann 1954 Enders , Weller , Robbins 1955 Theorell 1956 Cournand , Forssmann , Richards 1957 Bovet 1958 Beadle , Tatum , Lederberg 1959 Ochoa , Kornberg 1960 Burnet , Medawar 1961 Bekesy 1962 Crick , Watson , Wilkins 1963 Eccles , Hodgkin , Huxley 1964 Bloch , Lynen 1965 Jacob , Lwoff , Monod 1966 Rous , Huggins 1967 Granit , Hartline , Wald 1968 Holley , Khorana , Nirenberg 1969 Delbruck , Hershey , Luria 1970 Katz , Euler , Axelrod 1971 Sutherland 1972 Edelman , Porter 1973 Frisch , Lorenz , Tinbergen 1974 Claude , Duve , Palade 1975 Baltimore , Dulbecco , Temin
1976?2000	1976 Blumberg , Gajdusek 1977 Guillemin , Schally , Yalow 1978 Arber , Nathans , Smith 1979 Cormack , Hounsfield 1980 Benacerraf , Dausset , Snell 1981 Sperry , Hubel , Wiesel 1982 Bergstrom , Samuelsson , Vane 1983 McClintock 1984 Jerne , Kohler , Milstein 1985 Brown , Goldstein 1986 Cohen , Levi-Montalcini 1987 Tonegawa 1988 Black , Elion , Hitchings 1989 Bishop , Varmus 1990 Murray , Thomas 1991 Neher , Sakmann 1992 Fischer , Krebs 1993 Roberts , Sharp 1994 Gilman , Rodbell 1995 Lewis , Nusslein-Volhard , Wieschaus 1996 Doherty , Zinkernagel 1997 Prusiner 1998 Furchgott , Ignarro , Murad 1999 Blobel 2000 Carlsson , Greengard , Kandel
2001?2025	2001 Hartwell , Hunt , Nurse 2002 Brenner , Horvitz , Sulston 2003 Lautebur , Mansfield 2004 Axel , Buck 2005 Marshall , Warren 2006 Fire , Mello 2007 Capecchi , Smithies , Evans 2008 Hausen , Barre-Sinoussi , Montagnier 2009 Blackburn , Greider , Szostak 2010 Edwards 2011 Beutler , Hoffmann , Steinman 2012 Gurdon , Yamanaka 2013 Rothman , Schekman , Sudhof 2014 O'Keefe , May-Britt Moser , Edvard Moser 2015 Campbell , ?mura , Tu 2016 ?sumi 2017 Hall , Rosbash , Young 2018 Allison , Honjo 2019 Kaelin , Ratcliffe , Semenza 2020 Alter , Houghton , Rice 2021 Julius , Patapoutian 2022 Paabo 2023 Kariko , Weissman