Iraagi ja Levandi Islamiriik

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Islamiriik (organisatsioon) )
Iraagi ja Levandi Islamiriik
Tuup Terroriruhmitus
Asutatud 8. aprill 2013
Peakorter Ar-Raqqah , Suuria
Tegevuspiirkond
Jooksvalt uuendatav kaart olukorra kohta piirkonnas:
??   ISIS-e kontrolli all olev maa-ala
??   Suuria opositsiooni kontrolli all
??   Suuria valitsuse kontrolli all
??   Iraagi valitsuse kontrolli all
??   Liibanoni valitsuse kontrolli all
??   Hezbollah ' kontrolli all
??   al-Nusra kontrolli all
??   Suuria kurdide kontrolli all
??   Iraagi kurdide kontrolli all
??   Vaidlusalune territoorium
??   Turgi armee kontrolli all
Votmeisikud

Juht : Ab? Bakr al-Baghd?d? †

Tootajaid Kokku voitlejaid: 47 600 ? 257 900
Alluksused

Islamiriigi harud:

Iraagi ja Levandi Islamiriik ( araabia keeles ?????? ????????? ?? ?????? ?????? ad-Dawlah al-Isl?miyah f? 'l-?Ir?q wa-sh-Sh?m ; araabiakeelne luhend ???? Dai? ; inglise keeles Islamic State voi Islamic State of Iraq and Syria voi Islamic State of Iraq and the Levant ; luhend IS voi ISIS voi ISIL ), on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon , mis on eri nimede all olemas olnud alates 1990. aastate keskpaigast, kui Al-Q?‘idahga seotud ruhmitus asus koostoole Us?mah ibn L?diniga . Islamiriik on hoivanud maa-alasid Iraagis, Suurias ja Liibuas.

Araabia keeles on grupp tuntud kui ad-Dawlah al-Isl?miyah f? 'l-?Ir?q wa-sh-Sh?m , mis viib luhendini Da'ish , Da'eesh voi DAESH ( ???? , araabiakeelne haaldus:  [?daː?i?] ), mis on "Araabia ja Levandi Islamiriigi" (ing ISIL) araabiakeelne vaste. [1] Seda terminit on hakatud jarjest sagedamini kasutama ka laaneriikides. [2]

Islamiriik polvneb kunagisest Al-Qaida (AQ) Iraagi harust, mis ilmus Iraagis avalikkuse ette 2004. aastal parast ?add?m ?usayni kukutamist. [3] 2006. aastal uhines see AQ allasutus 11. sunniitliku aarmusasutusega ja loodi Islami Riik Iraagis (ISI). Liikumine haaras samm-sammult ka keskse rolli president Bash?r al-Asadi vastu suunatud sojategevuses Suuria kodusojas (algas 2011. aastal). 9. aprillil 2013 hakkasid nad end nimetama Islami Riik Iraagis ja Suurias (ISIS). Eduka sojategevus tulemusel kuulutati 29. juuni 2014 hoivatud aladel Suurias ja Iraagis valja ?ariaadi juhtimisvormiga ulemaailmne Islami Kalifaat (IR). Pealinnaks sai Al-Raqqah , Suurias. Islamiriigi (IR) sunniaarmuslastest voitlejad vallutasid juunis 2014 Iraagi suuruselt teise linna Mosuli . Rahvusvahelise avalikkuse jaoks tuli IR-i kiire edu ullatusena. [ viide? ] 2018. aasta kevadeks on Islamiriigilt koik maa-alad tagasi voidetud.

Nimi [ muuda | muuda lahteteksti ]

Islamistliku uhiskonda rajava organisatsiooni esindajad on teatanud (29. juunil 2014), et nende propagandistlik nimetus inglise keeles on Islamic State (ing IS). Paljude riikide poliitikud kasutavad ka organisatsiooni vanu nimetusi, kuna ei soovi kalifaati tunnustada. Ametlikuks nimeks on araabia maailmas luhend, mis kirjutatakse eesti keeles Dai? (a voib haaldada araabiaparaselt a, aga ei pea).

Islamiriik (IR) loodi 2014. aasta algusest Al-Qaida ruhmadest Iraagis ja Suurias , organisatsioonis, millel olid juba varem sarnased nimetused: Islamiriik Iraagis ja Suurias (ISIS, araabia ajakirjanduses nimetus al-Dawlah al-Isl?m?yah f? al-?Ir?q wa-al-Sh?m ) ja Islamiriik Iraagis ja Levandis (ISIL). Viimasest nimetusest oli 2 varianti ja ISIS-est kolm. Islamiriigi nime kasutusele votmisega loobus ruhmitus geograafilisest tahistusest "Iraagis ja Levandis" (araabia k al-Sham ) oma nimes, mis viitab nende laienenud ambitsioonidele.

Islamiriik on labinud mitmeid nimevahetusi alates vaidetavast loomisest 1999. aastal Iraagis. Algselt tuntud nime all Jam??at al-Taw??d wa-al-Jih?d (JTJ), ("Monoteismi ja d?ihaadi organisatsioon"). 2004. aastal ruhmitus vandus truudust Osama Bin Ladenile ja vottis nime Tan??m Q??idat al-Jih?d f? Bil?d al-R?fidayn ("D?ihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias"). Tollal oli organisatsioon tuntud kui Iraagi Al-Qaida (AQI). 2006. aastal muutus see Iraagi Islamiriigiks (ISI), kuid muutis nime uuesti 2013. aastal parast laienemist Suuriasse: Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL) voi Iraagi ja al-Shami Islamiriik (ISIS). Ruhmituse viimane (huud)nimi, "Islamiriik", tekkis parast uue kalifaadi valjakuulutamist 29. juunil 2014. [4]

Nimede ja luhendite ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • 1999? JTJ ( Jam??at al-Taw??d wa-al-Jih?d ; e.k Monoteismi ja d?ihaadi organisatsioon ).
  • 2002 Az-Zarqawi -Vorgustik, hakkas tegutsema Pohja-Iraagis.
  • 2004 TQJBR ( Tan??m Q??idat al-Jih?d f? Bil?d al-R?fidayn ; e.k D?ihaadi baasorganisatsioon Mesopotaamias ); AQI (Iraagi Al-Qaida) koostoo tottu Al-Qaidaga.
  • 2006 ISI (e.k Iraagi Islamiriik ).
  • 2013 ISIS (ar: al-Dawlah al-Isl?m?yah f? al-?Ir?q wa-al-Sh?m ; ing: Islamic State of Iraq and al-Sham ) Iraagis ja ISIL Suurias.
  • 2014 juuni IR (ing Islamic State ; e.k Islamiriik IR). Araabia maailmas kasutatakse araabiakeelset luhendit Dai? , sest see terroriruhmitus pole ei islam ega riik.

Nimeversioonid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Islamiriigi nimi on poliitilise, sotsiaalse ja ideoloogilise voitluse osa. Islamiriik kasutab moslemitele olulist nimetust oma tahtsuse tostmiseks ning see on ideoloogilise soja uks osa. Islamiriigi nimi voeti nutikalt kasutusele, et varvata voimalikult suurt hulka kaasajooksikuid. Ruhmituse tegevus ja nimi tekitavad maailmas pohjendamatut islamihirmu ja vastumeelsust muslimite vastu. [5]

USA sojavaes (ja ka mujal meedia uudistes) kasutatakse ametlikult kahte pikemat luhendit (ISIS ja ISIL), et (juba pealkirjas) eristada sundmuse toimumise asukohariiki. 60 riigist ja organisatsioonist koosnev uhendus ei kasuta nimetust Islamiriik , vaid ruhmituse varasemat nimetust ? Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL). Viimane suund on nimetus Dai? (Daesh) , luhend araabiakeelsest al-Dawla al-Islamyia fil Iraq wa’al Sham, mis ei viita otseselt ei islamile ega riigile. [5]

Turgi meedia kasutab tihti araabiakeelset nimetuse luhendit Dai?. Kui Prantsuse valisminister seda tegi, ahvardati teda raevukalt sotsiaalmeedias, sest aarmuslastele ei sobi nende jutustuse teisendamine. [6] Suund nimetuse Dai? kasutamiseks on tugevnenud ka USA-s. [7]

Ideoloogia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurias ja Iraagis maid vallutanud terroriorganisatsioon Islamiriik (IR) on lisaks edukusele sojatandril ka edukas uhismeedias ja reklaamivotetes. Levitatakse kvaliteetseid videoid Islamiriigi tegevusest. Twitteris mainitakse araabia keeles Islamiriiki paevas kumneid tuhandeid kordi, mis teeb sellest koige mainituma terroriruhmituse maailmas. Araablaste korval sodib tuhandeid eurooplasi ja ameeriklasi, mis naitab, et Islamiriigi propaganda avaldab moju ka laaneriikide elanikele [8] . IR-i mojuvoim tuleneb edukast veebipropagandast. Seetottu reisivad uha uued fanaatiliselt meelestatud isikud Suuriasse ja Iraaki Islami Kalifaati rajama. [9] Propagandist saab oluliselt korgemat palka ja soodustusi kui tavaline pussimees.

Ideoloogiliselt on Lahis-Idas toimuva juured nii Muhammadi jargse kalifaadi loomise kui ka ristisodijate vastase voitluse eeskujus. Organisatsiooni eesmark on Iraagi ja Suuria aladel rajada islamikalifaat, mis jargiks (nagu koik puhasodalased soovivad) koraani ja ?ariaadi reegleid.

IR-i teatraalne metsikus on osa teadlikust plaanist, mis sonastati 2004. aastal kui " Metsikuste haldamine " ( al-Qaida Iraagi haru esindajate poolt). Turismikuurortide rundamisel kasvavad nende maade kulutused julgeolekule. Runnakuid kasutatakse, et tommata Laaneriigid voimalikult sugavale sojalisse konflikti. Eesmark on hirmutada arenenud uhiskonnad (Ameerikas ja Euroopas) loobuma psuhholoogilisest meediasojast ja sodimisest kaepikenduse abil ning nende suunamine otsesesse voitlusse. [10]

Islamiriik on saanud tugevaid mojutusi vahhabismist , on fundamentalistlik ning aarmuskonservatiivne (nouavad koigilt inimestelt, ka ilmalikus elus, ?ariaadi jargimist). Soovitakse tulla tagasi islami juurte juurde, allutada igapaevaelu koiges Koraanis ning hadith' ites (jutustused Mu?ammadi ning tema peamiste kaaslaste sonadest ning tegudest) satestatule. Islamiriigi suurimad vaenlased on ?iiidid (keda on Iraagis ule 60 protsendi), ning Iraanis valitsev ?iiitide re?iim .

Islamiriigi sunniidi (neid on moslemitest 90%) puhasodalased nouavad koigi moslemite neile allumist ja truuduse vandumist Islamiriigile. IR on koige olulisem rahvusvaheline sundmus seoses islami terrorismiga alates 9/11 toimunut. Eesmark on globaalse voimu haaramine, sest rajatav kalifaat peaks holmama koiki islamiriike, Kagu-Euroopat , Pohja- ja Kesk-Aafrikat , Venemaa lounaosi ning Indiat ja Hispaaniat .

Rahastamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Islamiriigi puhasodalaste valduses on Iraagis mitmeid naftatoostusettevotteid. Sodalased voivad teenida naftamuugiga kuni miljon dollarit paevas. Islamiriik saab raha ka joukatelt annetajatelt ning kuritegevusest (nt pangaroovid). 2014. aastal olevat puhasodalased pantvangi voetud laaneriikide kodanike pealt teeninud juba umbes 20 miljonit dollarit. 13. novembril 2014 esitles Islamiriik oma valuutat dinaari (koostises on kulda, hobedat ja vaske) sotsiaalmeedias ning vottis selle kohe kaibele Iraagis Mosulis ja Ninevehis. [11]

2015. aasta alguse meediateadete kohaselt rahastab Dai? end odava nafta muugiga (20 dollarit barrel). Teine tuluallikas inimkaubanduse korval on elundite muuk. Muuakse kunstivaartusi (neid ka lohutakse: Nimrudi linn, Mosuli muuseum) ja eraisikutele arheoloogilise kaevandamise oigusi. Vaidetavalt IRi rahastatakse Qatarist ja Saudi Araabiast , et kukutada Iraagi ja Suuria (Assadi) valitsusi.

USA rahandusministeeriumi hinnangul on IR-i naftatulud 500 miljonit dollarit aastas. Arvatakse, et kalifaadil on varasid 500 miljoni kuni miljardi dollari vaartuses, mis voeti eelmisel aastal Iraagi pankadest. Sodalased hoiavad kontrolli all Tigrise ja Eufrati joe orgudes polde, mis annavad umbes kolmandiku Iraagi nisu (200 miljoni dollari eest) ja peaaegu 40 protsenti odrasaagist. [12]

Ulevaade [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ruhmituse asutas sunni voitleja Ab? Mu?‘ab az-Zarq?w? , vaidetavalt aastal 1999. Ruhmituse algus ja juhtimine pole tapselt teada. [13] 2002. aastal hakkasid Al-Qaida juhid konelema uhtse kalifaadi loomisest. 2003 plaaniti soja valjaviimine Iraagist. 2004?2006 oli USA eriuksuste pohiulesanne Ab? Mus?ab az-Zarq?w? tabamine. 2012. aasta detsembris moodustati Suuria Islamirinne . Uhendades viis suurt salafide ruhmitust (nende hulka ei kuulu Jabhat al-Nusra ), moodustati Islamiriik Suurias . [14] Riigiuleselt, piirkonda ohustavaks arvestatavaks sojaliseks jouks kujunesid nad 2014. aasta alguseks, kui otsustati uhineda Iraagi islamistlike ruhmitustega. Ruhmitus koosneb rahvusvahelistest voitlejatest ule maailma. Islamiriigi liider on praegu Abu Bakr al-Baghdadi .

Islamiriik (IR) tekkis randavatest puhasodalastest Suurias ja Iraagis , keda rahastati labi Araabia Uhendemiraatide , Katari , Kuveidi ja Saudi Araabia . ISIS-t ehk Iraagi alade voitlejaid juhivad eranditult Husseini aegsed luure- ja salapolitsei endised ohvitserid. Ruhmitus tousis laanemaailma huviorbiiti aasta 2014 alguses, kui nad korraldasid sissetungi Iraaki. IR-i sumboolseks alguseks peetakse Suuria ja Iraagi vahelise piiri havitamist.

Venemaalt tulnud voitlejad vallandasid Suuria kodusoja, kuulutasid Al-Qaida liiga leebeks ja alustasud labiraakimisi Iraagi islamistide uhinemiseks Suuria omadega, luues niimoodi aluse praegusele "islamiriigile". Venemaalt saabunud islamistide ja Iraagi endiste ohvitseride tegevust on algusest peale vaga hasti suunatud, mis sarnaneb mitmeti hubriidsojaga Ida-Ukrainas. [15]

Iraagis vallutasid Islamiriigi voitlejad ka ?al?? ad-D?n ja N?nawa provintside osad ning Al-Fall?jahi ja Tikr?ti linnad. Ruhmitus sai parast Mosuli linna vallutamist kuni 429 miljonit dollarit sealsest keskpangast. Kuni 80 000 voitlejaga ruhmitus omab Toyota kaubikute konvoisid ning Singeri rakette, ohutorjerelvi, tankitorjerelvi, Blackhawki helikoptereid, kaubalennukeid ja isegi Scud rakette. [13] Hoolimata oma nimest (Islamiriik) ei ole tegu riigi , vaid " armeega ", kelle kasutuses on ka moned tankid, havituslennukid, kahurid ja mursuheitjad. Koik terroriaktid on teostatud tulirelvadega AK-47, mis on vene paritolu. Iraagi ?iiitidelt voeti ara neile USA armee antud sojatehnika (peamiselt taisrelvastuses Mosuli langemisel) ja eriuksuste maastureid.

2014. aastal vallutasid IR-i liikmed Pohja-Iraagis kahe miljoni elanikuga Mosuli linna (suuruselt teine Iraagis) ja veel teisigi Pohja- ja Laane-Iraagi linnu, joudes valja ka Bagdadi naabrusse u 80?90 km kaugusele pealinnast. Iraagi sojavagi ja ?iiitide vabatahtlikud on asunud vasturunnakule ning saavutanud teatavat edu, kuid Tikrit ja Mosul on veel jatkuvalt IR-i salafistidest puhasodalaste kaes. Alates augustist 2014 on IRi voitlejad USA ohurunnakute marklauaks.

Panislamistlik IR on Jabhat al-Nusra korval koige voimekam salafistlik grupeering Suurias. IR arendab vastupanu nii Iraagis kui Suurias, kuigi viimasel ajal on nende tegevus enam kandumas Suuriasse, kus nende tugialad asuvad al-Raqqah kubermangus Pohja-Suurias ning nad hoiavad enda kontrolli all mitmeid linnu Suuria ja Turgi piirialadel, kus nad on kehtestanud ?ariaadi voimu.

IR on sisemiselt killustunud eri huviruhmade vahel. See on IRi rundamise lihtsamaks muutnud. USA ja Euroopa Liit toetavad Iraagi armeed ja kurde. Iraan andis kurdidele vajalikku relvastust. [16]

IS on ainus terroriorganisatsioon, mis on suutnud vallutada ja hoida suuremat maa-ala Edela-Iraagis ja Kirde-Suurias. Sellest piirkonnast on IR armutult korvaldanud koik, kes pole moslemid ? peamiselt kristlased ja jeziidid . Sajad tuhanded on pagenud paanikas Turki voi Iraagi Kurdistani, kuid teist samapalju jai loksu ja tapeti voikal moel. Meestel raiuti pea, nad loodi risti, maeti elusalt voi lasti lihtsalt maha. Naised ja lapsed jagati voitlejate vahel sojasaagina. IR-i usk lubab voitlejatel naisi vagistada ning isegi lapsi seksuaalselt ara kasutada.

Paljud Turgi moodukad moslemid ja suur kurdi vahemus jalestavad ISISe "islami nimel" korda saadetud kuritegusid ja moistavad need taielikult hukka. See pole ei islam ega ka riik. [5]

Prantsuse islamiuhenduste 8. septembri 2014 uleskutse ja teiste islamikogukondade uleskutsed moistavad selgelt ja tingimusteta hukka islami arakasutamise terroristlike aarmusruhmituste poolt. Islami usund ei oigusta vagivalda, sallimatust ja inimsusvastaseid kuritegusid. [17]

Organisatsiooni valismaalastest voitlejad [ muuda | muuda lahteteksti ]

2014. aasta novembri alguse seisuga on IRi poole oletatavalt voitlema lainud Venemaalt u 2400; enamasti T?et?eeniast (FSB, september 2015) [15] ; Prantsusmaalt 900; Uhendkuningriigist 500; Saksamaalt 400 + 200 (Saksa luureteenistus, september 2015); Belgia: 300; Austraalia: 250?300 (20 hukkunud); Filipiinid: 200. Holland: 100?150; Kanada: 130; Taani ja USA: 100; Norra ja Rootsi: 50?100; Hispaania: 50; Soome: 40; Eesti: 2 (2015 I kvartal)

2015. aasta novembri seisuga vaideti IR-l olevat u 90 000 voitlejat. 2016 mais arvati seal olevat u 70 000 voitlejat, kes on u sajameheliste autouksustena hajutatud ule maa. 2015. aasta lopuni uhines USA eriteenistuste andmetel nendega iga kuu u 1000 voitlejat ule kogu maailma. 2016. aasta mai seisuga oli voitlejaid u 33 000 ja valisvoitlejate juurdevool oli jarjest maa-alasid kaotavale IR-ile vahenenud.

Arvamusuuringud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lahis-Ida ja Aasia [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Kusitlusfirma ORB International 2014. aastal 12 Suuria kubermangus labi viidud uuringu kohaselt leidis 4% inimestest, et ISIS esindab koige paremini Suuria rahva huve ja purgimusi. Enim (24%) jagati seda seisukohta ISIS-e kontrolli all olevas Ar-Raqqah kubermangus , kaheksas kubermangus aga ei leidunud uhtegi selliselt vastajat. [18] Sama firma 2015. aasta koiki 14 Suuria kubermangu holmanud kusitluse jargi pidas valdav osa inimestest ISIS-e moju Suuria situatsioonile negatiivseks, 22% aga positiivseks. Valitsusvagede voimu all olevas piirkonnas hindas nende moju negatiivsena 94% ja positiivsena 5%, kurdi omakaitsevae YPG voimualal negatiivsena 81% ja positiivsena 17%, opositsiooni voimualal negatiivsena 69% ja positiivsena 28% ning ISIS-e enda kontrolli all hoitaval alal nagi nende moju negatiivsena 21% ja positiivsena 71% vastajatest. [19] Kriitikute hinnangul pole aga selline ISIS-e aladel labi viidud kusitlus usaldusvaarne, kuna kohalikud inimesed voivad pidada ausalt vastamist ohtlikuks ja ORB International pole teada andnud, kuidas seal tapselt kusitlus korraldatud oli. [20] Sama kusitluse raames noustus 82% suurlastest vaitega, et ISIS on USA loodud. Ule poole vastajatest noustus ka, et ISIS on araabia maade ja Turgi sektantliku poliitika tagajarg, et see on Araabia riikide loodud ning et valisriigid on selle loonud tasakaaluks Iraanile . [19]
ORB International viis analoogse kusitluse 2015. aastal labi ka 9 Iraagi kubernerkonnas (kaasamata jaid 3 pohiliselt kurdidega ja 6 lounapoolset pohiliselt ?iiitidega asustatud kubernerkonda). 93% vastanutest pidas ISIS-e moju Iraagi olukorrale negatiivseks ja 5% positiivseks. ?iiitide hulgas olid vastavad numbrid 99% ja 1%, sunniitide hulgas 89% ja 8%. ISIS-t uskus 85% iraaklastest olevat USA loodud, 75% noustus vaitega, et selle olemasolu on ulemaarase sektantluse tagajarg. [19]
  • Uurimisinstituut Arab Center for Research and Policy Studies korraldas 2014. aastal kusitluse Egiptuse , Iraagi, Jordaania , Liibanoni , Palestiina , Saudi Araabia ja Tuneesia elanike ning Liibanonis, Jordaanias ja Turgis elavate Suuria pogenike seas. Oma koduriigi julgeolekule ja stabiilsusele pidas ISIS-t otseseks ohuks 63%, otsest ohtu ei nainud 33% koigist vastanutest. Enim tunnetati ohtu Liibanonis (90% vs 10%), koige vahem Egiptuses (31% vs 63%). Keskmiselt 69% vastanutest noustus vaitega, et ISIS on loodud valisjoudude poolt, ning 20% vaitega, et ISIS sundis kohaliku regiooni uhiskondadest ja nende konfliktidest, 7% ei noustunud kummagi vaatega. Keskmisest enam nagid ISIS-e taga valisjoude liibanonlased (80%), regioonisisest pohjust aga palestiinlased (34%). Oma suhtumist ISIS-esse kirjeldas negatiivsena keskmiselt 72%, teatud maaral negatiivsena 13%, teatud maaral positiivsena 7% ja positiivsena 4% kusitluses osalenutest. Koige negatiivsem oli suhtumine Liibanonis (99% hindas negatiivse voi teatud maaral negatiivsena), koige positiivsem Palestiinas (24% hindas positiivse voi teatud maaral positiivsena). ISIS-e populaarsust oma toetajate seas seletasid vastajad koige sagedamini sojaliste saavutuste (15%), Kalifaadi valjakuulutamise (14%) ja islami reeglite puhendunud jargimisega (13%). [21]
Center for Research and Policy Studies viis analoogse kusitluse labi ka 2015. aastal, seekord osalesid lisaks eelmise aasta riikidele (valja arvatud Suuria pogenikud) ka Al?eeria , Kuveit , Maroko , Mauritaania ja Sudaan . Koigist vastajatest suhtus 80% ISIS-esse negatiivselt, 9% teatud maaral negatiivselt, 4% neutraalselt, 4% teatud maaral positiivselt ja 3% positiivselt. Koige negatiivsemad olid hinnangud Liibanonis (99% hindas negatiivse voi teatud maaral negatiivsena), koige positiivsemad Mauritaanias (20% hindas positiivse voi teatud maaral positiivsena). ISIS-esse suhtumine oli uhesugune nii eriti religioossete kui mittereligioossete, samuti nii religiooni riigivoimust lahutamist pooldavate kui mittepooldavate vastajate vahel, millest kusitluse korraldajad jareldasid, et ISIS-t ei toetata mitte religioossetel, vaid Araabia regiooni konfliktidega seotud kaalutlustel. Kusitlusele vastajad ise seletasid ISIS-e populaarsust oma toetajate seas enamasti poliitiliste teguritega (sh 24% sojaliste saavutustega), kolmandik vastajatest nimetas religioosseid pohjuseid (sh 18% islami pohimotete jargimist). 50% kusitletutest (enim Liibanonis ? 77%) noustus vaitega. et ISIS on valisjoudude loodud, 38% (enim Marokos ? 55%) vaitega, et tegu on kohalike uhiskondade ja konfliktide toodanguga, 3% ei noustunud kummagi vaitega. 48% (enim Al?eerias ? 59%) noustus, et ISIS on Araabia uhiskondades leiduva usulise aarmusluse tagajarg, 35% (enim Liibanonis ? 61%) pidas seda Araabia riigivoimude poliitika tagajarjeks, 7% ei noustunud kummagi vaitega. Peamise ISIS-e ja teiste terroriorganisatsioonide vastu voitlemise vahendina toodi koige sagedamini valja regioonis toimuvat uleminekut demokraatiale (28%) ja Palestiina konflikti lahendamist (18%). [22]
  • Kusitlusettevotte Zogby Research Services 2014. aastal korraldatud uuring naitas, et koigi Suuria kodusoja osapoolte vordluses toetas ISIS-t 15% Araabia Uhendemiraatide , 3% Saudi Araabia ja Liibanoni ning alla 1% Iraagi sunniitidest. Turgis ja Iraanis kusitletud sunniitidest polnud ukski ISIS-e pooldaja. Iraagi ja Saudi Araabia ?iiitide seas oli nende toetus alla 1%, Turgis, Liibanonis, Iraanis ja Araabia Uhendemiraatides ei avaldanud ukski kusitletud ?iiit ISIS-ele poolehoidu. [23]
  • The Washington Institute for Near East Policy 2014. aasta uuringute kohaselt suhtus ISIS-esse vaga negatiivselt 99% Liibanonis, 82% Egiptuses, 79% Araabia Uhendemiraatides, 75% Kuveidis ja 73% Saudi Araabias kusitletud inimestest. Usna negatiivseks hindasid oma suhtumise 17% Saudi Araabia, 15% Kuveidi, 13% Araabia Uhendemiraatide, 3% Egiptuse ja 1% Liibanoni vastajatest, usna positiivseks 3% Saudi Araabia ja Kuveidi ning 2% Egiptuse ja Araabia Uhendemiraatide vastajatest ning vaga positiivseks 2% Saudi Araabia ning 1% Egiptuse, Kuveidi ja Araabia Uhendemiraatide vastajatest. [24] [25]
  • Mottekoja Center for Strategic and International Studies enne 2015. aastat korraldatud uuringute jargi pidas ISIS-t terroristlikuks liikumiseks 94% Iraagi, 82% Jeemeni , 73% Jordaania ning 72% Suuria ja Liibua kusitletutest. ISIS-t ei pidanud terroriliikumiseks 27% Suuria, 7% Jeemeni ja Liibua ning 5% Iraagi ja Jordaania kusitletutest. Suuria-siseselt nimetas seda terroristlikuks liikumiseks 88% valitsusvagede voimuala, 63% opositsioonijoudude voimuala ja 37% ISIS-e enda voimuala inimestest. 63% ISIS-e alal, 35% opositsiooni alal ja 12% valitsuse alal elanud kusitletutest ISIS-t terroristlikuks liikumiseks ei pidanud. [26]
  • Uuringufirma IIACSS korraldas 2014. ja 2015. aastal Iraagis ISIS-e kontrolli all oleval alal Mosulis ja Anbaris uuringu, mille pohjal selgus, et oli kasvanud nende inimeste hulk, kes nagid ISIS-t endasuguste inimeste esindajana, ehkki enamus oli siiski nende vastu. 57% soovis, et ISIS lahkuks Mosulist, 39% soovis nende jaamist. [27] Selle kusitluse usaldusvaarsust on kritiseeritud, tuues valja probleemid kusitluse korraldamise turvalisuse ja logistika osas ning kohaliku elanikkonna koosseisu muutumise suure hulga inimeste lahkumise tottu. [28]
  • 2015. aastal Pew Research Center i 11 riigis (Liibanon, Iisrael , Jordaania, Palestiina, Indoneesia , Turgi, Nigeeria , Burkina Faso , Malaisia , Senegal , Pakistan ) labi viidud uuringu kohaselt oli valdava osa kusitletute hoiak ISIS-e suhtes mittetoetav. Koige negatiivsem oli suhtumine Liibanonis (kristlastest ja ?iiitidest suhtus ISIS-esse negatiivselt 100% ning sunniitidest negatiivselt 98% ja positiivselt 1% vastanutest), Iisraelis ( juutide hulgas olid vastavad naitajad 98% ja 0%, araablastel 91% ja 4%) ning Jordaanias (94% ja 3%). Koige paremas valguses nahti ISIS-t Nigeerias (moslemitest oli 61% negatiivsel ja 20% positiivsel arvamusel, kristlastest vastavalt 71% ja 7%), Senegalis (60% ja 11%) ja Malaisias (moslemid 67% ja 12%, budistid 65% ja 6%). Pakistanis puudus 62% vastanutest kindel seisukoht, 28% suhtus mittetoetavalt ja 9% toetavalt. [29]
  • ASDA’A Burson-Marsteller i 2016. aasta kusitlused 16 araabia riigi noorte (18?24-aastaste) seas naitasid, et pooled noortest pidasid ISIS-e esiletousu Lahis-Ida suurimaks probleemiks. 77% vastas, et nad on ISIS-e esiletousu parast mures, 22% aga, et nad ei ole. 13% noustus vaitega, et nad voiksid ISIS-t toetada, kui see ei kasutaks nii palju vagivalda, 78% aga ei noustunud. 76% arvas, et ISIS-el ei onnestu Islamiriiki luua, 15% arvas, et onnestub. Pohjustena, miks ISIS monedele noortele voib meeldida, toodi koige sagedamini valja noorte toopuudust ja vaheseid voimalusi (24%), uskumust, et ISIS-e tolgendus islamist on teistest parem (18%) ning sunniitide, ?iiitide ja teiste piirkonna religioonide vahelisi pingeid (17%). 25% utles, et nad ei oska seda seletada ega moista, miks keegi peaks tahtma ISIS-ega liituda. [30]

Laaneriigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • USA-s 2014. aastal labi viidud kusitluse kohaselt arvas 14% inimestest (sh 22% vabariiklastest , 13% soltumatutest (parteidega mitteseotutest) ja 6% demokraatidest ), et enamik moslemitest toetab ISIS-t, 44% (sh 53% soltumatutest, 41% demokraatidest ja 41% vabariiklastest), et toetus on vordselt jagunenud ja 40% (sh 48% demokraatidest, 35% vabariiklastest ja 31% soltumatutest), et enamik moslemitest vastandub ISIS-ele. [31]
  • Uuringufirma The Polling Company Inc./Woman Trend kusitles 2015. aastal USA moslemeid, kellest 43% utlesid, et ISIS-e uskumused pole islamiparased, 29%, et need on islamiparased, aga ekslikud tolgendused, ning 9% arvas, et need on oiged ja ?ariaadiga kooskolas. [32] Mitmetel hinnangutel on see kusitlus aga ebausaldusvaarne: kahtluse alla on seatud kusitluse labiviimise meetodi sobivus, tahelepanu on juhitud selle tulemuste markimisvaarsele erinemisele sarnasest usaldusvaarsemast uuringust, samuti on osutatud, et uuringu tellija, mottekoja Center for Security Policy juht on avaldanud mitmeid moslemitega seotud vandenouteoreetilisi seisukohti, mis panevad kahtluse alla ta objektiivsuse. [33] [34]
  • Uuringufirma ICM Research i kusitlused naitasid, et 2014. aastal suhtus 44% Suurbritannia elanikest ISIS-esse vaga negatiivselt, 20% monevorra negatiivselt, 5% monevorra positiivselt ja 2% vaga positiivselt (ulejaanud ei osanud vastata). 2015. aasta kusitluse jargi oli vaga negatiivse suhtumisega 80%, monevorra negatiivse suhtumisega 5%, monevorra positiivse suhtumisega 6% ja vaga positiivse suhtumisega 3% brittidest. [35] [36] Moslemite osakaal Suurbritannias on seejuures hinnatud 5%-le. [37] ICM Researchi korraldas 2014. aastal analoogsed kusitlused ka Saksamaal ja Prantsusmaal . Vaga negatiivselt suhtus ISIS-esse 54% sakslastest ja 31% prantslastest, monevorra negatiivselt 28% sakslastest ja 31% prantslastest, monevorra positiivselt 2% sakslastest ja 13% prantslasest ning vaga positiivselt 0% sakslastest ja 3% prantslastest. Nooremates vanusegruppides oli positiivne suhtumine ISIS-esse keskmisest enam levinud. Moslemite osakaalu Prantsusmaal on hinnatud 7,5%-le ja Saksamaal 4,6%-le. [37] [38]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Tharoor, Ishaan (18. juuni 2014). "ISIS or ISIL? The debate over what to call Iraq's terror group" . The Washington Post . Vaadatud 21. juuni 2014 .
  2. ↑ Jon Levine: If You Hear President Obama and John Kerry Call ISIS "Daesh," Here’s Why Mic, 15. november 2015
  3. ↑ Holger Molder. Kuidas taltsutada Islamiriiki ? strateegiline malepartii Lahis-Idas. Maailma Vaade nr 23.
  4. ↑ James Corbett. Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel pohinev uuring . Decivitate.ee, 18.09.2014. (28.10.2014)
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Hille Hanso. Islamiaarmuslased on loonud eduka narratiivi... Diplomaatia nr 136, 12.2014.
  6. ↑ Hille Hanso "Islamiaarmuslased on loonud eduka narratiivi..." Diplomaatia nr 136, 12.2014.
  7. ↑ US general rebrands Isis 'Daesh' after requests from regional partners . A. Yuashin, The Guardian
  8. ↑ Kristjan Ats Magi. Kommentaar: Islamiriigi reklaamkampaania teeb suurkorporatsioonidele silmad ette . (01.11.2014)
  9. ↑ FOTO: Kapo vihjab, et Islamiriigi eest voitlema lainud Eesti kodanik rakendas oma pisitutre terroriorganisatsiooni propagandavankri ette. www.DELFI.ee 14. aprill 2015.
  10. ↑ Scott Atran, Nafees Hamid. Pariis ? soda mida ISIS igatseb . Ajakiri Vikerkaar , 2015 nr 12, lk 84?85.
  11. ↑ http://www.postimees.ee/2991323/islamiriik-tutvustas-oma-raha
  12. ↑ http://majandus24.postimees.ee/3406467/isisel-on-rohkem-raha-kui-senini-arvati
  13. ↑ 13,0 13,1 James Corbett. Islamiriik: mis on ISIS? Avatud allikatel pohinev uuring . Decivitate, 18.09.2014.
  14. ↑ Erik Mannik. Soda ja rahu Suurias .Diplomaatia nr 118/119, Juuni 2013 (28.10.2014)
  15. ↑ 15,0 15,1 Eerik-Niiles Kross . Venemaalt tulnud d?ihadistid radikaliseerisid Suuria kodusoja . Postimees. 17. september 2015.
  16. ↑ Peeter Raudsik. Miks Iraak ei lagune? Diplomaatia nr 134, Oktoober 2014. (01.11.2014)
  17. ↑ Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsioon olukorra kohta Iraagis ja Suurias ning ruhmituse Islamiriik (IS) pealetungi, sealhulgas vahemuste tagakiusamise kohta 2014/2843(RSP).
  18. ↑ Three in Five Syrians Support International Military Involvement . ORB International
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 ORB/IIACSS poll in Iraq and Syria gives rare insight into public opinion . ORB International
  20. ↑ Happy In IS-Held Raqqa? No Way, Say Syrian Activists . RFE?RL
  21. ↑ The Military Campaign against the Islamic State in Iraq and the Levant: Arab Public Opinion . Arab Center for Research and Policy Studies
  22. ↑ Arab Opinion Index 2015 . Arab Center for Research and Policy Studies
  23. ↑ Today's Middle East: Pressures and Challenges . Zogby Research Services
  24. ↑ ISIS Has Almost No Popular Support in Egypt, Saudi Arabia, or Lebanon . The Washington Institute for Near East Policy
  25. ↑ New Poll Shows Majority of Saudis, Kuwaitis, Emiratis Reject ISIS, Back Two-State Solution with Israel . The Washington Institute for Near East Policy
  26. ↑ Public Opinion Towards Terrorist Organizations in Iraq, Syria, Yemen, and Libya . Independent Institute for Administration and Civil Society Studies
  27. ↑ Combating Da'esh: We Are Losing the Battle for Hearts and Minds . The Washington Institute for Near East Policy
  28. ↑ Haitham Numan. Polling in ISIS-Controlled Territories: A Response . The Washington Institute for Near East Policy
  29. ↑ In nations with significant Muslim populations, much disdain for ISIS . Pew Research Center
  30. ↑ 8th annual ASDA’A Burson-Marsteller Arab youth survey: Inside the hearts and minds of Arab youth . ASDA’A Burson-Marsteller
  31. ↑ American Public Attitudes Toward ISIS and Syria
  32. ↑ Poll of U.S. Muslims Reveals Ominous Levels Of Support For Islamic Supremacists’ Doctrine of Shariah, Jihad . Center for Security Policy, 2015
  33. ↑ Lauren Carroll, Louis Jacobson. Trump cites shaky survey in call to ban Muslims from entering US . The PolitiFact, 2015
  34. ↑ Nathan Lean, Jordan Denari. Here’s Why You Shouldn’t Trust the Latest Poll on American Muslims . The Huffington Post, 2015
  35. ↑ Nick Sommerlad. Muslim leader: 'ISIS-supporting Brits may be disenfranchised by Tory cuts' . Daily Mirror, 2015
  36. ↑ ISIS Poll for The Daily Mirror . ICM, 2015
  37. ↑ 37,0 37,1 15% of French people back ISIS militants, poll finds . RT, 2014
  38. ↑ New EU Members Survey, Combined July 2014

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juhtkond
Praegune
  † Endine
Ajalugu
Sundmuste ajatelg
2013   · 2014   · 2015   · 2016   · 2017   · 2018   · 2019   · 2020   · 2021
Rahvusvahelised
harud
Sojad
Lahingud
2013
2014
2015
Nofaliya langemine (2015)   · 2015. aasta Laane-Aafrika pealetung   · 2015. aasta Egiptuse ohuloogid Liibuas   · Bosso ja Diffa reid   · Ida-al-Hasakahi pealetung   · Teine Tikriti lahing   · Sirte lahing (2015)   · Hama ja Homsi pealetung (marts?aprill 2015)   · Sarrini lahing (marts?aprill 2015)   · Yarmouki laagri lahing (2015)   · Al-Karmahi pealetung   · Qalamouni pealetung (mai?juuni 2015)   · Palmyra pealetung (mai 2015)   · Laane-al-Hasakahi pealetung   · Al-Hasakahi linna pealetung   · Tell Abyadi pealetung   · Sarrini lahing (juuni?juuli 2015)   · Al-Hasakahi lahing (2015)   · Kobani veresaun   · Palmyra pealetung (juuli?august 2015)   · Ramadi lahing (2015?2016)   · Al-Qaryatayni lahing (2015)   · 2015. aasta al-Hawli pealetung   · Homsi pealetung (november?detsember 2015)   · 2015. aasta novembri Sinjari pealetung   · Ida-Aleppo pealetung (2015?2016)   · Ninevehi tasandike pealetung   · Tishrini tammi pealetung
2016
Deir ez-Zori pealetung (2016)   · Fallujahi piiramine (2016) Nangarhari pealetung (2016)   · Ben Guerdane lahing   · Ithriyahi-Raqqa pealetung (veebruar?marts 2016)   · Al-Shaddadi pealetung (2016)   · 2016. aasta Khanasiri pealetung   · Al-Qaryatayni lahing (2016)   · Palmyra pealetung (marts 2016)   · Pohja-Aleppo pealetung (marts?juuni 2016)   · Hiti lahing (2016)   · Tipo-Tipo lahing   · Sirte lahing (2016)   · Ar-Rutbahi lahing (2016)   · Pohja-Raqqa pealetung   · Kolmas Fallujahi lahing   · Manbiji pealetung   · Ithriyahi-Raqqa pealetung (juuni 2016)   · 2016. aasta Abu Kamali pealetung   · Al-Rai lahing (august 2016)   · Pohja-al-Babi pealetung (september 2016)   · Laane-al-Babi pealetung (september 2016)   · 2016. aasta Dabiqi pealetung   · Laane-al-Babi pealetung (oktoober?november 2016)   · Al-Babi lahing   · Aleppo pealetung (november?detsember 2016)   · Palmyra pealetung (detsember 2016)
2017
Mosuli lahing (2016?2017)   · Raqqa kampaania (2016?2017)   · Palmyra pealetung (2017)   · Deir ez-Zori pealetung (jaanuar?veebruar 2017)   · Ida-Aleppo pealetung (2017)   · Ida-Homsi pealetung (2017)   · Hama pealetung (marts?aprill 2017)   · 2017. aasta Laane-Ninevehi pealetung   · Tabqa lahing   · Suuria korbe kampaania (detsember 2016?aprill 2017)   · Suuria korbe kampaania (mai?juuli 2017)   · Maskanahi tasandike pealetung   · Marawi lahing   · Raqqa lahing (2017)   · 2017. aasta Louna-Raqqa pealetung   · 2017. aasta Kesk-Suuria kampaania   · Tal Afari lahing (2017)   · Deir ez-Zori kampaania (2017?2019)   · Hawija lahing   · Ida-Suuria kampaania (september?detsember 2017)   · Loode-Suuria kampaania (oktoober 2017?veebruar 2018)   · 2017. aasta Abu Kamali pealetung   · 2017. aasta Laane-Iraagi kampaania
2018
2019
2020
Runnakud
2014
2015
Hypercasher ko??erisupermarketi piiramine   · 2015. aasta Liibua koptide roovimine ja peade maharaiumine   · 2015. aasta Corinthia Hoteli runnak   · Al Qubbahi pommirunnakud   · Bardo Rahvusmuuseumi runnak   · 2015. aasta Sanaa mo?eepommirunnakud   · 2015. aasta Jalalabadi enesetapurunnak   · Curtis Culwell Centeri runnak   · Qatifi ja Dammami mo?eepommirunnakud   · 2015. aasta 26. juuni islamistide runnakud ( Kobani veresaun   · Saint-Quentin-Fallavieri runnak   · 2015. aasta Kuweidi mo?eepommirunnak   · 2015. aasta Sousse'i runnakud )  · 2015. aasta Khan Bani Saadi pommirunnak   · Suruci pommirunnak   · 2015. aasta augusti Bagdadi pommirunnak   · 2015. aasta Ankara pommirunnakud   · Metrojeti lend 9268   · 2015. aasta Beiruti pommirunnakud   · 2015. aasta novembri Pariisi runnakud   · 2015. aasta Tunise pommirunnak   · 2015. aasta Qamishli pommirunnakud
2016
Zliteni veokipommirunnak   · 2016. aasta Hurghada runnak   · 2016. aasta jaanuari Istanbuli pommirunnak   · 2016. aasta Jakarta runnakud   · 2016. aasta Ramadi pommirunnak   · Mahasini mo?eerunnak   · 2016. aasta Sayyidah Zaynabi runnakud   · 2016. aasta Mosuli veresaun   · 2016. aasta veebruari Homsi pommirunnakud   · 2016. aasta veebruari Bagdadi pommirunnakud   · 2016. aasta martsi Istanbuli pommirunnak   · 2016. aasta Brusseli pommirunnakud   · 2016. aasta Adeni autopommirunnak   · Iskandariya enesetapurunnak   · 2016. aasta aprilli Bagdadi pommirunnak   · 2016. aasta Samawa pommirunnak   · 2016. aasta mai Gaziantepi pommirunnak   · 2016. aasta 11. mai Bagdadi pommirunnakud   · Madridi Reali fanniklubide veresaunad   · 2016. aasta Taji gaasielektrijaama runnak   · 2016. aasta mai Jeemeni politsei pommirunnakud   · 2016. aasta mai Bagdadi pommirunnakud   · 2016. aasta mai Jablehi ja Tartousi pommirunnakud   · 2016. aasta 23. mai Jeemeni pommirunnakud   · 2016. aasta Aktobe tulistamised   · 2016. aasta Magnanville'i pussitamine   · 2016. aasta juuni Mukalla runnak   · 2016. aasta Movida Bari granaadirunnak   · 2016. aasta Ataturki lennujaama runnak   · 2016. aasta juuli Dhaka runnak   · 2016. aasta Karrada pommirunnak   · Muhammad ibn Ali al-Hadi mausoleumi runnak   · Wurzburgi rongi runnak   · 2016. aasta juuli Kabuli pommirunnak   · 2016. aasta Ansbachi pommirunnak   · 2016. aasta Normandia kiriku runnak   · 2016. aasta juuli Qamishli pommirunnakud   · 2016. aasta Charleroi politseiametnike pussitamine   · ?t?elkovo kiirtee politseijaoskonna runnak   · 2016. aasta augusti Adeni pommirunnak   · 2016. aasta 5. septembri Suuria pommirunnakud   · 2016. aasta 9. septembri Bagdadi pommirunnakud   · 2016. aasta oktoobri Bagdadi runnakud   · 2016. aasta Quetta politsei koolituskolled?i runnak   · Hamam al-Alili veresaun   · 2016. aasta Khuzdari pommirunnak   · 2016. aasta Samarinda kiriku pommirunnak   · 2016. aasta novembri Kabuli enesetapurunnak   · 2016. aasta novembri Hillahi enesetapu-veokipommirunnak   · 2016. aasta detsembri Adeni enesetapurunnak   · Botroseya kiriku pommirunnak   · 2016. aasta al-Karaki runnak   · 2016. aasta Berliini veokirunnak   · 2016. aasta detsembri Bagdadi pommirunnakud
2017
Istanbuli ooklubi tulistamine   · 2017. aasta 2. jaanuari Bagdadi pommirunnakud   · 2017. aasta jaanuari Azazi pommirunnak   · 2017. aasta Afganistani Ulemkohtu pommirunnak   · Sehwani enesetapurunnak   · 2017. aasta martsi Kabuli runnak   · 2017. aasta Westminsteri runnak   · 2017. aasta Peterburi metroo pommirunnak   · Palmipuudepuha kirikute pommirunnakud   · 2017. aasta Mastungi enesetapurunnak   · Manchester Arena pommirunnak   · 2017. aasta Jakarta pommirunnakud   · 2017. aasta Minya bussi runnak   · Al-Faqma jaatisekohviku pommirunnak   · 2017. aasta London Bridge'i runnak   · 2017. aasta Brightoni piiramine   · 2017. aasta Tehrani runnakud   · 2017. aasta juuni Pakistani runnakud   · 2017. aasta Hurghada runnak   · 2017. aasta runnak Iraagi saatkonnale Kabulis   · 2017. aasta augusti Quetta enesetapurunnak   · 2017. aasta Barcelona runnakud   · 2017. aasta augusti Brusseli runnak   · 2017. aasta Nasiriyahi runnakud   · 2017. aasta 20. oktoobri Afganistani runnakud   · 2017. aasta Siinai terrorirunnak   · 2017. aasta 28. detsembri Kabuli enesetapurunnak   · Puha Menase kiriku runnak
2018
2018. aasta Bagdadi pommirunnakud   · Jalalabadi Paastke Lapsed runnak   · Kizlyari kiriku tulistamine   · 2018. aasta martsi Kabuli enesetapurunnak   · Carcassonne'i and Trebesi runnak   · 2018. aasta 22. aprilli Kabuli enesetapurunnak   · 2018. aasta 30. aprilli Kabuli enesetapurunnakud   · 2018. aasta runnak Korgele Riiklike Valimiste Komisjonile Tripolis Liibuas   · 2018. aasta Mako Brimobi vastasseis   · 2018. aasta Pariisi noarunnak   · Surabaya pommirunnakud   · 2018. aasta Liege'i runnak   · 2018. aasta juuli Jalalabadi enesetapurunnak   · 2018. aasta Mastungi ja Bannu pommirunnakud   · 2018. aasta Quetta enesetapurunnak   · 2018. aasta as-Suwayda runnakud   · 2018. aasta augusti Kabuli enesetapurunnak   · 2018. aasta septembri Kabuli runnakud   · Ahvazi sojavaeparaadi runnak   · 2018. aasta Minya bussi runnak   · 2018. aasta Melbourne'i pussitamisrunnak
2019
2020
2021
Poliitika
Suhted
Uhiskond
ISIL-i meedia
Seotud teemad
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Iraagi_ja_Levandi_Islamiriik&oldid=6656398 "