Hans-Georg Gadamer

Allikas: Vikipeedia
Hans-Georg Gadamer (umbes 2000)
Hans-Georg Gadamer

Hans-Georg Gadamer ( 11. veebruar 1900 Marburg ? 13. marts 2002 Heidelberg ) oli saksa filosoof. Tema tuntuim teos on 1960 . aastal ilmunud " Tode ja meetod " ("Wahrheit und Methode"), mis on filosoofilises hermeneutikas alustrajav.

Ta kirjeldas toe ja teaduse suhteid.

Elu ja tegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malestustahvel Wrocławis Johannes Gadamerile, 1902?1919 Breslau ulikooli frarmatseutikainstituudi direktorile , Breslau ulikooli toksikoloogia professorile, ja Hans-Georg Gadamer, 20. sajandi olulisele filosoofile, 1993 Wrocławi ulikooli audoktoriks nimmetatule, Wrocław 2003

Perekond ja promoveerumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hans-Georg Gadameri vanaisa Oskar Gadamer oli ettevotja Dittersbachis Waldenburgi lahedal Alam-Sileesias , tema isa Johannes Gadamer oli farmatseut ja keemik . Aastal 1902 kutsuti Johannes Gadamer Breslau ulikooli farmatseutilise keemia korraliseks professoriks ja jai sellele ametikohale 1919. aastani. Tema esimene abikaasa (aastatel 1897?1904) oli Johanna Gadamer, snd Gewiese, muursepp- ja puuseppmeister Hugo Gewiese ja tema abikaasa Adele Beckeri tutar, Hans-Georg Gadameri ema, kes 1904 suri. Aastast 1905 oli Johannes Gadamer abielus Hedwig Gadameriga, snd Hellich, kaevandusdirektor Erich Hellichi ja tema abikaasa Ida Ehlerti tutrega. [1] Hans-Georg Gadameri onu oli maanounik Georg Gewiese .

Hans-Georg Gadamer kasvas ules Breslaus ja sooritas seal kupsuseksamid . Seejarel oppis ta germanistikat, ajalugu, kunstiajalugu, filosoofiat ja pedagoogikat Breslau ulikoolis , Marburgi ulikoolis ja Muncheni ulikoolis . Uks tema oppejoude oli Richard Honigswald . Aastal 1919 jatkas ta opinguid Marburgi ulikoolis. Seal promoveerus ta 1922 Paul Natorpi ja Nicolai Hartmanni juhendamisel doktoritooga "Das Wesen der Lust nach den platonischen Dialogen" ("Lobu olemus Platoni dialoogide jargi"). [2]

Edmund Husserl, Martin Heidegger, Paul Friedlander [ muuda | muuda lahteteksti ]

Heideggeri "hutt" Todtnaubergi kohal

Alates 1923. aastast kais Gadamer Edmund Husserli ja Martin Heideggeri loengutel Freiburgi ulikoolis ja suvel Heideggeri "hutis" Todtnaubergis . Kohtumisest Heideggeriga sai Gadameri jaoks "liiga varajase enesekindluse taielik vapustus". [3] Aasta hiljem, 1924. aastal, hakkas Gadamer oppima Paul Friedlanderi juures klassikalist filoloogiat, sest tal oli "tunne, et" ta on "selle motleja [Heideggeri] uleolekust lihtsalt rohutud, kui ma i leidnud oma pinda millel ma seisaksin voib-olla kindlamalt kui see voimas motleja ise". [4] Aastal 1927 sooritas Gadamer oppejou riigieksami.

Habiliteerumine Marburgi ulikoolis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastal 1929 habiliteerus Gadamer Heideggeri ja Friedlanderi juhendamisel Marburgi ulikoolis filosoofia alal ja temast sai Marburgi ulikooli eradotsent . Tema habilitatsioonitoo pealkiri oli "Platoni dialektiline eetika. Tolgendusi "Philebose" kohta. Aastal 1931 avaldati tema too Saksa Teaduse Hadakogukonna ( Notgemeinschaft der Deutschen Wissenschaft ) rahastusel. [5] . Parast Pariisis viibimist 1933 avaldas ta 1934 too "Plato und die Dichter" ("Platon ja luuletajad"), millega tal onnestus labimurre Platoni " Politeia " tolgendamises. Selles toos on naha Gadameri hermeneutika esimesed, vaga selged alged, ja too annab tunnistust ebakriitilisest, pigem apoliitilisest suhtumisest rahvussotsialismisse . [6]

Rahvussotsialismi aeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Augustis 1933 sai Gadamerist Rahvussotsialistliku Opetajate Liidu liige. [7] 11. novembril 1933 kirjutas ta alla oppejoudude truudusvandele ( Bekenntnis der Professoren an den deutschen Universitaten und Hochschulen zu Adolf Hitler und dem nationalsozialistischen Staat) [8] . Oppeaastal 1934/35 sai Gadamer Kieli ulikoois vakantsele oppetooli hoidjaks; oppetool oli vabanenud, kui Richard Kronerilt oli juudi paritolu tottu opetamisoigus ara voetud. Oktoobris 1935 osales Gadamer vabatahtlikult Rahvussotsialistliku Saksa Oppejoudude Liidu oppejoudude laagris Weichselmundes Danzigi lahedal. Parast seda sai ta 1937 Marburgi ulikoolos ajutise erakorralise professori ametikoha, mida talle varem polnud antud, kuigi tavalised kuus aastat eradotsendina olid tal juba tais. Gadamer sai nuud oppetooli hoidjaks Marburgi ulikoolis oppetoolil, mis oli vabanenud Erich Frankist , kellelt oli samuti juudi paritolu tottu opetamisoigus ara voetud. Kaks aastat hiljem sai ta kutse Leipzigi ulikooli , kus ta parast oppetooli hoidjaks olemist 1938/39 kutsuti Arnold Gehleni jareltulijana 1939 Leipzigi ulikooli korraliseks professoriks ja filosoofiainstituudi direktoriks. [9] SD liigitas Gadameri maailmavaatelises hinnangus "SD toimikutes filosoofiaprofessorite koht" SS-i seisukohast suhtumises rahvussotsialismisse indiferentseks. [10] Teise maailmasoja ajal tegi Gadamer kaastood rahvussotsialistlikule projektile " Vaimuteaduste sojapanus " [8] . Gadamer oli kull rahvussotsialismisse massitud, kuid hoidus end rahvussotsialismi ajal liiga palju eksponeerimast. [11]

Esimesed aastad parast teist maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast soda sai Hans-Georg Gadamerist 1945 Leipzigi ulikooli filosoofiateaduskonna dekaan ja hiljem 1947. aastani rektor. Kui lootused demokraatlikule arengule Noukogude okupatsioonitsoonis olid purunenud, otsis Gadamer aktiivselt kohta mones laane tsoonis. 14. augustil teatas ta tagasiastumisest rektoriametist 1. oktoobril ning sai sellel paeval koha Frankfurdi ulikoolis , algul oppetooli hoidjana, 1. juulist 1948 korralise professorina. Kui ta laks Leipzigisse tagasi ametit ule andma, siis ta arreteeriti pealekaebuse pohjal ja uks Noukogude ohvitser kuulas ta ule, kuid ta lasti jalle vabaks. Aastal 1949 kutsuti ta Heidelbergi ulikooli Karl Jaspersi jareltulijaks. [12]

Helmut Kuhni ja Karl Lowithi tagasitulek Saksamaale [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gadamer asutas 1953 koos Helmut Kuhniga ajakirja Philosophische Rundschau . Samal aastal tuli Karl Lowith , kes oli 1934 juudi paritolu tottu Saksamaalt emigreerinud, Gadameri vahendusel tagasi ja sai kutse Heidelbergi ulikooli. Aastal 1951 sai Gadamerist Heidelbergi Teaduste Akadeemia liige. Aastal 1960 avaldas ta raamatu " Tode ja meetod " ("Wahrheit und Methode").

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ta on valitud ka Humanitaaruuringute Akadeemia (Moskva) liikmeks.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Neue deutsche Biographie , kd 6, Gaal ? Grasmann , Berlin 1964.
  2. ↑ Leipzigi ulikooli professorite kataloog
  3. ↑ Philosophische Lehrjahre , lk 23.
  4. ↑ Vernunft im Zeitalter der Wissenschaft , 1976, lk 159?161.
  5. ↑ Hans-Georg Gadamer ], Deutsche Forschungsgemeinschaft.
  6. ↑ Teresa Orozco. Platonische Gewalt. Gadamers Hermeneutik der NS-Zeit , Argument Verlag, 2. trukk, Hamburg 2004.
  7. ↑ Ideologische Machte im deutschen Faschismus , kd 5, Heidegger im Kontext: Gesamtuberblick zum NS-Engagement der Universitatsphilosophen , George Leaman, Rainer Alisch, Thomas Laugstien, Verlag: Argument Hamburg 1993, lk 105, ISBN 3-88619-205?209.
  8. ↑ 8,0 8,1 Ernst Klee . Das Personenlexikon zum Dritten Reich. Wer war was vor und nach 1945 , Fischer Taschenbuch Verlag, 2., ajakohastatud trukk, Frankfurt am Main 2005, lk 172.
  9. ↑ Grondin. Hans Georg Gadamer , lk 378?380.
  10. ↑ Georg Leaman, Gerd Simon. Deutsche Philosophen aus der Sicht des Sicherheitsdienstes des Reichsfuhrers SS. ? Jahrbuch fur Soziologie-Geschichte 1992 , lk 261?292.
  11. ↑ Richard Wolin. Nazism and the complicities of Hans-Georg Gadamer. Untruth and Method. ? The New Republic , 15. mai 2000, lk 36?45. Vrd: Richard E. Palmer. A Response to Richard Wolin on Gadamer and the Nazis. ? International Journal of Philosophical Studies , 2002, 10, lk 467?482.
  12. ↑ Vt: Grondin. Hans Georg Gadamer , lk 383?385.

Teosed eesti keeles [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hans-Georg_Gadamer&oldid=6396906 "