George Frederic Parrot (ka Georg Friedrich Parrot , Georg Friedrich von Parrot , Georges-Frederic Parrot ; 5. juuli 1767 Mompelgard (Montbeliard), Wurttembergi hertsogiriik ? 20. juuli ( vkj 8. juuli) 1852 Helsingi ) oli ?oti-prantsuse paritolu Eestis ja Venemaal tegutsenud fuusik, Tartu Ulikooli esimene taastamisjargne rektor ja Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik. ^[1]

1802?1803, 1805?1806 ja 1812?1813 oli Parrot Tartu Ulikooli rektor, 1802?26 Tartu Ulikooli teoreetilise ja eksperimentaalse fuusika korraline professor. Tema eestvedamisel loodi Pulkovo observatoorium ning Tartu Ulikooli juures kogu Venemaa ulikoolidele oppejoude ette valmistanud Professorite Instituut . ^[1]

Parrot andis olulise panuse Tartu ulikooli ulesehitamisse, seisis parisorjuse kaotamise eest ning toetas Liivimaal linna- ja kulakoolide vorgustiku rajamist, mis aitasid hiljem kaasa Eesti ja Lati omariikluse sunnile. Ta andis nou keiser Aleksander I -le ning hiljem ka keiser Nikolai I -le, mojutades nii sundmusi terves Vene impeeriumis.

Tartu ulikooli rektor on olnud ka tema poeg Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parrot lopetas 1786 Stuttgardi Ulikooli , mis asus toonases Wurttembergi hertsogiriigi pealinnas. 1801. aastal sai ta Konigsbergis filosoofiadoktori kraadi trukis ilmunud toode eest. 1811. aastast oli ta Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige, hiljem liige (1826?1829 matemaatikas ja 1830?1840 fuusikas) ning 1840. aastast auliige. ^[1]

1786?1788 oli ta Normandias krahv d'Herici juures koduopetaja ning 1788?1795 tegutses Saksamaal matemaatika ja fuusika eratundide andjana. ^[1] Saksamaalt lahkus ta peamiselt majanduslikel pohjustel: hiljuti abiellunult vajas ta regulaarsemat sissetulekut kui voimaldasid matemaatika eratunnid ja leiutiste voistlused. ^{[ viide? ]} 1795 tuli ta Liivimaale , kus oli krahv C. von Sieversi perekonnas koduopetajaks ^[1] C?sises ja Vecates ^[2] . 1796?1801 oli ta Riias (1792 asutatud) Liivimaa Uldkasuliku ja Okonoomilise Sotsieteedi (Livlandische gemeinnutzige und okonomische Sozietat) sekretar ja arendas valja selle tegevuse pohisuunad. ^[1] Hiljem Tartu Ulikoolis liikunud kuulujutud, mille kohaselt Parrot olevat lahkunud Prantsusmaalt revolutsiooni ajal poliitiliste vaadete tottu ning olevat Napoleoni pooldavate sonavottude parast ka Riias luhemat aega vangis istunud, ei vastanud toele. ^[3]

Aastast 1802 oli Parrot Tartus taasrajatud Tartu Ulikooli teoreetilise ja eksperimentaalse fuusika korraline professor. Sellal kais ulikoolis age voitlus Balti ruutelkondade moodustatud konservatiivse kuraatorite kolleegiumi ja valgustusmeelsetest professoritest koosneva noukogu vahel. Parrotist sai ulikoolis aadlivastase opositsiooni juht. Raskes situatsioonis aitas professoreid onnelik juhus: 22. mail 1802 peatus Tartus labisoidul Preisimaale noor keiser Aleksander I , kellele Parrot pidas ulikoolis hiilgava prantsuskeelse tervituskone. Kone meeldis keisrile sedavord, et ta tellis sellest endale koopia ja teatas oma vastuskones, et sealtpeale voib Tartu Ulikool arvestada keisri soosingu ja erilise sumpaatiaga. Parroti positsioon tugevnes ja ta valiti 28. juunil 1802 professor Ewersi asemele uueks prorektoriks (rektori ulesannetes). Aadlipoolsed runnakud aga agenesid sedavord, et noukogu saatis Parroti Peterburi, kus oktoobri lopul toimunud audientsil sai Parrot oma missioonile keisrilt taieliku toetuse ning asja loodud Vene Haridusministeeriumi juhtide osalusel valmis "Tartu Keiserliku Ulikooli pohimaarus", millele keiser andis Parroti palvel erilise autoriteetsuse margiks 12. detsembril 1802 (oma 25. sunnipaeval) omakaelise allkirja. Pohimaarusega voeti Tartu Ulikool keisri erilise hoole alla, vabastati kuraatorite kolleegiumi eestkostest ning allutati otse Haridusministeeriumile. Tartu Ulikool sai taieliku sisemise autonoomia ja soodsa riikliku finantseerimise. 22. detsembril 1802 kandis Parrot juubeldavale Tartu Ulikooli noukogule oma reisi tulemustest ette ja ta valiti Tartu Keiserliku Ulikooli esimeseks rektoriks (kuni 1. augustini 1803). ^[1]

Georg Friedrich Parrot oli Tartu Ulikooli rektor ka aastail 1805?1806, 1808?1809 ja 1812?1813. Aastail 1813?1814 ja 1817?1818 oli ta filosoofiateaduskonna dekaan, 1826. aastast omal algatusel emeriitprofessor . 1826. aastast elas ta Peterburis , kus oli Teaduste Akadeemia fuusikakabineti juhataja. Teadusorganisaatorina algatas ta mitmeid projekte, millest tahtsaimad oli Pulkovo observatooriumi rajamine ja Professorite Instituudi asutamine Tartu Ulikooli juures. ^[1] Ta paistis silma valgustusideoloogia pooldajana.

Parrot suri reisil Helsingisse ja on maetud Smolenka luteri kalmistule Peterburis . ^{[ viide? ]}

Teadustoo [ muuda | muuda lahteteksti ]

Georg Friedrich Parrot kirjutas uurimusi elektri , optika , vedelike fuusika , geoloogia ja meteoroloogia valdkonnast. Tema toodest on pusivama vaartusega osmoosi tahtsuse rohutamine fusioloogilistes protsessides, samuti kuulub talle galvaanilise elektri keemiline teooria. Kokku avaldas ta umbes 120 teadustood. ^[1]

Ta sooritas mitu uurimisretke Krimmi , Kaukaasiasse , Alpidesse , Pureneedesse jm. Ekspeditsioonide kohta avaldatud tood kasitlevad Maa gravitatsiooni ja magnetismi , geoloogilist ehitust jm. Ta kirjutas korgetasemelisi fuusikaopikuid, korraldas Tartu Ulikooli fuusikakabineti sisustamise tolleaegse teaduse korgtasemele vastavate riistadega, leiutas ja konstrueeris neid ka ise. Selle tulemusena kujunes Tartu Ulikooli fuusikakabinet Pohja-Euroopa ulikoolide uheks parima varustusega teadusasutuseks, millel kujunesid viljakad kontaktid Euroopa tahtsaimate fuusikakeskustega ( London , Stuttgart , Leipzig , Leiden jt). ^[1]

Parrot oli Mecklenburgi Pollumajandusseltsi , Keiserliku Farmakoloogilise Uhenduse , Kuramaa Kirjandus- ja Kunstiseltsi liige, Tartu Akadeemilise Musse asutajaliige ja mitme teise (kokku ule kumne) vene ja valismaa teadusuhingu ja -seltsi liige ning auliige. ^[1]

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1806 ? Puha Vladimiri ordeni 4. jark (teadusliku ja administratiivse tegevuse eest) ^[1]
• 1808 ? valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
• 1811 ? valiti Keiserliku Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks
• 1826 ? valiti Keiserliku Teaduste Akadeemia akadeemikuks (1840. aastast auliige)
• 1826 ? Puha Anna ordeni 2. jark (teadusliku ja administratiivse tegevuse eest) ^[1]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parroti malestuseks kinnitati 1913 . aastal Tartu Inglisillale portreemedaljon koos puhendustekstiga.

Perekond [ muuda | muuda lahteteksti ]

George Frederic Parroti vanemad olid Montbeliardi burgermeister ja Wurttembergi hertsogi ouekirurg Jean Jaques Parrot ^[1] ja Marie Margarethe Borgeol. Tema vennad olid filosoofiaprofessor ja riiginounik Christoph Friedrich Parrot (1751?1812) ^{[ viide? ]} ja Wurttembergi riiginounik Johann Leonhard Parrot ^[1] (1755?1836), ning tema ode Clemence (suri 1836) oli kasvataja Polva kihelkonnas Varbusel . ^{[ viide? ]}

1789. aastal abiellus ta Wilhelmine Lefortiga (suri 1794). Abielust sundisid:

• Wilhelm Friedrich Parrot (1790?1872), vaimulik ja jutlustaja Burtniekis Liivimaal
• Jean Jacques Friedrich Wilhelm Parrot (ka Johann Jakob Friedrich Wilhelm Parrot, 1791?1841), arstiteadlane, bioloog ja alpinist, kes tousis esimesena Ararati mae tippu Armeenias . ^{[ viide? ]}

1796. aastal abiellus George Frederic Parrot Jaunate ( Neu-Ottenhof ) moisarentniku tutre Amalie Helene Hausenbergiga (sund. 1774). ^{[ viide? ]}

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Rede Ueber den Einfluss einer Universitat auf die Geistekultur derjenigen, welche sich nicht eigentlich dem gelehrten Stande, nidmen. Bey Gelegenheit der Uebernahme des Prorektorats am 1. August 1802 gehalten. Dorpat, 1802
• Rede bey Gelegenheit der Publication der Statuten der Universitat und der Abgabe des Rektorats am 21. September 1803 gehalten von G. F. Parrot der Physik an der Kaiserlichen Universitat zu Dorpat. Dorpat, 1803
• Grundriss der theoretischen Physic zum Gebrauche fur akademische Vorlesungen I, II. Dorpat, 1809, 1811
• Ueber den Einfluss Physik und Chemie auf die Arzneykunde … [Dorpat, 1802]
• Uebersicht des Systems der theoretischen Physik. [Dorpat, 1806]
• Grundriss der theoretischen Physic zum Gebrauche fur akademische Vorlesungen. Dritter Theil: Grundriss der Physic der Erde und Geologie. Riga und Leipzig, 1815
• Entretiens sur la physique. 1?6. [Dorpat, 1824]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Tartu ulikooli rektorite loend

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Glaser, W. Chr. "Der erste Rector der Dorpater Deutschen Universitat" (1802). // Livlandische Hefte. I, Januar 1876. Lubeck, 1876
• Friedrich Bienemann "Georg Friedrich Parrots Jugendleben (1767?1801)" Separat-Abdruck aus der "St. Petersburger Zeitung" (1897)
• Friedrich Bienemann "Der Dorpater Professor Georg Friedrich Parrot und Keiser Aleksander I" Reval, 1902
• "Eesti entsuklopeedia" kd 14, lk 360
• "Tartu Ulikooli ajalugu" II kd, lk 5, 13?14, 17, 24, 31?42, 47?50, 54?56, 61, 63, 70?71, 75?78, 80?81, 88, 96?97, 108, 116, 150, 153, 195, 207?208, 210, 215?216, 218?219, 242, 253, 407
• TALE XIII, 91, 93, 94, 105
• "G. F. Parroti 200-ndale sunniaastapaevale puhendatud teadusliku konverentsi materjale (Tartu 1.?2. juuli 1967)" Tartu, 1967
• Juri Allik ja Kenn Konstabel "Georg Friedrich Parrot ja teadvustamata jarelduste teooria" Akadeemia 17(3)/2005, lk 455?471
• Eesti teaduse biograafiline leksikon . 3. koide: N?Sap TTEU, avaldatud elektrooniliselt 2013
• Marge Kasper , Epi Tohvri . Georges Frederic Parrot' prantsuse nimest, paritolust ja retoorikast: rektori tervituskone keisrile ja selle lausumiskontekstid. Tuna 1/2015, lk 36?50.
• Epi Tohvri. "Georges Frederic Parrot: Tartu Keiserliku Ulikooli esimene rektor" Tartu Ulikooli Kirjastus 2019, ISBN 9789949031436

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Georg Friedrich Parrot Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
• TLUAR rahvusbibliograafia isikud: Parrot, Georg Friedrich von
• Valjavote Eestimaa ruutelkonna genealoogilisest kasiraamatust
• Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 3 koide L-R, Mitau 1831
• Паррот, Георг Фридрих Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона: В 86 томах (82 т. и 4 доп.). ? СПб., 1890?1907
• Georg Friedrich Parrot Venemaa Teaduste Akadeemia kodulehel
• Georg Friedrich Parrot Deutsche Nationalbibliothekis

Kaesolevas artiklis on kasutatud " Eesti teaduse biograafilise leksikoni " materjale.