한국   대만   중국   일본 
Gaza sektor ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Gaza sektor

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Gaza tsoon )
Gaza sektor
araabia ???? ???
Qi??‘ Ghazzah
heebrea ????? ???
Retsu'at-Azza
Pindala: 360 km²
Elanikke: 2 375 259 (2022)
Rahvastikutihedus: 6598 in/km²
Keskus: Gaza

Gaza sektor ehk Gaza tsoon ehk Gaza maariba on uks kahest araablaste Palestiina lahusasuvast osast (teine on Jordani Laanekallas ). See on rannariba Vahemere kagurannikul, piirneb pohjas ja idas Iisraeliga ning edelas Egiptusega .

Tsooni pindala on 360 km². Pikkus on umbes 40 km, laius 6?14 km. Maismaapiiri pikkus on 62 km, sellest Iisraeliga 51 km ja Egiptusega 11 km. Rannajoon on 40 km pikkune.

Elanike arv oli 2017. aasta juulis hinnanguliselt 1 795 183 [1] , 2008. aasta juuli hinnangul 1 500 202 [2] . 2004. aastal oli seal 1 145 100 elanikku.

Rahvastiku tihedus on 4167 in/km².

Gaza tsoon kuulub formaalselt tervikuna Palestiina omavalitsuse administratsiooni alla. Alates Gaza lahingust juunis 2007 hoiab Gaza tsooni enda kontrolli all radikaalne islamiruhmitus ?am?s .

Aastatel 1967?2005 valitses Gaza tsooni Iisrael. Vastavalt Oslo lepetele hoiab Iisrael enda kontrolli all Gaza tsooni ohuruumi ja territoriaalvett , maapiiri Iisraeliga pohjas ja idas ning merepiiri laanes. Koostoos Egiptuse ja Euroopa Liiduga hoiab Iisrael videolulituse kaudu kaudselt enda kontrolli all ka inimeste liikumist lounapiiril Egiptusega.

Vee- ja elektrivarustus ning telekommunikatsioonid soltuvad Iisraelist.

Aastatel 1948?1967 valitses Gaza tsooni Egiptus. Egiptus hoiab enda kontrolli all Egiptuse ja Gaza tsooni vahelist piiri.

Gaza tsoonis paikneb Palestiina araablaste suurim linn ja omavalitsuse keskus Gaza , mille jargi piirkond on nime saanud.

Ajavoond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gaza sektoris kehtib Ida-Euroopa aeg , suvel Ida-Euroopa suveaeg .

Tahised [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kaugekonekood [ muuda | muuda lahteteksti ]

Palestiina kaugekone- maakood on 970, kuid seda saab kasutada ainult araabia maadest helistades. Koik koned labivad Iisraeli telekommunikatsioonivorgu, mistottu alati tootab Iisraeli maakood 972. Gaza tsooni helistades lisatakse prefiks 082.

Loodus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gaza liivarand

Nagu kogu ajaloolise Palestiina Vahemere rannik, koosneb Gaza tsoon liivast ja luidetest . Ainult 14% pindalast on pollumajanduslikult kasutatav maa.

Korgeim punkt on Abu 'Awdah (105 m ule merepinna) tsooni kagunurgas.

Aasta keskmine sademete hulk on 150?450 mm. Pohjavett on rikkalikult.

Rahvastik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elanike arv oli 2008. aasta hinnangul 1 500 000. Aastal 2004 oli elanikke 1 145 100, 2007. aasta juuli hinnangul 1 481 080. Elanike arv kahekordistub praeguse kasvutempo juures umbes iga 15?20 aasta tagant.

Sundimus on uks suuremaid maailmas. Ule poole rahvastikust on nooremad kui 15-aastased.

Keskmine eluiga on vaiksem kui Jordani Laanekaldal ja Iisraelis. 1990. aastate teisel poolel oli see meestel 70,4 ja naistel 73,4 aastat.

Paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Umbes 60% elanikest on esimese araabia-Iisraeli soja ajal 1948 praeguse Iisraeli territooriumilt saabunud pogenikud ja nende jareltulijad.

Asustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvastiku tihedus on 4167 in/km² (2007. aasta juulis hinnanguliselt 4118 in/km²). Gaza tsoon on uks tihedamini asustatud piirkondi maailmas.

Gaza tsoonis on jargmised linnad:

Kuni augustini 2005 oli Gaza tsoonis juudi enklaavis 21 juudi asundust umbes 8500 elanikuga.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sisemajanduse kogutoodang on hinnanguliselt 770 miljonit USA dollarit, elaniku kohta 600 USA dollarit.

Ametlikult on kaibel Iisraeli uus seekel , faktiliselt Egiptuse nael .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vana postkaart Gaza piirkonna elanikega
Gaza linna turulinnaosa ( s?q )
Vaade Gaza linnale (2007)
Via Maris (lilla) ja teised Levandi kaubateed 1300. aasta paiku e.Kr

Viimase 3500 aasta jooksul on Gaza ajalugu kujundanud tema asend Pohja-Aafrikat Levandi viljaka maaga uhendaval teel. Ta oli strateegiliselt tahtis Egiptuse kuningatele ja paljudele hilisematele riikidele, mis piirkonda valitseda tahtsid. Seetottu on ta korduvalt olnud suurte sojakaikude keskmes. Gaza tsooni peamaantee ?al?? ad-D?ni tee on uks maailma vanemaid. Seda on kasutanud Vana-Egiptuse kuningate ja Aleksander Suure vaed, ristisodijate ratsavagi ning Napoleon .

Vanaaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Gaza piirkond oli vanaajal oluline kaubanduskeskus Aafrika, Aasia ja Euroopa piirialal. Labi Palestiina viis kaubatee Via Maris .

Gaza linna on esmamainitud 15. sajandil eKr .

Kui mererahvad 12. sajandil eKr rundasid Egiptust , hoivasid selle ala vilistid ning tegid sellest oma asuala keskuse.

Alates 8. sajandist eKr vahetus piirkonnas voim kiiresti. Ala oli vaheldumisi Egiptuse , Assuuria ja Uus-Babuloonia voimu all.

6. sajandi lopust eKr oli piirkond Parsia voimu all.

Aleksander Suur vallutas agedat vastupanu osutava Gaza linna 332 eKr parast kolm kuud kestnud piiramist. Seejarel tapsid tema vaed koik linna meessoost elanikud. Piirkonda valitsesid hiljem Ptolemaiosed Egiptusest ja Seleukiidid Suuriast.

1. sajandil eKr vallutas piirkonna Rooma riik . Roomlased ehitasid Gaza linna taas ules, nii et ta puhkes jalle oitsele.

Keskaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Yarm?ki lahingut 636 vallutasid linna araablased.

11. sajandil vallutasid piirkonna ajutiselt ristisodijad .

12. sajandil hoivasid selle Egiptuse mamelukid .

Uusaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

1517 . aastal langes mamelukkide riik Osmanite riigi voimu alla.

Parast Esimest maailmasoda Osmanite riik lagunes ning piirkond kuulus Rahvasteliidu Briti Palestiina mandaatala alla.

1948?1967 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iisraeli riigi valjakuulutamisest 1948 kuni Kuuepaevase sojani 1967 haldas piirkonda Egiptus , kuigi ta seda ei annekteerinud .

Suessi kriisi ajal 1956 vallutas Gaza tsooni Iisrael ning okupeeris seda ajutiselt, kuni see jalle Egiptuse katte langes.

1967?2005 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kuuepaevases sojas 1967 . aastal vallutas Iisrael Egiptuselt muu hulgas Gaza tsooni.

Iisrael rajas Gaza tsooni mitu juudi asundust ( Ne?arim , Kefar Darom , Gush Qatif ). Need holmasid 40% Gaza tsooni pindalast ja seal elas 8000 asunikku. Gaza tsooni araablastest elanikel ei olnud neile asundustele ligipaasu ning nad loikasid ara tee randa ja poldude juurde.

Alates Gaza-Jeeriko leppest oli Gaza tsoon valdavalt Palestiina omavalitsuse all.

Alates Teise intif??ah ' valjakuulutamisest 1994 . aastal oli Iisraeli ja Palestiina vahel korduvaid veriseid kokkuporkeid. Gaza tsoon on endiselt islamistliku ?am?si kants.

2004 . aastal viisid Iisraeli relvajoud labi operatsiooni Vikerkaar relvade salakaubaveo tokestamiseks.

2005 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Iisraeli peaminister Ariel Sharon alustas 2005 parast pikaajalisi sisepoliitilisi tulisid nn Sharoni plaani jargi tagasitombumist Gaza tsoonist, mis holmas koikide juudi asunduste likvideerimist piirkonnas. Knessetis oli see plaan saanud 60 poolt- ja 47 vastuhaalt. Sellise enamuse saamiseks pidi Sharon toetuma opositsiooni , sealhulgas Toopartei haaltele, sest tema enda partei oli selles kusimuses lohenenud ning moned selle saadikud haaletasid vastu.

15. augustil 2005 algas Gaza tsoonist tagasitombumine keeluga Iisraeli tsiviilisikutele Gaza tsooni siseneda ja seal viibida. 21 piirkonnas paikneva juudi asunduse asunikule anti algul 48-tunnine tahtaeg piirkonnast lahkumiseks. Seejarel algas Iisraeli vagede valjaviimine. Mone paevaga lahkuti juudi asundustest. Majad lammutati, et anda need alad araablastele ule. 2005 . aasta 12. septembri hommikul lahkus Kisufimi piiripunkti kaudu Gaza tsoonist viimane Iisraeli sojavaekonvoi. Sellega loppes Iisraeli 38 aastat kestnud sojaline kohalolek Gaza tsoonis. Palestiina araablased tahistasid seda paugutamise ja tuututavate autode rongidega. Mitmes juudi asunduses suutasid araablased sunagoogi , mis oli ainsa hoonena pusti jaetud.

Jargnes verine voitlus araabia klannide vahel ning ?am?si ja Fata?i vahel. Hukkus sadu tsiviilisikuid. Infrastruktuuri valjaehitamine takerdus.

Sagenesid raketirunnakud Iisraeli territooriumile. 25. detsembril 2005 andis Ariel Sharon vagedele korralduse raketirunnakuid Iisraeli linnadele takistada. Selleks oli ette nahtud 2,5 km laiune tsoon Gaza tsooni pohjaosas, kuhu Palestiina araablastel oli sissepaas keelatud. 27. detsembril 2005 kutsus Iisraeli armee selle "turvatsooni" elanikke valjuhaaldite ja lendlehtedega ules sealt lahkuma.

2007 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Juunis 2007 joudsid Palestiina juhtivate poliitiliste ruhmituste, islamistliku ?am?si ja moodukama Fata?i vahelised pinged uude haripunkti. 14. juunil 2007 laks kontroll Gaza tsooni ule ?am?si katte.

Palestiina president Ma?m?d ‘Abb?s kutsus 17. juunil 2007 ametisse Sal?m Fayy??i valitsuse , mida ?am?s aga ei tunnustanud. See ajendas ?am?si ja Fata?i vahelise Gaza lahingu , millest tuli voitjana valja ?am?s.

Selle konflikti tagajarjel valitseb Gaza tsooni faktiliselt islamistlik ?am?s eesotsas Ism?‘?l Han?yah 'ga. ?am?sil on kavas rajada oma riik, mida hakataks valitsema ?ariaadi kohaselt. 30. juulil kutsus Han?yah Gaza tsooni ule 40 valismaa ajakirjaniku.

19. septembril 2007 kuulutas Iisraeli Ehud Olmerti valitsus Gaza tsooni "vaenulikuks alaks", viidates sagenevatele raketirunnakutele. Kaitseminister Ehud Baraki sonul ei piisanud selleks enam ohurunnakutest rakettide oletatavate asupaikade pihta ja maavagede luhiedasitungidest. Enne Gaza tsoonile suure runnaku alustamist proovitavat ?am?si norgestamiseks alternatiivseid meetmeid. Need nagid ette kutuse ja elektriga varustamise vahendamist ning kaubavahetuse ja piiriuletusvoimaluste piiramist, valtides aga humanitaarkriisi [3] . URO peasekretar Ban Ki Moon kutsus seepeale Iisraeli ules oma otsust veel kord kaaluma, viidates sellele, et Iisraelil on kohustused tsiviilelanike ees ning inimoigusi tuleb austada. Palestiina president Ma?m?d ‘Abb?s nimetas seda otsust meelevaldseks, kuna seetottu peaks 1,5 miljonit Palestiinlast vastutama araablaste tegude eest, mida nemad ei ole korda saatnud. [4]

2008 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Reaktsioonina ?am?si jatkuvatele runnakutele Gaza tsooni pohjaosast Iisraeli linna Sederoti pihta raketirunnakutele rakettidega Qas?m sulges Iisrael 18. jaanuaril 2008 piiripunktid Gaza tsooniga ning lopetas Gaza tsooni kutusega (nafta, bensiini ja maagaasiga) varustamise. Ainus naftat kasutav elektrijaam Gaza linna juures pidi puhapaeval, 20. jaanuaril 2008 kella 20 paiku elektritootmise katkestama, mis tingis suure (vahemalt 800 000 elanikku puudutava) elektrikatkestuse Gaza tsoonis. Elektrikatkestuses suudistasid teineteist Iisrael ja ?am?si re?iim eesotsas Ism?‘?l Han?yah 'ga. Iisraeli poole arvates oli elektritootmise katkestamine ja elektrikatkestus lavastatud, et rahvusvaheline uldsus mojutaks Iisraeli blokaadi lopetama; et Iisraelist tuleb kaablite kaudu 70% Gaza tsooni elektrist, ei olevat elektrikatkestusel seost bensiiniga varustamise katkestamisega. Ka kutusevarud olevat olnud elektritootmise jatkamiseks piisavad. Samuti olevat neil olnud mitmenadalased toiduvarud. [5] Et paljud pagaritookojad pidid elektri puudumise tottu too katkestama, tekkisid suured leivajarjekorrad. Kalurid ei saanud bensiini puudumise tottu merele minna. Ma?m?d ‘Abb?s kutsus Iisraeli ules taastama bensiini ja maagaasiga varustamise ning avama piiripunktid. [6] Varsti teatas Iisraeli Ehud Olmerti valitsus piiride avamisest ning abisaadetiste ning elektritarnete taastamisest. [7]

23. jaanuaril 2008 lohkasid sissid mitusada meetrit Gaza tsooni ja Egiptuse vahelisest piirimuurist Philadelphi koridorist . Julgeolekujoud ei suutnud piiri uletamist takistada. Kumned tuhanded Palestiina araablased valgusid Egiptuse Pohja-Siinai kubernerkonda . Piirilinna Rafa?i Egiptuse osast sai koht, kust kaidi leiba jm kaupu ostmas. Egiptuse arstide liit saatis ule piiri 20 tonni ravimeid; julgeolekujoud lubasid neil saata ule piiri veel miljoni naela eest ravimeid. USA avaldas avatud piiri parast muret; Egiptus kinnitas, et piir suletakse lahipaevil. Kairos avaldas 2000 inimest meelt Gaza tsooni elanike toetuseks. Politsei sulges peatanavad ja sadu demonstrante voeti kinni. [8] Iisraelist hakkasid kostma haaled, et Gaza tsooni elanike varustamine tuleb jatta Egiptuse olule, nagu see Kuuepaevase sojani 1967 oli olnud. [9]

2007 . aastast on Gaza tsoon ruhmituse ?am?s kontrolli all. 19. detsembril 2008 kuulutas ?am?s juunis 2008 Iisraeliga solmitud vaherahu Gaza piirkonnas loppenuks. Gaza tsoonist hakati tulistama rakette Iisraeli linnade pihta. 27. detsembril alustas Iisrael operatsiooni "Sulatina" ohuvagede runnakuga arvatavate ?am?si juhtide asupaikade ja uhendusteede pihta.

2009 [ muuda | muuda lahteteksti ]

3. jaanuaril 2009 algas Iisraeli tanki- ja jalavae sissetung Gaza tsooni. 4. jaanuariks oli ohurunnakutes hukkunud umbes 460 inimest, nende seas mitu ?am?si juhti, kuid ka palju lapsi ja naisi. Ohust runnati hooneid, mida Iisraeli vaitel kasutati relvaladudena: politseijaoskondi, koole, haiglaid, URO ladusid, mo?eesid, ?am?si valitsushooneid ja muid hooneid. [10] Iisrael teatas, et runnak oli vastus ?am?si raketirunnakutele Louna-Iisraelis, mida 2008. aastal oli kokku ule 3000 ja mis olid intensiivistunud operatsioonile eelnenud paari nadala jooksul. Iisrael soovitas sojaliste sihtmarkide lahedal asuvatel inimestel enne runnakuid lahkuda.

5. jaanuaril alustasid Iisraeli kaitsejoud tegevust Gaza tihedalt asustatud linnakeskustes. ?am?s intensiivistas oma raketi- ja miinipildujarunnakuid peamiselt tsiviilobjektide vastu Louna-Iisraelis, joudes esimest korda konflikti jooksul suurematesse linnadesse Beersheba ja Ashdod . [11]

Relvakonflikt Gaza sektori palestiinlaste poolsojavaeliste ruhmituste ja Iisraeli kaitsejoudude (IDF) vahel kestis kolm nadalat ja loppes 18. jaanuaril 2009 uhepoolse relvarahuga Iisraeli poolt. Sellele jargnes ?am?si uhenadalase relvarahu valjakuulutamine 12 tundi hiljem. [12] Iisraeli kaitsejoudud lopetasid lahkumise Gazast 21. jaanuaril. Konflikt pohjustas 1166?1417 palestiinlase ja 13 Iisraeli kodaniku surma. [13]

2023 [ muuda | muuda lahteteksti ]

7. oktoobril 2023 korraldas ?am?s Gaza sektorist ulatusliku runnaku Iisraeli vastu. Ullatusrunnak algas hommikul Iisraelis paiknevate asulate ja objektide suunas valja saadetud vahemalt 3000 raketiga. [14] Paralleelselt murdis umbes 2500 Palestiina voitlejat labi Gaza-Iisraeli piiril paiknevast tokestavast tarast, tungis Iisraeli asulatesse ning asus rundama Iisraeli kogukondade tsiviilisikuid. [15] Vahemalt 1400 inimest morvati, [16] nende hulgas olid peamiselt elanikud kaheksast Louna-Iisraeli kibutsist , aga ka 260 inimest, kes osalesid noorte muusikafestivalil Re'im. [17] Gaza sektorisse viidi tsiviilpantvangid, sealhulgas naised ja lapsed, ning vangistatud Iisraeli sodurid. [18]

?am?s teatas, et nad on saanud Iraanilt toetust Iisraeli rundamiseks ja et runnak tehti vastusena Iisraeli asunike vagivallale, Gaza sektori blokaadile, Jeruusalemma Al?Aqsa mo?ee ruvetamisele ning Iisraeli julmustele palestiinlaste vastu aastakumnete jooksul. [19]

9. oktoobril 2023 kuulutas Iisrael ?am?sile soja ja kehtestas Gaza sektorile "taieliku blokaadi". Blokaadi kuulutas valja Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant , kes teatas: "Ei anta elektrit, toitu ega kutust, koik varustusteed on suletud. Me voitleme inimloomadega ja tegutseme vastavalt." [20]

Iisrael alustas runnatud piirkondade puhastamist ?am?si voitlejatest ning samaaegselt ohurunnakuid Gaza sektorile, mille kaigus oli 15. oktoobri seisuga hukkunud 2750 palestiinlast. URO teatas, et umbes 1 miljon palestiinlast, peaaegu pool Gaza elanikkonnast, on piirkonnasiseselt umberasunud. [21] Humanitaarkriisi oht kasvas parast seda, kui Iisrael katkestas toidu-, vee-, elektri- ja kutusetarned Gazasse, mis oli juba varem blokeeritud nii Egiptuse kui ka Iisraeli poolt. [22] Iisrael kutsus ules 1,1 miljonit Gaza elanikku Gaza pohjaosast evakueeruma, samal ajal kui ?am?s kaskis elanikel jaada koju ja blokeeris lounasse viivad teed. [23] URO ja paljud riigid noudsid viivitamatut relvarahu. Inimoigusorganisatsioonid kutsusid ules votma vastu soja eest pogenevaid Gaza elanikke. [24] Kuna sojategevuse kaigus on hukkunud palju tsiviilelanikke, on URO eriraportooridest koosnev ruhm ja inimoigusorganisatsioonid nii Iisraeli kui ka ?am?si suudistanud sojakuritegudes. [25]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ CIA Factbook (vaadatud 26. oktoobril 2017)
  2. ↑ "CIA. The World Factbook" . Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2014 . Vaadatud 10. jaanuaril 2009 .
  3. ↑ Neue Zurcher Zeitung : Israel erklart Gazastreifen zum ≪feindlichen Gebiet≫ , 19. september 2007
  4. ↑ Der Standard : UNO: Israel muss Gaza-Beschluss uberdenken , 19. september 2007
  5. ↑ Ynet news , 20. jaanuar 2008
  6. ↑ tagesschau.de : Blackout im Gaza-Streifen ? Inszenierung oder humanitare Krise? , 21. jaanuar 2008
  7. ↑ tagesschau.de: Israel offnet vorubergehend die Grenzen , 21. jaanuar 2008
  8. ↑ tagesschau.de: Grenzoffnung zwischen Agypten und Gaza ? Rafah wird zum Marktplatz , jaanuar 2008
  9. ↑ tagesschau.de: tagesschau ? Israel will Gaza an Agypten abschieben , 24. jaanuar 2008
  10. ↑ IDF shell kills 30 in Gaza UN school; Israel mulls appeal over Hamas fire from UN facilities. Haaretz. Archived from the original on 1 April 2009.
  11. ↑ Rockets land east of Ashdod. The Jerusalem Post. Retrieved 18 June 2011.
  12. ↑ Hamas agrees to 1-week ceasefire. CBC News. 18 January 2009.
  13. ↑ Last Israeli troops leave Gaza. BBC News, 21 January 2009.
  14. ↑ Around 1,000 dead in Israel-Hamas war. South China Morning Post. 8 October 2023. Archived from the original on 8 October 2023.
  15. ↑ "Hamas Leaves Trail of Terror in Israel". The New York Times. 10 October 2023.
  16. ↑ Over 1,400 Killed In Hamas Attacks On Israel: PM Office. Barron's. 15 October 2023.
  17. ↑ Israeli music festival: 260 bodies recovered from site where people fled in hail of bullets. BBC News. Archived from the original on 8 October 2023.
  18. ↑ Israel and Hamas at war after surprise attacks from Gaza Strip. The Guardian. Archived from the original on 7 October 2023.
  19. ↑ Hamas Says Attacks on Israel Were Backed by Iran. Wall Street Journal.
  20. ↑ Israel announces 'complete siege' of Gaza, cutting its electricity, food, water, and fuel. Business Insider. 9 October 2023.
  21. ↑ "Palestinians struggle to evacuate northern Gaza amid growing Israeli warnings of ground offensive. AP News. 14 October 2023.
  22. ↑ Gaza 'soon without fuel, medicine and food' - Israel authorities. BBC News. Archived from the original on 9 October 2023.
  23. ↑ Hamas tells Gaza residents to stay put as Israel ground offensive looms. Reuters. 13 October 2023.
  24. ↑ Progressives call for US to take refugees from Gaza. The New York Post. Retrieved 15 October 2023.
  25. ↑ Experts say Hamas and Israel are committing war crimes in their fight. AP News. Retrieved 18 October 2023.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gaza_sektor&oldid=6656846 "