Friedebert Tuglas

Allikas: Vikipeedia
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas aastal 1910
Sunninimi Friedebert Mihkelson voi Michelson
Sunniaeg 2. marts 1886
Ahja , Vonnu kihelkond , Eesti
Surmaaeg 15. aprill 1971
Tallinn , Eesti
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, kirjandusteadlane, tolkija, toimetaja, ajakirjanik

Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedebert Mihkelson voi Michelson ; 2. marts (18. veebruar vkj ) 1886 Ahja , Vonnu kihelkond , Tartumaa (praegu Polvamaa ) ? 15. aprill 1971 Tallinn ) oli eesti kirjanik , kriitik, kirjandusteadlane , tolkija , toimetaja ja ajakirjanik , Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1946) [1] .

Elukaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Friedebert Tuglas oli parit Ahjalt . Ta oppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis . 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli, seal oppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Seejarel jatkas ta haridusteed Hugo Treffneri Gumnaasiumis .

Tuglas vottis osa 1905. aasta revolutsioonist . Friedebert Tuglas oli tollal aktiivne noor poliitik ja konemees. Kirjandusruhmituse Noor-Eesti liikmena toetas ta toona tuliselt vasakpoolseid ideid, eelkoige kodanikuoiguste laiendamist. [2] Ta arreteeriti detsembris ja ta viibis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.?1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis . 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega .

Friedebert Tuglas kuulus kirjanike ruhmitusse Noor-Eesti . Aastail 1921?1922 oli ta kirjanikkude uhingu Tarapita samanimelise ajakirja valjaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu uks asutajaid 1922. aastal [3] ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees.

1946. aastal valiti Tuglas Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks kirjanduse alal ja ta palvis rahvakirjaniku aunimetuse, kuid 1940. aastate lopul langes ta polu alla. Ta heideti valja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming korvaldati kaibelt ja tema kui tolkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tu?iga.

Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi 16. juuli 1950 otsusega voeti talt ara Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. Rahvakirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega. [4]

1955. taastati kirjanikuoigused ning varsti ilmusid taas tema nime all raamatud. [3]

Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule .

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nikolai Triigi joonistus "Friedebert Tuglase portree" (1928)

Kirjanikuna meeldis Tuglasele mustifitseerida ja maske vahetada. Nii avaldas ta sugestiivse esseenovelli olematust kirjanikust Arthur Valdesest (1918), moeldes valja tema luhikese eluloo, andes talle oma sunnikuupaeva ja esteetilised ideaalid ning kirjeldades tema loomingu pahe viit oma poolelijaanud teost. Mustifikatsioon Valdesest meeldis Tuglase kolleegidele sedavord, et nad arendasid seda edasi nii Eestis kui ka Soomes. Teise pseudonuumina nimetas kirjanduslik sopruskond Tuglast tema romaani " Felix Ormusson " autorilahedase peategelase eesnime jargi kaua Felixiks.

Ta koostas, toimetas ja kirjastas Noor-Eesti valjaandeid. Avastas, toetas ja publitseeris talente, nagu Juhan Liiv , Jaan Oks , Hendrik Adamson ja Marie Heiberg , keda laiem uldsus ei tundnud voi oli unustanud. Hoidis sidet kodumaal elavate voi voorsil randavate kaasautoritega.

Naasnud 1917. aastal maapaost, asus Tuglas organiseerima Siuru ruhmitust ? tema esialgne kavatsus oli koondada koik tegevkirjanikud, toimetas Siuru albumeid, ajakirju Odamees, Tarapita ja Ilo . Nende koigi eluiga jai (peamiselt rahaliste raskuste tottu) luhikeseks. Eesti Vabariigi algusaastail tegutses Tuglas kunstile senisest stabiilsemate tingimuste loomise nimel. Ta valiti 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. Tanu tema jarelejatmatusele hakkas 1923. aastal ilmuma ajakiri Looming , sealjuures riigieelarvest doteeritavana. Esimese toimetajana kujundas ta ka Loomingu profiili. Toomahukas oli Tuglase osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929?1940) koondas ta selle umber haritlasi paljudelt eri aladelt.

Soome jai Tuglase n-o teiseks kodumaaks ka parast pagulust. Ta tutvustas ja tolkis soome kirjandust. Tuglase "Luhikest eesti kirjanduslugu" kasutati aastaid Soome ulikoolides opikuna. Kaks Soome kirjandusorganisatsiooni valisid ta oma auliikmeks ja 1982. aastast tegutseb Helsingis eesti kultuuri huviliste soomlaste asutatud Friedebert Tuglase Selts.

Alates 1970. aastast antakse valja Friedebert Tuglase novelliauhinda. See on kirjandusauhind, mille asutas Tuglas ise ning esimesed laureaadid valis ta valja [ viide? ] ning neid autasustati 2. martsil, kirjaniku sunnipaeval. Auhind koosnes Tuglase soovi jargi puhendusega trukisest ja rahalisest preemiast.

Ilukirjanduses jaotatakse Tuglase looming kolme perioodi:

  • 1901?1914 ? otsingute ja katsetuste periood. Poimuvad realism ja romantism. Kirjandusse tuleb ta realistlike jutustuste ja novellidega ("Siil", "Hunt", "Hingemaa") ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem "Meri" ja "Katki laul"). Varasemad tood on koondatud kogusse "Liivakell" I?II (1919, 1920). Sellesse perioodi kuuluvad tahtsamad teosed on jutustus "Siil" (1901), novell "Hunt" (1903), novell "Hingemaa" (1906), poeem "Meri" (1908), novellikogud "Kahekesi" (1908) ja "Ohtu taevas" (1913).
  • 1914?1925 ? korgperiood. Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism. Jaavvaartuslik on omaparane, pildirohke, sumbolitele ja mottekujutlustele tuginev novellilooming. Sellesse perioodi kuuluvad tahtsamad teosed on kunstifilosoofiline suvitusromaan " Felix Ormusson " (1915), uusromantilised kogud "Saatus" (1917), "Raskuse vaim" (1920) ja "Hingede randamine" (1925).
  • 1925?1971 ? psuhholoogilise realismi periood. Selle perioodi tahtsaim naide on romaan " Vaike Illimar " (1937), mis kujutab lapse silme labi moisaelu ja -inimesi.

Ta viljeles ka kirjanduse luhi?anre (esseede ja marginaalide kogumik "Marginaalia") ning tolkis soome ja vene keelest.

Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Pohja-Aafrika", 1928?1930; "Uhe Norra reisi kroonika", 1939) ja malestusraamatuid.

Tuglas avaldas monograafiaid Juhan Liivist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), A. H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast , uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Luhike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste toode paremik avaldati aastatel valjaannetes "Kriitika" I?VIII (1935?1936).

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Friedebert Tuglase monument Tartus Ulejoe pargis.

1971. aastal otsustas EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Noukogu , Eesti NSV rahvakirjaniku , Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikme Friedebert Tuglase malestuse jaadvustamiseks

  1. Pustitada Tartus Eesti NSV rahvakirjanikule, Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmele Friedebert Tuglasele malestussammas ja paigutada selle maja aias Tallinnas Nommel, kus Fr. Tuglas viimastel aastatel elas, skulptuurne malestuskivi Fr. Tuglasele.
  2. Eesti NSV Teaduste Akadeemial avada Tallinnas Nommel, majas, kus Fr. Tuglas viimastel aastatel elas, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kirjandusmuuseumi filiaalina Friedebert Tuglase Majamuuseum .
  3. Nimetada Eesti NSV Ministrite Noukogu 26. mai 1970. a. korraldusega nr. 294-k asutatud kirjandusauhind Friedebert Tuglase kirjandusauhinnaks.
  4. Pidada vajalikuks asutada Friedebert Tuglase nimeline stipendium Tartu Riiklikus Ulikoolis.
  5. Anda Polva rajooni Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi ja nimetada seda kooli edaspidi ? Friedebert Tuglase nimeline Ahja Keskkool.
  6. Anda I Nomme Raamatukogule Tallinnas Friedebert Tuglase nimi ja nimetada seda raamatukogu edaspidi ? Friedebert Tuglase nimeline Nomme Raamatukogu.
  7. Tartu Linna Toorahva Saadikute Noukogu Taitevkomiteel anda uhele Tartus rajatavale tanavale Fr. Tuglase nimi. Nimetada Tallinnas Nommel asuv Veere tanav umber Vaikese Illimari tanavaks.
  8. Eesti NSV Ministrite Noukogu Riiklikul Televisiooni ja Raadio Komiteel valmistada Fr. Tuglasest biograafiline film ning Eesti NSV Ministrite Noukogu Riiklikul Kirjastuskomiteel ette naha alates 1976. aastast Fr. Tuglase kogutud teoste valjaandmine. [5]

1971. aastal asutati Friedebert Tuglase Majamuuseum ning kulastajatele avati see Nommel Vaikese Illimari tanav 12 asuv muuseum 1976. aastal. 1993. aastal nimetati majamuuseum umber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks .

2. martsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi.

1972?1996 asus Ahja keskkooli vanas hoones ehk Ahja moisa harrastemajas Friedebert Tuglase memoriaaltuba. 2005. aastal avati Ahjal Tuglase lapsepolvekodus Ahja valla Tuglase muuseum .

1971. aastast on Nommel Vaikese Illimari tanav . Ahjal on Illimari tanav . 1980. aastast on Tartus Friedebert Tuglase tanav ning 1987. aastast on Polvas Friedebert Tuglase tanav .

Tuglase 100. sunniaastapaeval 1986. aastal avati Tartus Ulejoe pargis Friedebert Tuglase monument .

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ "Tuglas" . Eesti noukogude entsuklopeedia .
  2. ↑ Tuglase poliitilised vaated [1] [ alaline kodulink ]
  3. ↑ 3,0 3,1 Rein Veidemann . 101 eesti kirjandusteost. Varrak, Tallinn 2011, lk 47?49.
  4. ↑ Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 181
  5. ↑ EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Noukogu maarus Eesti NSV rahvakirjaniku, Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikme Friedebert Tuglase malestuse jaadvustamise kohta, Art 242. Eesti Noukogude Sotsialistliku Vabariigi Ulemnoukogu ja Valitsuse Teataja, 11. juuni 1971 Nr. 23 (290)

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Friedebert_Tuglas&oldid=6646795 "