Marie Heiberg (varjunimed Marie Heinamagi , Vesta Miitra , Meeri Tuuletare ; 29. august ( vkj ) / 10. september 1890 Urvaste vald , Vorumaa ? 15. veebruar 1942 Tallinn ) oli eesti kirjanik.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marie Heiberg on parit Urvaste vallast Siimo talu popsitarest. Isa Mihkel Heiberg oli kingsepp ja kasitooline, kes sai hariduse kihelkonnakoolis. Peres oli palju lapsi ning majanduslik olukord oli kehv. Marie Heiberg sai hariduse Urvaste vallakoolis, kus ta oppis kolm talve, ning Sangase kihelkonnakoolis, kus kais vaid moned juhuslikud nadalad. ^[1]

Heiberg otsustas 1906 . aasta lopul (voi 1907 . aasta alguses) kolida Tartusse , et taiendada enda haridust. Heibergi plaan oli end ara elatada kirjutamisega, kuid majanduslik seisund oli tal Tartus elades kehv ja ta vaevles pidevalt rahapuuduses. Elatist teenis ta juhutoodega, peamiselt eraopetaja voi majateenijana. Tema otsust Tartusse kolida ja kutselise kirjanikuna tegutseda on nimetatud lausa enesetapjalikuks . ^[1]

1907 . aasta kevadel kohtus Heiberg esimest korda Tuglasega , kes aitas tal tema loomingut trukki toimetada. Alates 1917 . aastast Heibergi suhtlus Tuglasega muutus ? Heiberg valjendas kirglikku armastust ning ootas ka vastuarmastust. Ta kaitus pealetukkivalt: noor poetess viis Tuglase ukse taha lilli, poetas oositi postkasti kirju, valvas Tuglast kohvikus, tanavatel ja toimetuses. Samuti on teada, et varahommikuti puistas Heiberg Tuglase varava ette lilli. Tuglase kirjadest Heibergile on sailinud vaid viis postkaarti. ^[2]

Heiberg osales aastatel 1912?1914 Eesti Rahva Muuseumi vanavara korjamisel (1912. aastal Aksi kihelkonnas ja 1913. aastal Laiuse kihelkonnas ).

Esimese maailmasoja ajal Heibergi majanduslik olukord halvenes veelgi, samuti halvenes tema vaimne tervis . ^[1]

Marie Heibergi isa Mihkel Heiberg suri Voru vanglas 21. mail 1919. See sundmus mojus Marie Heibergi vaimsele tervisele laastavalt ? 5. juunil 1919. aastal viidi Heiberg narvi- ja vaimuhaiguste haiglasse Seewald . Uheksa paeva parast vabanes Heiberg haiglast ja veetis neli aastat oma kodukohas Urvastes hulkurina ringi rannates. Muuhulgas pidas ta end Nikolai II tutreks Tatjanaks ning laulis vaimulikke laule. 8. juulil 1923. aastal viidi Heiberg Tartu Ulikooli kliinikust tagasi Seewaldisse, kuhu ta jai elu lopuni skisofreenia diagnoosiga. Heiberg suri 15. veebruaril 1942. aastal Seewaldis kopsupoletiku tagajarjel. ^[1]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjutanud luuletusi, jutustuse ja luhiproosakogu. Tema luuletustele on andnud kaalukat ainest kodupaik, Urvaste umbrus, sealne loodus ja inimesed. Ka raamistab tema loomingut igatsus seletamatu kattesaamatu jarele ning sellest tingitud lootusetus ja ang ning uurikesed onnehetked. Heibergi sonadele on paljud heliloojad ( Cyrillus Kreek , Mart Saar ("Pohjavaim"), Konstantin Turnpu ("Priiuse hommikul"), Miina Harma , Tonu Korvits ) loonud viise. ^[2]

Luulekogud [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1906 "Mure-lapse laulud"
• 1913 "Luule"
• 1918 "Malestuste raamat" (sisaldab ka avaldamata luuletusi 1907. aastast)
• 1988 "Kaisin uksi tahte valgel". Valikkogu, koostanud ja jarelsona: Kajar Pruul
• 2017 ?Randaja tutarlaps“ (koostanud Hando Runnel )

Proosateosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1905 " Voitluse paevil " (luule- ja proosakogu, mis sisaldab ka Marie Heinamae kuus luuletust)
• 1910 "Elukevade" (jutustus)
• 1914 "Enne viimset paeva" (jutud ja luuletused)
• 2017 ?Onnetaht“ (koostanud Hando Runnel )

Marie Heiberg paistis oma kirjanduslike kalduvustega silma juba noores eas. Oma esimese luuletuse ?Soudja laul“ avaldas ta 1905. aastal ajakirjas Linda nime N. H-rg all. Tol ajal kasutas ta peamiselt pseudonuumi Marie Heinamagi, mille alt avaldas Lindas kuus luuletust ja uhe proosapala. Oma kirjutistega joudis ta 1905. aastal ka Noor-Eesti koguteosesse  ?Voitluse paevil“, kus avaldas viis laulu ja uhe proosaluuletuse. ^[1]

Heibergi esimene luulekogu ?Mure-lapse laulud“ ilmus 1906. aastal Tartus, mil poetess oli vaid 16-aastane. Arvatakse, et luulekogu pealkirja pakkus valja Tuglas. Heiberg oli pidevas kirjavahetuses Tuglasega, kes koos Gustav Suitsuga olid ka ta luulekogu koostajad ja toimetajad. Oma esimeses luulekogus kirjutab Heiberg palju oma kodumaast, mida ta nimetab enda suurimaks murelapseks. Luulekogus domineerivad pessimistlikud ja kurvad meeleolud. Heibergi luuletustes peegeldub lootusetus, vasimus ning uksildustunne. Rutmiliste uksustena kasutab ta koige rohkem neljarealist trohheust ja jambi, varsiread on valdavalt ristriimis. Samuti kasutab ta ?Mure-lapse lauludes“ rahvaluule votteid, vabavarssi ja rutmilist proosat, neist viimane palvis teravat kriitikat. ^[3]

Heibergi luulet mojutasid ka revolutsioonimeeleolud, mida voib margata 1906?1907 ajakirjanduses ilmunud luuletustes (nt ?Oosel“, ?Oigus“, ?Voitlejatele“), kuid lootus helgema tuleviku suhtes on noores luuletajas sailinud. ^[3]

1913. aastal ilmus Heibergi teine luuleraamat ?Luule“, mis sisaldab luuletusi aastatest 1904?1913. Luulekogu ei saavutanud esikkoguga sarnast populaarsust, kuna jai varju Gustav Suitsu samal aastal ilmunud luulekogule ?Tuulemaa“ ^[1]

Teises luulekogus ?Luule“ voib naha poetessi arengut ? varsstehnika on taiuslikum, valjendusviis poeetilisem. Kuigi ?Luules“ on rohkem puudlemist onne ja lootuse poole, on luulekogu pohitoon siiski pessimistlik. ^[3]

Esimese maailmasoja alguses kirjutas Heiberg peamiselt luulet, kus ta tundis muret maailma saatuse parast, kuid sailis veel rahvusliku vabaduse lootus. Hilisem luule on vaimse tervise halvenemise tottu katkendlik ja sailinud kasikirjadena, mis Heiberg Tuglasele oli saatnud. ^[1]

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 1965 malestuskivi (kunstnik Bernhard Mark ) sunnimaja kohal Uhtjarve kaldal ^[4]
• 1965, 10. september. Luuletaja 75. sunnipaeval avati malestuskivi (kujur Juhan Raudsepp ) haual Tallinna Liiva kalmistul . Kivisse on raiutud katkend Marie Heibergi luuletusest, mille Konstantin Turnpu viisitas lauluna "Priiuse hommikul" ^{[5] [6]}
• 1990 malestuskuju Urvaste kiriku juures (kujur Lembit Paluteder )

Naidend Marie Heibergist [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marie Heibergi elukaigu ja loomingu ainetel kirjutas ja lavastas Anne Maasik (veel Tartu Lasteteatris tegutsedes) naidendi "Kesk aegade viirastust luuletaja", mida mangiti Tartu Kirjanduse Majas . Esietendus oli 25. veebruaril 2000 . Lavastuse kujundas kunstnik Inge Kudisiim . Heibergi osas esinesid erinevatel ohtutel Tuuli Otsus ja Anu Ander .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Eesti kirjanduse ajalugu, III koide. Eesti Raamat . Tallinn : Eesti Raamat 1969 , lk 505?512 (kasitluse autor August Eelmae ) ja bibliograafia lk 516
• Rein Poder . "Patsient nr. 4532" (novell, mis kujutab Marie Heibergi elu lopujarku). Looming 1984 , nr 6, lk 771?781; ka Rein Podra luhiproosakogumikus "Kivide aed", Eesti Raamat, Tallinn: Eesti Raamat 1986 , lk 116?135; vene keeles: tolkinud Elvira Mihhailova , Радуга 2004, nr 3, lk 2?19
• Onne Kepp . "Unustatu kaitseks. Taasleitud luule juurde" (valikkogu "Kaisin uksi tahte valgel" arvustus). Keel ja Kirjandus 1989 , nr 8, lk 502?503
• Marie Heiberg. Fragmente kirjadest Fr. Tuglasele . Vikerkaar 1990 , nr 9, lk 49
• August Eelmae . "Heiberg, Marie". // Eesti kirjarahva leksikon . Tallinn 1995. Lk 109
• Vaapo Vaher . " Nietzsche tutreke". Kultuur ja Elu 1998 , nr 4 (november), lk 42?44
• Kalle Kurg . "Viimne panoptikonlane. Looming 80" (Sisaldab ka stseeni sellest, kuidas tsensuur ei tahtnud 1984. aastal lasta Loomingus ilmuda Rein Podra novellil "Patsient nr. 4532"). Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 281?284
• "Murelaulik Marie Heiberg" (toimetanud Riina Ermel ). Osula 2004 , 95 lk, ISBN 9949108896 ; sisaldab ulevaate elukaigust, fotosid, Heibergi luule- ja proosatekste
• Liina Valper . "Marie Heibergi elu ja looming on vaartustatud raamatus". Vorumaa Teataja, 18. veebruar 2005, lk 5
• "Uks naine kurbade silmadega. Eesti luuletaja Marie Heibergi onne ja valu, roomu ja mure lugu kirjades". Koostajad Iivi Lepik ja Kirsten Simmo ; lisatekstid: Iivi Lepik, Viivi Luik ja Kirsten Simmo. Sari Elavik , 11. raamat. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum . Tallinn 2010 , 262 lk; ISBN 9789949907106

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Marie Heiberg

• Marie Heiberg Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Heili Reinart . "Tuglase ahistaja Marie Heiberg leidis armuvalu tottu lopuks Seewaldis otsa" . sobranna.postimees.ee, 19. detsember 2017
• Marie Heiberg "Eesti varss"
• Marie Heibergi sunnikoht malestuskiviga
• Marie Heibergi haud malestuskiviga
• Marie Heiberg, Estonian Writers Online Dictionary EWOD.
• Madis Kolk , "Koiksuse lepitajad koigi aegade viirastuste rupes" (lavastuse "Kesk aegade viirastust luuletaja" arvustus) . Tartu Postimees, 9. marts 2000, lk 5
• Aivar Kull , "Hingedraama Tartu Kirjanduse maja saalis" (lavastuse "Kesk aegade viirastust luuletaja" arvustus) . Sirp, 30. juuni 2000