Etioopia Keisririik
????? ?????
1270?1974
(1936?1941
eksiilvalitsus
)
|
|
|
Valitsusvorm
|
Absoluutne monarhia
[1]
|
---|
Keiser
|
Yekuno Amlak
(1270)
[2]
Haile Selassie
(1930?1974)
|
---|
Peaminister
|
Habte Giyorgis Dinagde
(1909?1927)
Mikael Imru
(1974)
|
---|
Pealinn
|
Maaramata
(1270?1635)
Gondar
(1635?1855)
Magdala
(1855?1871)
Mek’ele
(1871?1889)
Addis Abeba
(1889?1974)
|
---|
Religioon
|
|
---|
Pindala
|
1 221 900 km² (1974)
|
---|
Rahvaarv
|
35 074 000 (1974)
28,7 in/km²
|
---|
|
Peamised keeled
|
Etioopia
,
amhara
,
oromo
,
tigrinja
,
afari
,
gurage
,
hadiyya
,
kafa
,
sidama
,
somaali
,
wolaitta
,
itaalia
|
---|
Rahauhik
|
Soolaklotsid
Maria Theresia taaler
(18.?19. saj)
Etioopia birr
(1894?)
|
---|
Deviis
|
"????? ???? ???? ?? ???????"
("Etioopia ulatab enda kaed Jumala poole")
|
---|
Humn
|
"
Etioopia, ole roomus
"
|
---|
|
Etioopia Keisririik
(
geezi keeles
????? ?????,
Mang?sta Ityop'p'ya
'Etioopia Valitsus'; varem tuntud
eksonuumiga
Abessiinia
(tuletatud
araabiakeelsest
Al-Habashist
) voi lihtsalt kui
Etioopia
;
amhara
ja
tigrinja keeltes
?????,
??ty???y?
,
oromo keeles
Itoophiyaa
,
somaali keeles
Itoobiya
,
afari keeles
Itiyoophiyaa
) oli tanapaeva
Etioopia
ja
Eritrea
aladel asunud
monarhia
.
[7]
Riigi rajas umbes aastal 1270
Salomoni dunastia
keiser
Yekuno Amlak
. Etioopia viimane keiser,
Haile Selassie I
, kukutati
kommunistliku
Dergi
poolt aastal 1974. Enamiku enda ajast oli Etioopia Keisririik umbritsetud
Aafrika Sarve
vaenulikest rahvastest, sellest hoolimata suudeti arendada ja pikalt hoida
vana-kristlusele
rajanenud monarhiat.
[8]
Riigi rajas 1270. aasta paiku Salomoni dunastia aadlik Yekuno Amla, kes vaidetavalt parines
Aksumi riigi
viimasest kuningast ning
piibellikust
Menelik I
ja
Seeba kuningannast
. Etioopia Keisririik rajati
agaude
Zagwe kuningriigi
aladele. Kuigi alguses oli riik vordlemisi vaike ja ebastabiilne, suudeti
Amda Seyon I
(1314?1344) ja
Yeshaq Ie
(1414?1429)
ristisodade
ajal oma piire laiendada ning ajutiselt isegi Aafrika Sarve domineerivaks jouks saada. Yeshaqi valitsusajal kerkis probleemiks
Adali
sultan
Jamal ad-Din II
, vastasseis loppes Yeshaqi hukkumisega.
[9]
Zara Yaqobi
valitsusajal (1434?1468) vallutati
Hadiya sultanaat
ning vangi voetud printsess
Eleni
poorati ristiusku. See viis Zara Yaqobi ja Eleni abieluni.
[10]
Abielu pahandas nii Adali sultanaati kui teisi piirkonna
moslemeid
, kes hakkasid Etioopia vastu runnakuid korraldama. Edu saavutati
imaam
Mahfuzi
ajal.
[11]
Mahfuzil onnestus keiser
Dawit II
vastu korraldada varitsus ning sellega algas 16. sajandi alguse
d?ihaad Etioopia vastu
, mida juhtis Adali imaam
Ahmad ibn Ibrahim al-Ghazi
. Teda onnestus etiooplastel luua alles
Wayna Daga lahingus
aastal 1543 ning seda
Portugali
abiga.
[12]
Etioopia oli palju rasida saanud ning lounaalad ja vasallid kaotati
oromo rande
tottu. Riigi pohjaosas (tanapaeva Eritreas) onnestus Etioopia vagedel torjuda
Osmanite riigi
sissetungikatsed, siiski kaotati osmanitele paas
Punasele merele
.
Vastukaaluks hakkas Etioopia laienema laande, vallutati nii
Tana jarv
kui
hvarasade
alad
Begemderis
. Keiser
Fasilides
asutas 1630ndatel uue pealinna
Gondari
, sellega sai alguse uus kuldajastu ehk "Gondari aeg". Nendel aastatel oli poliitiline olukord vordlemisi rahulik, oromod suudeti uhiskonda loimida ning kultuurielu oli tipp-punktis. Keiser
Iyasu II
ja eriti
Iyoas I
surmadega (1755 ja 1769) algas keisririigis detsentraliseerimisperiood ehk "
vurstide ajastu
".
Shewa
piirkond loi keisririigist
de facto
lahku ning riigis rivaalitsesid voimukad sojapealikud, keiser oli sisuliselt kapiknukk.
Sojapealike ja vurstide ajastule pani lopu keiser
Tewodros II
(1855?1868), kes keisririigi taasuhendas ning seda tublisti moderniseeris. Keiser Tewodros II suri
Briti Abessiinia-ekspeditsiooni
kaigus. Tema mantliparija,
Yohannes IV
pidi suure osa enda valitsusajast veetma sodides, tal onnestus luua nii
Egiptust
kui
Mahdiyyat
. Yohannes IV hukkus
lahingus
viimase vastu. Kesier
Menelik II
, kes resideeris asjaasutatud
Addis Abebas
, jatkas Etioopia laiendamise poliitikat ning allutas endale tanapaeva Laane-, Louna- ja Ida-Etioopia rahvad ja riigid, nt
Kaffa
,
wolaittad
,
Aussa
ja
somaalid
. Tanu sellele oli Etioopia 1898. aastaks saavutanud enda praeguse ulatuse. Pohjaosas tekkisid konfliktid aina laieneva
Itaaliaga
. Aastal 1896 suutis Menelik Itaaliat otsustavalt
Adua lahingus
luua ning itaallased taganesid
Eritreasse
.
Hiljem
saadi Itaalialt luua
ning
Mussolini
Itaalia Impeerium
okupeeris Etioopia ning rajas
Itaalia Ida-Aafrika
koloonia, kuhu kuulusid ka piirnevad Eritrea ja
Itaalia Somaalimaa
. Parast
teist maailmasoda
loodi itaallased
Briti armee
abil valja. Keiser
Haile Selassie I
tuli eksiilist tagasi ning Etioopiast sai uheks
Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni
asutajaliikmetest. Aastal 1962 annekteeriti Eritrea, sellest hoolimata ei suudetud keisririigis enam pikalt rahu tagada.
Etioopia kodusoda
, siseriiklikud poliitilised pinged ja
Eritrea vabadussoda
viisid keisririigi kukutamiseni aastatel 1974-1975.
Aastal 1974 oli Etioopia uks maailma kolmest riigist, mida juhtis
keiser
(teised olid
Jaapan
ja
Iraan
, mida juhtis
Pahlavi dunastia
). Etioopia oli
Aafrika
eelviimane keisririik, parast Etioopiat on keisririik olnud ka aastatel 1976?1979
keiser
Bokassa I
juhtimisel eksisteerinud
Kesk-Aafrika Keisririik
.
- Salvadore, Matteo (2016).
The African Prester John and the Birth of Ethiopian-European Relations, 1402-1555
. Routledge.
ISBN
978-1472418913
.