See artikkel raagib Tallinna tanavast; teiste asulate tanavate kohta vaata artikleid Estonia puiestee (Ahtme) ja Estonia puiestee (Oisu)

See artikkel ootab keeletoimetamist . Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Kaart

Estonia puiestee on uks Tallinna kesklinna peatanavaist.

Estonia puiestee algab Laikmaa tanava ristmikult Viru keskuse juurest, ^[1] ristub Teatri valjaku , Sakala tanava , Georg Otsa tanava ja Kentmanni tanavaga ja lopeb Vabaduse valjakul .

Estonia puiestee osad on varem kandnud jargmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad ( saksa keeles Promenade ), Ringtanav koos Mere puiesteega ( Der Ring/Ringstraße ), Karjavarava puiestee (1908/1910), Vabaduse puiestee, Viruvarava puiestee, Gogoli puiestee (osa Vaike-Roosikrantsi ja Tatari tanava ristmikult kuni Vaike-Tartu maantee ja Suur-Karja tanava ristmikuni).

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Puiestee nimetati Estonia puiesteeks 1923 . aasta 17. jaanuaril riigi esindusteatri Estonia jargi. Puiestee on varem kandnud jargmisi nimesid: Peetri promenaad, Vene turu promenaad, Promenaad ( saksa keeles Promenade ), Ringtanav koos Mere puiesteega ( Der Ring/Ringstraße ), Gogoli puiestee, Karjavarava puiestee, Vabaduse puiestee, Viruvarava puiestee.

Estonia puiestee on algselt rajatud 18. sajandi lopul. Siis asus see Tallinna vanalinnale lahemal: algas Vene turu juures asunud Viru varavast , tegi Vene turu juures vaikese kaarja jonksu sisse, seejarel viis Karja tanavani (praegu Georg Otsa tanav ), seejarel Karja tanavast Harju varavani lahtuva teeni ning edasi juba De la Gardie reduudini (praeguse Kaarli kirikuni ). Toonane puiestee koosnes kahest puudereast ja oli kullaltki lai, pohiliselt oli see moeldud linlastele jalutamiseks. Vene turu juures tegi puiestee vaikese kaarja jonksu ja sealt algasid enne Teise maailmasoda Maakri tanav ning Suur-Tartu maantee .

17. jaanuaril 1923 nimetati Viruvarava puiestee, Estonia puiesteeks. 22. jaanuaril 1936 liideti Vaike-Tartu maantee ja Vaike-Parnu maantee ning nimetati umber Sakala maanteeks (hilisem Sakala tanav ).

Estonia puiestee tanavaosa Estonia teatrihoonest Vabaduse platsini nimetati Tallinna linnavolikogu poolt ^[2] Vabaduse puiesteeks 1939. aastal. Hooned Estonia teatrihoonest Vabaduse platsini kandsid Vabaduse puiestee aadressi: Eesti Pank (Vabaduse pst 1), uus Eesti Panga hoone (Vabaduse pst 3), Tallinna Linna Poeglaste Reaalgumnaasium (Vabaduse pst 2), Tallinna Linna raamatukogu ( Vabaduse pst 4 ), Puhkide elumaja, linnavilla (Vabaduse pst 5).

Tartu maantee sihil asuv Tallinna Kaubamaja ehitati alles 1960. aastal. Estonia puiesteega paralleelselt kulgev Ravala puiestee (1950?1991 Lenini puiestee) moodustati alles parast Teist maailmasoda, labi 1944 . aasta martsipommitamises havinud Tallinna kesklinna kvartalite ning Lenini puiestee aarde ehitatud hooned blokeerisid varem Sakala tanavani ulatunud Kaupmehe ja Lembitu tanava .

Puiestee hoonestus on aja jooksul muutunud, eriti parast Teise maailmasoda , ning seetottu on uute ja suuremate hoonete pustitamisega muutunud ka hoonete numeratsioon.

Hoonestus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paarisarvuliste numbritega hooned asetsevad linnast valja suunduval teepoolel, ning paaritute numbritega hooned sudalinna suunduval teepoolel.

Estonia pst 1 // 3 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aadressil Estonia pst 1 // 3 asub 1958 . aastal ehitatud viiekorruseline kivimaja, kunagine Eesti Energia peahoone, kus tanapaeval asuvad korterid ja kaubanduspinnad ( Melon Kaubanduskeskus ). Hoone rekonstrueeriti aastatel 2001?2002 (arhitekt Martin Aunin ), mille kaigus lisati hoone fassaadile etteulatuvad klaaspinnad.

Estonia pst 3/5 hoones tegutses RET -i Raadioelektroonika Konstrueerimisburoo, organisatsioon p/k 12, hiljem ettevote G-4934).

Estonia pst 2 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia pst 2 ja Parnu maantee vahelisel kinnistul asub Tammsaare park .

Estonia pst 4 [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklites Estonia teatrihoone  ja Estonia teater

Aadressil Estonia pst 4 asub Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lonni projekteeritud ja 1913 . aastal valminud juugendklassitsistlik Estonia teatrihoone, ooperi - ja Eesti Rahvusballeti maja ^[3] , ooperi- ja teatrihoone vahel asub Estonia talveaed . Estonia teatrihoone havis pommirunnakus 1944. aasta 9. martsi ohtul . Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti aastatel 1948?1951 arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide jargi.

Estonia pst 5 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia pst 5 (algselt Estonia puiestee 15) asuvas viiekorruselises kivimajas on kaubanduspinnad ja korterid, ehitise arhitekt on Ilja Raiski . Aastakumneid asus hoones Balti Merelaevanduse Eesti Merelaevastiku Valitsus ja Eesti Merelaevanduse peakontor ning 1990ndail ehitati maja viiendale korrusele arkel. Parast Eesti Merelaevanduse erastamist muus uus omanik hoone maha.

Hoone Promenaadi uulits 15 ehitati algselt 1911. aastal, kuid 1944. aasta martsipommitamise kaigus suur osa hoonest havis ja tanapaevane hoone on ules ehitatud esialgsetel muuridel. Ehitise esimesel korrusel asuvad eri laiusega umarkaaraknad parinevad hoone algsest valimusest. Estonia puiestee 15 asusid Kaubamaja V. J. Gorbatschev & Pojad, aastatel 1919?1924 (algselt Viruvarava puiestee 15) Eesti Tarbijateuhistute Keskuhistu autoosakond, 1930?1932 (algselt Estonia puiestee 15/17) Gustav Hammeri autotookoda ja 1932?1935 Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetookoda ning seejarel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond.

Estonia pst 5a [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aadressil Estonia pst 5a (algselt Estonia pst 17) asub viiekorruseline kivimaja, mis on ehitatud 1950 . aastal, 1944. aasta martsipommitamises havinenud hoonest. Hoone esimesel korrusel asub Tallinna Aripanga kontor, selle kohal on ariruumid ja hoovipoolsetes ruumides Tallinna Rahvaulikooli (varasem nimi Tallinna Kultuuriulikool ) loengu- ja opperuumid. 22. juunil 2011 algatas Tallinna Linnavalitsus detailmenetluse Estonia pst 5a ja 7 sisehoovi maapealsete ja maa-aluste korrustega ari- ja eluhoone ehitamiseks ^[4] .

Estonia pst 6 [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Tallinna Reaalkool

Aadressil Estonia pst 6 asub Tallinna Reaalkooli hoone, mis valmis 1884. aastal, arhitektideks Max Hoppener ja Carl Gustav Jacoby . Hoones on labi aegade asunud haridusasutused.

Estonia pst 7 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia pst 7 // Teatri valjak 1 asub 1953. aastal valminud endine Eesti Teaduste Akadeemia Instituutide hoone, kus alates 2011. aastast asub Eesti Kunstiakadeemia . Hoonetekompleks algab Estonia pst ja Teatri valjaku nurgalt ning ulatub kogu Teatri valjaku ulatuses kuni Ravala puiesteeni , kus aadressil Teatri valjak 5 // Ravala puiestee 10 asub Tallinna Ulikooli Akadeemiline Raamatukogu . Aadressil Estonia pst 7 asuv hoone valmis algselt 1952. aastal moodustatud Tallinna oblasti Valitsuse majana. Aastatel 1952?1966 oli Estonia puiestee 7 ruumides Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu . Hoone pea fassaadid , vestibuul , pea trepikoda ja saal koos interjoorilahendusega on tunnistatud kultuurimalestiseks nr 28338 ^[5] .

Enne Teises maailmasojas martsipommitamist Tallinnas kuulus hoone (algse aadressiga Estonia pst 15) V. J. Gorbatshevi majas, Kaubamaja V. J. Gorbatschev. Aastatel (1919?1924) tegutses hoone (Viruvarava pst 15 // Estonia pst 15) ulakorrustel Eesti Tarbijateuhistute Keskuhistu autoosakond. Aastatel 1930?1932 tegutses hoonetes (algse aadressiga Estonia pst 15 // 17) Gustav Hammeri autotookoda, kus valmistati auto plekk-keresid, mudakaitseplekke, radiaatoreid jms ning tehti pleki- ja vasetoid. ^[6] Aastatel 1932?1935 tegutses hoonetes Vladimir Johansoni auto-, pleki- ja vasetookoda ^[7] ning seejarel J. Puhk & Pojad raua- ja koloniaalosakond. ^[8] . Estonia pst 19 asus Ernst Aringu ari hoone.

Estonia pst 8 [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Vene seltskondliku kogu hoone

Aadressil Estonia pst 8 asub Tallinna Keskraamatukogu hoone, mis ehitati 1895. aastal Tallinna Vene Seltskondliku Kogu (tuntud ka "Vene Klubina") hoonena arhitektide Mihhail Preobra?enski ja Rudolf von Knupfferi projekti jargi. Sellest (algselt Gogoli puiestee 4) ehitisest sai uks Tallinna seltskonnaelu keskpunkte: lisaks pea- ja banketisaalile paiknesid seal ka lugemis- ja kaardimangutoad , puhvet , seal sai mangida piljardit ja keeglit . ^[9] Esimese maailmasoja ajal ja kuni raamatukogu sissekolimiseni 1920. aastal oli hoones Tallinna linnavalitsuse toitlustusvalitsus ja hoolekandeosakond. Tallinna linnavalitsus omandas hoone 1918. aastal. Aastatel 1920?1921 koliti hoonesse Tallinna Linna Raamatukogu, mis (tanapaeval Tallinna Keskraamatukogu ) tegutseb hoones tanapaevani. Hoone hoovipoolses osas, endises toitlustusvalitsuse kartulikeldris asusid aastatel 1921?1924 toolisorganisatsioonide ruumid ( Tooliste Kelder ? 1923. aastani aadressiga Gogoli puiestee 4 ), enne seda asusid toolisorganisatsioonid "Tooliste majas" aadressil Suur-Karja tanav 18.

Estonia pst 9 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia pst 9 // Ravala puiestee 12 asub Solarise keskus , mis avati 2009 . aastal ja ehitati 2007 . aastal peaaegu taielikult lammutatud Sakala keskuse asemele.

Sakala keskus oli 1985 . aastal valminud poliitharidushoone. Keskuse oli projekteerinud Raine Karp . Keskuse fassaad oli kohalikust Saaremaa dolomiidist . Fassaadi lahendus oli tehtud nn suletud muurina. Peasissepaasu tahistas jassakas nurgatorn, Poliitharidusmaja saalikorpust jatkas piki Lenini puiesteed oppekorpus. Seoses Eesti taasiseseisvumisega keskuse funktsioonid muutusid. Seal korraldati uritusi, seminare, konverentse ja vastuvotte. Uue hoone ehitamisel sailitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Ravala puiestee poolne fassaad.

  Pikemalt artiklites Solarise keskus  ja Sakala keskus

Hoone asukohal Estonia puiestee kuljel, Estonia teatrimaja vastas, Estonia puiestee 27 asus 1931. aastal valminud Jaan Venteri neljakorruseline kivimaja. Arhitekt Franz de Vries . Hoone esimese korruse vaiksemas ariruumis uksed uhistu Estonia Eksporttapamajade lihakauplus Lihatsentraal nr 1, esimese korruse suuremas ariruumis kaubamaja Kr. Saar & Ko ning teise korruse burooruumides asus kuni 1937. aastani Pollupidajate Uhispank ja uhistegelik kindlustusselts Talu. Aastatel 1933?1937 tegutses hoones kaubamaja J. Puhk & Pojad Tallinna osakond. Eesti Vabariik ostis Jaan Venterilt Estonia pst 27 kinnistu 1939. aasta mais, kavatsedes Estonia puiestee nr. 23, 25 ja 27 ning Berta Bergmanni Sakala tanav nr. 26 ja Behr Goldmannile ning Boris Makovski Sakala tanav 28 kinnistutele ehitada uue kohtuhoone. Uude kohtuhoonesse kavandati koondada koik Tallinna kohtuasutused, nagu kohtukoda , ringkonnakohus ja jaoskonnakohtunikud ^[10] 1937. aastal asus hoonesse A/S Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus , luhendatud EKM. Hoone Estonia pst 27 poles 1944 martsipommitamise ajal seest tuhjaks, lammutati parast soda.

Estonia pst 10 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inglise Kolled?i hoone Parnu maantee ja Estonia puiestee 10 nurgal ? endine Tallinna Linna Tutarlaste Kommertsgumnaasiumi hoone, mille Parnu maantee poolsele kuljele istutati toona allee

Estonia pst 10 ja Parnu mnt 13 nurgal asub Tallinna Inglise kolled?i hoone, ^[11] mis ehitati aastatel 1913?1916 Tallinna Linna Tutarlaste Kommertsgumnaasiumina arhitekt Erich Jacoby ja insener Aleksander Rosenbergi projekti jargi. ^[12]

Teise maailmasoja jarel paigutati koolihoonesse Tallinna Merekool , mis lahkus sealt 1994. aastal parast uue koolihoone valmimist Lasnamael. Merekooli uhiselamu asus Tallinna vanalinnas aadressil Vene tanav 12.

Tallinna Inglise kolled? asus hoonesse parast remonti 1996 . aasta 1. augustil .

Estonia pst 11 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia pst 11 // Sakala tanav 2 (algselt Vaike-Parnu maantee 1) asub endise Eestimaa Aadli Krediitkassa pangahoone, mis oli 1904 . aastal Tallinnas teine kaasaegne spetsiaalselt pangaks rajatud hoone. Ehitise arhitekt on August Reinberg .

1917. aasta martsirevolutsiooni jarel asus selles hoones Eesti Punakaardi staap ja Teise maailmasoja eel Pollumajanduspank .

20. septembril 1944 Teise maailmasoja ajal, saksa vagede taandumisel Eestist ja enne Noukogude vagede sissetungi Tallinna, moodustati hoones Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Tiefiga .

Parast Teist maailmasoda asus hoones Eesti Ametiuhingute Kesknoukogu .

1998 . aastast on hoone taielikult Eesti Panga kasutuses ning seal asub ka Eesti Panga muuseum .

Algslelt hoones aadressiga Estonia puiestee 11, Vaike-Tartu maantee ristmikul ^[13] asus Herman Roivase roivakauplus, ^[14] kolmekorruselises kivihoones. Hoone havines Teises maailmasojas .

Estonia pst 13 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti Panga vanem hoone, Estonia puiestee 13. Algne Venemaa Riigipanga Tallinna osakonna kontor

Estonia pst 13 hoone vanem osa (praegune Eesti Panga A korpus ^[15] ) valmis 1909 . aastal kui Venemaa Riigipanga Tallinna osakonna kontor, mille autor on vene arhitekt Aleksandr Jaron . Hoone projekti eeskujuna on kasutatud Peterburi laenukassa projekti ja Venemaa keisririigi maakonnalinna riigipanga tuupprojekti. Riigipanga Tallinna osakond avati 1. septembril 1875 ja allus Riigipangale Peterburis ja Rahandusministeeriumi riigikassa departemangule. Riigipanga Tallinna osakonna ulesanneteks oli vanade riiklike krediidiasutuste volgade likvideerimine, luhiajalise krediidi andmine kaubandusele, toostusele ja pollumajandusele; talumaade valjaostule ja riigikassa haldamisele kaasaaitamine. Panga osakonnad kasutasid kubermangu- ja maakonna renteides olevaid summasid ning sooritasid jooksvad maksed riigikassa arvelt. Arvelduste, laenude, hoiuste vastuvotmine ja raha ulekandmine (renteide kaudu) ^[16] .

24. veebruaril 1918 moodustati endistes Vene Riigipanga ruumides Eesti Ajutine Valitsus . Hoone Suurt saali ehk Iseseisvussaali kaunistab vene sumbolisti Nikolai Kalmakovi 1921. aastal valminud suurmaal “24. veebruar 1918”, millel on kujutatud Paastekomitee liikmeid Konstantin Patsi , Juri Vilmsi ja Konstantin Konikut .

Aadressil Estonia pst 13 // Kentmanni tanav 1 asub asutuse B korpus, mis on 1935 . aastal valminud Eesti Panga hoone; arhitektideks Eugen Habermann ja Herbert Johanson ning inseneriks Ferdinand Gustav Adoff . Kolme tanavat (Estonia pst, Kentmanni ja Sakala tanavat, algselt Vabaduspuiestee , Kaupmehe tanava ja Vaike-Parnu maantee nurgal) aaristava maja peasissepaas on Estonia puiesteel, labi kahe korruse ulatuv operatsioonisaal aga asetseb piki Kentmanni tanavat.

Aastail 1938?1940 asusid hoones Eesti Raadiooperaatorite Uhing ning E.R.U. Raadio- ja elektrotehnika laboratoorium ja tookojad ning Eesti Raadiooperaatorite Uhingu laboratoorium. ^{[17] [18]}

Noukogude ajal asus hoones NSV Liidu Riigipanga Eesti filiaal .

Estonia pst 15 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aadressil Estonia pst 15 (algselt Estonia puiestee 8) asub Aleksandr Jaroni projekteeritud ja 1912. aastal valminud hilis juugendstiilis uusklassisistlike joontega Joakim Puhki villa ^[19] , mis on 1997. aastal tunnistatud kultuurimalestiseks . ^[20] Hoone projektis on ara kasutatud varasem, 19. sajandil ehitatud tagasihoidlik elamu. 1956. aastal muudeti hoone ruumijaotust ja ehitati puuosale peale teine korrus. 1990. aastatel on hoonele juurde ehitatud uus trepikoda.

1990. aastate algul tegutses hoones Eesti NSV Sotsiaalkindlustuse Ministeerium ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusamet, seejarel tegutsesid seal ERA Pank , kindlustusseltsi Polaris ja teiste ERA Panga tutarettevotete esindused. ^{[ viide? ]} 2001. aastal muudi maja Pindi Kinnisvarale .

Estonia pst 15a [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia pst 15a // Kentmanni tanav 4 // Sakala tanav 10 asus kahekorruseline kivimaja. ^[21] 2013. aastal valmis kinnistul Sakala arihoone . Hoone projekteeris arhitekt Anu Tammemagi . Kuuekorruselise hoone esimesel korrusel on toitlustus- ja teeninduspinnad ning ulemistel korrustel burood. ^[22]

Estonia pst 17 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aadressil Estonia pst 17 asuvas hoones tegutses noukogude ajal uks kahest Tallinna notariburoost.

Estonia puiestee 19 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Estonia puiestee 19 ja Tatari tanava 1 nurgal asus 1930. aastal ehitatud Shelli tankla, hiljem paiknes osaliselt tankla vundamendil lillepood ^[23] , ^[24] . Tallinna linnavalitsuse poolt kinnitatud detailplaneeringuga on lubatud antud kinnistule , Vabaduse valjaku nurgale ehitada seitsmekorruselise arihoone ^[25] , Kawe City ^[26] .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Estonia puiestee ? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis