Sakala keskus

See artikkel raagib Tallinna hoonest; Viljandi asutuse kohta vaata artiklit Sakala Keskus (Viljandi)

Sakala keskus (rahvasuus ka Karla katedraal voi Puhavaino kirik tolleaegse EKP Keskkomitee esimese sekretari Karl Vaino jargi, ka leniniitlaste klooster ) oli 1985 . aastal valminud EKP Keskkomitee vabariiklik poliitharidusmaja Tallinna kesklinnas. Maja projekteeris eesti arhitekt Raine Karp ja seda ilmestas dolomiitfassaad.

Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega keskuse funktsioon muutus Sakala kultuurikeskuseks. 2007. aastal lammutati suur osa hoonest ja selle asemele ehitati meelelahutuskeskus Solaris .

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sakala keskus oli postmodernistlik suurehitis. Keskuse fassaad , mis oli ehitatud nn suletud muurina, oli Saaremaa dolomiidist . Peasissepaasu tahistas jassakas nurgatorn, kuhu algselt kavatseti paigutada ka suur maakera kujutav muna (osalt must ? kujutamaks kapitalistlikku Laant ?, osalt punane ? kujutamaks Noukogude Liitu ), mis oleks korgunud ule Lenini puiestee (Estonia puiestee) ja Eesti Punaste Kuttide valjaku (Islandi valjaku) ehk esplanaadi ristile planeeritud tseremooniavaljaku. Maja koosnes saalikorpusest ja Lenini puiestee aarsest oppekorpusest.

Sakala keskuse algse projekti autor oli Raine Karp , lopliku lahenduse autor aga Toivo Kallas . Maja ehitati aastatel 1983?1985. Hoone sai esialgu kavandatust palju suurem, keskuse suurde saali mahtus ligi tuhat inimest.

Urituspaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Suurejoonelise sisearhitektuuriga hoones oli tolle aja kohta suureparase helitehnikaga suur saal. Esimeste mitteparteiliste urituste seas korraldati Sakala keskuses 1987. kevadel Eesti opetajate kongress. Sama aasta veebruaris toimus keskuses toonase Eesti NSV komsomoli kongress, mida kulastas ka samal ajal Tallinnas viibinud NLKP peasekretar M. Gorbat?ov. Kones tervitas parteijuht millegiparast kahel korral Noukogude Lati noori.

1988. aastal valiti nn Karla katedraalis parast 56-aastast vaheaega Miss Estonia . Tiitli voitis Heli Mets . Voistluse peakorraldaja oli Valeri Kirss . Samas kohas valiti Eesti aasta iluduskuninganna ka 1989., 1990., 1992., 1994. ja 1997. aastal.

Sakala keskuses viidi Laulva revolutsiooni ajal labi ka mitmeid Rahvarinde uritusi. Uks suurematest oli Eesti, Lati ja Leedu rahvarinnete koostooorgani Balti Assamblee uhisistung 13. - 14. mail 1989.

Seal korraldati seminare, konverentse, vastuvotte ja muid uritusi. Naiteks pidas Lennart Meri seal 1996 . aastal vastuvotu oma presidendiks valimise puhul ja vabariigi aastapaeva vastuvotte. Suures saalis korraldasid 1990. aastail esindusuritusi ka suuremad ettevotted.

Et Tallinna kesklinnas nappis suuri saale, korraldati seal ka koolide aktusi ja muid uritusi.

Sakala keskuses toimusid kultuurifestivalid, nagu Pimedate Oode Filmifestival ja Jazzkaar .

Sakala keskuse lammutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lammutamise plaanid [ muuda | muuda lahteteksti ]

1992 . aastal oli Ravala puiestee 12 hoones kongressi- ja oppekeskus istungi- ja peosaalide ning abiruumidega. AS Sakala Keskuse juhatuse esimehe Kalle Sepa sonul oleks voinud maja heli-, valgus- ja tolketehnika uuendamisega kujundada sellest rahvusvahelistele nouetele vastava kongressi- ja konverentsikeskuse.

10. aprillil 2001 andis majandusministeerium kultuuriministeeriumile ule AS Sakala Keskuse aktsiad. Need kuulusid taielikult Eesti riigile ning aktsionaride uldkoosoleku oigus oli kultuuriministril.

29. mail 2003 koormati Sakala keskuse kinnistu hoonestusoigusega 55 aastaks. Hoonestusoiguse aastatasu alghind oli miljon krooni. Konkursile tegi pakkumise neli ettevotet: Uus Sakala AS (BDG, vennad Rebased) pakkumisega miljon krooni aastas; Estconde Invest OU, miljon krooni aastas; ELL Kinnisvara (Merko Grupp) 1,6 miljonit aastas; Sangvis OU (Pindi KV) 5 miljonit aastas. Voitjaks kuulutati Uus Sakala AS (BDG), kes oli teinud pakkumise vaid alghinnas ? miljon krooni aastas. Peale selle otsustas riik firmale BDG anda tasuta hoonestusoiguseks 24 000 m² ehituspinda.

18. septembril 2006 astus AS-i Uus Sakala juht Peeter Rebane Keskerakonda , mis oli toona ainus Tallinna linnavalitsuses olev erakond. 25. oktoobril 2006 andis Tallinna linnavalitsus aktsiaseltsile Uus Sakala loa Sakala keskus lammutada. Martsis 2007 hakati sinna ehitama meelelahutuskeskust Solaris. Maja lammutamise vastu protestisid jouliselt mitmed organisatsioonid, kaaluti ka lammutamise vaidlustamist kohtus.

5. martsil 2007 alustas aktsiaselts Uus Sakala parast koigi kooskolastuste saamist Sakala keskuse lammutamist. Maja lammutati vaid osaliselt, muinsuskaitse noudmisel jaeti alles Sakala keskuse torn, Ravala puiestee poolne paekivifassaad ja moned muud detailid.

Lammutustood [ muuda | muuda lahteteksti ]

5. martsil 2007 alustati lammutamist.
7. martsiks 2007 oli lammutatud suure saali fuajee.
8. martsiks 2007 oli lammutatud hoone fuajee ja vaike saal.
11. martsiks 2007 oli lammutatud luhtrisaal.
15. martsiks 2007 oli lammutatud suur saal.
18. martsiks 2007 oli lammutatud valge saal.
31. martsiks 2007 oli lammutatud Ravala puiestee pae- ja dolokivist fassaadiosa.

Uus hoone [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sakala keskuse asemele ehitatud Solarise keskus avati 9. oktoobril 2009. Uue hoone ehitamisel sailitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Ravala puiestee poolne fassaad.

Solarise keskus endise Sakala keskuse torniga (2011)
Sakala keskuse taastatud Ravala pst poolne fassaad (2011)

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rahvas on lammutamise vastu , Postimees, 12. detsember 2006
Sakala keskus veetakse prugimaele , Postimees, 1. november 2006
Tallinna peaarhitekt: Sakala keskus kisub vagisi supermarketiks , Postimees, 9. veebruar 2006