한국   대만   중국   일본 
Eesti polevkivitoostus ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Eesti polevkivitoostus

Allikas: Vikipeedia
Pohja-Eesti kukersiit
360° vaade Enefit280 tehasele, mis tootleb 280 tonni polevkivi tunnis

Eesti polevkivitoostus on uks Eesti mojukamatest toostusharudest, mis on tahtis nii riigi energeetika pohivarustajana kui ka otsese ja kaudse tooandjana (eelkoige Virumaal ). Polevkivi kasutatakse Eestis eelkoige elektritootmiseks, kuid sellest valmistatakse ka polevkivioli ning keemiatooteid. Polevkivitoostus annab umbes 4% Eesti sisemajanduse kogutoodangust . Kuna Kirde-Eestis paiknev Eesti polevkivimaardla on uks suuremaid ja enim kasutatud polevkivimaardlaid kogu maailmas, on Eesti polevkivitoostus uks maailma arenenumaid ning siinseid polevkivitehnoloogiaid on puutud ka eksportida. [1]

Polevkivi on Eesti strateegiline energiaressurss. Eestis leidub kaht liiki polevkivi, mis molemad on Ordoviitsiumist parinevad settekivimid . [2] Suuremas mahus leidub graptoliitargilliiti , kuid orgaanilise aine vaikese sisalduse tottu ei kasutata seda toostuslikult. Seevastu on kukersiiti Eestis kaevandatud juba sadakond aastat ning selle varusid hinnatakse jatkuvat veel 25?30 aastaks. 2012. aasta lopus ulatus Eesti kukersiidivaru 4,8 miljardi tonnini, millest kuni 650 miljonit tonni peeti kattesaadavaks. Eesti kukersiidimaardla moodustab 1,1% maailma polevkivivarudest. [1]

2012. aastal tootas Eesti polevkivitoostuses 6500 inimest ehk umbes 1% kogu toojoust. Eestis asub kaks maailma suurimat polevkivielektrijaama . [3] [4] Kohaliku polevkivitoostuse suurimate ettevotete seas on AS Enefit Kaevandused (2009. aastani Eesti Polevkivi) ? Eesti Energia tutarettevote, mis haldab Estonia kaevandust ja Narva karjaari ning tegeleb polevkivi raudteeveoga ? ja VKG Kaevandused OU , Eesti Energia , mis toodab polevkivist elektrit (eelkoige Narva elektrijaamades ), ning polevkivi keemiatoostuses kasutavad Viru Keemia Grupi firmad ja Eesti Energia Olitoostus .

2012. aastal kasutati elektritootmises 70% kaevandatud polevkivist, mis andis umbes 85% Eesti elektritoodangust. Puroluusi teel valmistatava polevkivioli tootmismahult oli Eesti maailmas teisel kohal Hiina RV jarel. Polevkivi ja sellest valmistatud tooteid kasutatakse ka kohalikus kuttes ning toormaterjalina tsemenditoostuses .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

18.?19. sajandil uurisid Eesti polevkivi mitmed teadlased ning seda kasutati madala kuttevaartusega kutusena. 1838. aasta algul avastati Kohala moisa maadel Vanamoisa kulas kaevu kaevamisel ? polevat kivimit “. Peterburi Teaduste Akadeemia maeinsenerid analuusisid laboris polevkivi ja leidsid, et kuumutades annab see protsentuaalselt rohkem poletusgaasi kui kivisusi . Polevkivi tundus sobivat ka kutteaineks ning oli saamiseks [5] .

Polevkivitoostus Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Toostusliku kasutuseni jouti 1916. aastal, kui rajati Pavandu , Kukruse ja Jarve karjaarid . Esimene allmaakaevandus alustas tegevust 1920 Kukrusel . Polevkivioli hakati Eestis tootma 1921. aastal ning elektritootmine polevkivist algas 1924. aastal. [6] Virumaal ehitati aastatel 1924?1942 neli olivabrikut . 1922. aastal asutatud a/s "Riiklik Polevkivitoostuse" kolm olivabrikut laksid kaiku aastatel 1924, 1936 ja 1938, bensiinitehas 1931. 1930. aastate lopus oli Eestis 7 polevkivitoostuse ettevotet, neist aktsiaselts Esimene Eesti Polevkivitoostus tootas riigi-, ulejaanud kuus valismaisel erakapitalil. Peagi algas polevkivi kasutamise susteemne teaduslik uurimine ja 1938. aastal loodi Tallinna Tehnikaulikoolis ka keemia- ja maeteaduskond.

Eesti ja Tapa polevkivimaardla paiknemine

1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold fields Ltd. Kohtla raudteejaama juures Kohtla olivabriku , mis kasutas toorainena polevkivi ja et mitte polevkivi kaugelt transportida, rajati lahedusse 1937. aastal Kohtla kaevandus . Nimi Kohtla-Nomme voeti kohanimena kasutusele alles parast teist maailmasoda . 1941. aasta 12. augustil poletati Kohtla asundus maani maha. Alles jai kogu asunduse peale vaid paar elamut, asula ehitati vaga ruttu uuesti ules ja ulesehitamisega taiesti uueks muutunud asula sai endale ka uue nime, Kohtla-Nomme.

New Consolidated Gold Fields Ltd Kohtla olitehas
Kohtla-Jarve olivabrik , 1937
  Pikemalt artiklis Esimene Eesti Polevkivitoostus , Kohtla-Jarve olivabriku I (1924), II (1936), III (1938), IV (1943), V (1951), Kohtla-Jarve VI olivabrik (1987) [7]

1928 ? 1929 ehitas Eestimaa Olikonsortsium Rootsi kapitali abiga Tursamaele polevkivi utmise tehase, rajati ka elektrijaam ja sadamasild . 1936. aastal pandi Sillamael taas kaima Sillamae olivabrik , mis valmistas paevas umbes 60 tonni oli ja millest omakorda saadi 20 tonni korgekvaliteedilist bensiini ( oktaaniarvuga 72). Algul saadi polevkivi AS-i Kuttejoud Kohtla kaevandusest , alates 1936. aasta juunist hakati saama oma Viivikonna karjaarist . Olivabrik asus Sillamae-Tursamae korgel merekaldal, olivabrik sai omale tooraine Viivikonna karjaarist ja tooraine toi vabrikusse kitsaroopmeline raudtee kogupikkuses 8,5 km-it. Toodang, polevkivioli , laks peamiselt Saksamaale ja ka Rootsi.

  Pikemalt artiklis Eesti polevkivimaardla

Aastatel 1918?1940 tegutsesid piirkonnas polevkivitoostuses: A/S " Esimene Eesti Polevkivitoostus ", A/U " Eesti Kivioli ", Eestimaa Olikonsortsium , The New Consolidated Gold Fields Ltd .

Saksa okupatsiooni alguses 1941. aastal vottis polevkivitoostuse ule vaegrupi Nord tagalateenistus , kes demineeris ja kustutas polengud toostuses ning alustas taastamistoid. 1941. aasta oktoobris moodustati polevkivitoostuse haldamiseks "Baltische Ol" GmbH, mille juhtkond asus Tallinnas ja mis oli Saksa "Continental Oil Corporation" osakonnaks. Baltische Ol Gmbh juhiks Tallinnas oli Claus von Kursell , kes oli olnud alates 1930 aastast IG Farbenindustrie esindaja Eestis. Baltische Ol GmbH peakontor ja 7 osakonda asus Tallinnas, tehnikaosakond asus aga Kiviolis .

Polevkivitoostuses moodustati 5 vabrikut, kuhu kuulusid kaevandused ja olivabrikud :

Polevkivitoostus Eesti NSV-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

Teise maailmasoja jarel kasutati Virumaa polevkivigaasi Leningradis ja Pohja-Eesti linnades maagaasi asendusena. NSV Liidu loodeosa kasvav noudlus elektri jarele viis suurte polevkivi elektrijaamade rajamiseni. 1944. aastal rajati Esimene Eesti Polevkivitoostus Kohtla-Jarvel . 1945. aastal alustati tollase NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee otsuse kohaselt uue polevkivitootlemise kompleksi rajamist Kohtla-Jarvel loosungi "Gaasi Leningradile" all. 1945. aastal rajati Kohtla-Jarve Olivabrikud , 1949. aastal Kohtla-Jarve Polevkivitootlemise Kombinaat . 1945. aasta asutati Kukruse ja Kava II kaevanduse baasil trust Eesti Polevkivi , 1946. aastaks oli taastatud 6 kaevandust .

1948. aastast sai alguse polevkivist tehtud majapidamisgaasi pumpamine Leningradi, mida toodeti Kohtla-Jarve gaasivabrikutes, hiljem suunati gaasijuhe ka Tallinna ja teistesse Pohja-Eesti linnadesse.

1959. aastal avati Balti Soojuselektrijaam ja 1970. aastal Eesti Soojuselektrijaam , misjarel laks 80% polevkivist elektrienergia tootmiseks.

Polevkivi kaevandamine joudis tippmahuni 1980. aastal. Seejarel vahenes vajadus polevkivielektri jarele, kuna Venemaal kaivitati mitu tuumajaama , nende seas ka Leningradi varustav tuumaelektrijaam , mis asub Sosnovoi Boris . Noukogude Liidu lagunemise jargsed muutused majanduses vahendasid polevkivikaevandamise mahte veelgi. Kaevandusmahud hakkasid taas tousma alles parast kahe aastakumne pikkust langust, 21. sajandi alguses.

Eesti iseseisvuse taastamise jarel, 8. aprillil 1996 vottis EV Valitsus vastu korralduse, mille alusel kujundati senine riigiettevote Eesti Polevkivi umber aktsiaseltsiks Eesti Polevkivi.

1997. aastal moodustati aktsiaseltsi Eesti Polevkivi 14 tutarettevotet, kellele Eesti Polevkivi loovutas oma varad: AS Ahtme Kaevandus , AS Aidu Karjaar , AS Eesti Polevkivi Ehitus, AS Estonia Kaevandus , AS Kohtla Kaevandus , AS Maetehnika, AS Narva Karjaar , AS Polevkivi Kaubandus, AS Polevkivi Raudtee, AS Sirgala Karjaar , AS Sompa Kaevandus , AS Tammiku Kaevandus , AS Toila Sanatoorium ja AS Viru Kaevandus .

Keskkonnamoju [ muuda | muuda lahteteksti ]

Polevkivitoostusel on Eestis jatkuvalt suur keskkonnamoju . 2012. aastal tuli polevkivitootmisest umbes 70% Eesti tava- ja 82% ohtlikest jaatmetest ning ule 70% kasvuhoonegaasidest . Polevkivikaevandamine langetab pohjavee taset, muudab looduslikku veeringlust ja halvendab vee kvaliteeti. Kaevandustest valja pumbatud ja elektrijaamades kasutatud vesi moodustab enam kui 90% kogu Eesti veetarbimisest. Polevkivijaatmete norgvesi reostab pinnast ja pohjavett. Endised ja praegused polevkivikaevandused katavad umbes 8,5% Eesti pindalast.

Polevkivi tootmise maht Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aasta Tootmise maht,
tuhat t [9] 		Muutus eelmise
aastaga vorreldes, %
1990 22 486
1991 19 612 ?12,8
1992 18 849 ?3,9
1993 14 915 ?20,9
1994 14 530 ?2,6
1995 13 310 ?8,4
1996 14 735 +10,7
1997 14 383 ?2,4
1998 12 464 ?13,3
1999 10 687 ?14,3
2000 11 727 +9,7
2001 11 838 +0,9
2002 12 400 +4,7
2003 14 892 +20,1
2004 13 993 ?6,0
2005 14 591 +4,3
2006 14 095 ?3,4
2007 16 544 +17,4
2008 16 117 ?2,6
2009 14 939 ?7,3
2010 17 933 +20,0
2011 18 734 +4,5
2012 18 796 +0,3
2013 20 511 +9,1
2014 20 995 +2,4
2015 19 616 ?6,6
2016 17 057 ?13,0
2017 21 625 +26,8
2018 21 883 +1,2
2019 15 877 ?27,4


Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ 1,0 1,1 IEA (2013). Estonia 2013. Energy Policies Beyond IEA Countries. ISBN 978-92-6419079-5 . ISSN 2307-0897, lk 20
  2. ↑ Vali, E.; Valgma, I.; Reinsalu, E. (2008). "Usage of Estonian oil shale" (PDF) . Oil Shale . A Scientific-Technical Journal]] . Estonian Academy Publishers . 25 (2): 101?114. DOI : 10.3176/oil.2008.2S.02 . ISSN   0208-189X . Vaadatud 25.10.2008 .
  3. ↑ Kuhi-Thalfeldt, R.; Kuhi-Thalfeldt, A.; Valtin, J. (2010). "Estonian electricity production scenarios and their CO 2 and SO 2 emissions until 2030" (PDF) . WSEAS Transactions on Power Systems . WSEAS. 5 (1): 11?21. ISSN   2224-350X . Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 6.07.2017 . Vaadatud 10.01.2015 .
  4. ↑ Liive, Sandor (2007). "Oil Shale Energetics in Estonia" (PDF) . Oil Shale. A Scientific-Technical Journal . Estonian Academy Publishers. 24 (1): 1?4. ISSN   0208-189X . Vaadatud 25.10.2008 .
  5. ↑ Erki Tammiksaar, Pohijooni polevkiviolitoostuse arengust Eestis , AS Viru Keemia Grupp
  6. ↑ Ots, Arvo (2006) [2004]. Tyson, Toni; McQuillen, Mary, eds. Oil Shale Fuel Combustion. Tallinn: Arvo Ots; Eesti Energia. ISBN 978-71.13.99490-7, lk 15?16
  7. ↑ Kohtla-Jarve I olivabriku torni ajalooline ulevaade
  8. ↑ Lembit Uibopuu , Saksa kapital Eesti polevkivitoostuses (1922 ? 1940) ja Eesti polevkivitoostus Saksa okupatsiooni ajal (1941 ? 1944) , ttu.ee
  9. ↑ Andmed Statistikaameti andmebaasilt

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ajaloolist
Eesti votmeartiklid
Ajalugu Eesti vapp
Geograafia
Elustik
Fauna   · Floora   · Imetajad   · Kalad   · Linnud   · Puud   · Poosad   · Samblad   · Samblikud
Poliitika
Majandus
Uhiskond
ja kultuur
Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_polevkivitoostus&oldid=6498816 "