See artikkel vajab toimetamist . (Jaanuar 2018) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Eesti majandus

Valuuta	euro (EUR)
Majandusaasta	kalendriaasta
Kaubandusorganisatsioonid	EL , WTO , OECD jm
Statistika
SKT	27,759 miljardit eurot (2018) [1]
SKT maailma edetabelis	101. kohal (2018)
SKT kasv	4,8% (2018) 3,2% (2019 hin.) [1]
SKT elaniku kohta	21 053 eurot [1]
SKT elaniku kohta maailma edetabelis	37. kohal (2018)
SKT jaotus sektorite jargi	teenindus : 68,1% toostus : 29,2% pollumajandus : 2,8% (2017 hinnanguliselt) [2]
Inflatsioon	2,5% (2019 hinnanguliselt) [1] 3,412% (2018) [1] 3,651% (2017) [1]
Vaesuses elavate inimeste hulk	22,6% suhtelises vaesuses (2017) [3] 3,4% absoluutses vaesuses [3]
Inimarengu indeks	0,871 (2018) [4] (30. kohal)
Toojoud	698 305 (2018) [5]
Toojou jaotus sektorite jargi	teenindus: 76,8% toostus: 20,5% pollumajandus: 2.7% (2017 hin.) [2]
Toopuudus	4,2% (juuli 2019) [6]
Keskmine brutopalk ( aritmeetiline )	1455 eurot (detsember 2018)
Keskmine netopalk ( aritmeetiline )	1193 (detsember 2018)
Valismajandus
Eksport	14,4 mld eurot (2018) [7]
Ekspordiartiklid	elektrimasinad ja -seadmed (22%) puit ja puittooted (10%) pollumajandussaadused ja toidukaubad (9%) mitmesugused toostustooted (9%) [8]
Peamised ekspordipartnerid	Rootsi (18%) Soome (16%) Lati (8%) [8]
Import	16,2 mld eurot (2016. aastal) [7]
Impordiartiklid	elektrimasinad ja -seadmed (18%) transpordivahendid (11%) pollumajandussaadused ja toidukaubad (11%) [8]
Peamised impordipartnerid	Soome (13%) Saksamaa (11%) Leedu (9%) [8]
Jooksevkonto	730 miljonit eurot (2017 hin.) [9]
Valisvolg kokku	2,02 mld eurot (2017. aastal) [10]
Rahandus
Tulu	8,15 mld eurot (2017. aastal) [11]
Kulu	8,56 mld eurot (2017. aastal) [11]
Riigireiting	Standard & Poor's: [12] AA- (pikaajaline) A-1+ (luhiajaline) valjavaade stabiilne Moody's: [13] A1 valjavaade stabiilne Fitch: [14] A+ valjavaade stabiilne

Eesti majandus on korge sissetulekuga ^[15] turumajandus Euroopa Liidu siseturul. Parast iseseisvuse taastamist on Eesti majandusest saanud tanapaeva avatud teenindusmajandus , mille osa on arenenud tehnoloogiaettevotteil.

Varasemail aegadel oli Eesti majanduses votmetahtsusega pollumajandus ; tootmine oli vahene. Eesti kuulub Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ning Majanduskoostoo ja Arengu Organisatsiooni (OECD). Majandusvabaduse indeksi jargi on Eesti maailmas kuuendal ja EL-is esimesel kohal. ^[16]

SKT [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aastast avaldab Statistikaamet sisemajanduse kogutoodangu naitajaid neli korda aastas kaks kuud parast kvartali loppu. Kiirhinnanguid enam ei anta, avaldatakse uksnes tapsustatud hinnanguid. Seda seetottu, et Euroopa Parlamendi ja noukogu maarusega (EL) nr 549/2013 ette nahtud andmeedastusprogrammi kasutuselevotuga luhenesid edastustahtajad. Kiirhinnangu ja tapsustatud hinnangu avaldamise vahele oleks jaanud vaid kaks nadalat. ^[17]

2017. aasta III kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,8 miljardit eurot. Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeeritud SKT oli suurenenud vorreldes eelnenud kvartaliga 0,3% ning 2016. aasta II kvartaliga 4,2%. ^[18]

SKT kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist aastat kolmandas kvartalis kasvanud koige kiiremini. Kasvu pidurdas enim lisandvaartuse vahenemine energeetikas. ^[18]

Eesti SKT 2017.-2018. aastal ^[19]

	2017. a I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)	5,406	5,961	5,959	6,288
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	?6,6	10,3	?0,03	5,5
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)	5,736	5,858	5,934	6,075
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	2,5	2,1	1,3	2,4
	2018. a I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeerimata SKT jooksevhindades (mld eurot)	5,825	6,451	6,517	6,862
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	?7,4	10,7	1,0	5,3
Sesoonselt ja toopaevade arvuga korrigeeritud SKT jooksevhindades (mld eurot)	6,183	6,339	6,490	6,629
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	1,8	2,5	2,4	2,1

2016. aastal oli Eesti SKT jooksevhindades 21,1 miljardit eurot ^[19] . 2016 aastat iseloomustab SKT aeglane, kuid stabiilne kasv, mis jai kull alla EL-i keskmisest. SKT suurenemisse panustas enamik tegevusalasid. ^[8] SKT elaniku kohta oli 16 035 eurot. ^[8] .

Varskeimad andmed SKT jaotusest maakondade jargi on leitavad 2015. aasta kohta, kuid neid andmed pole 2017. aasta novembriks veel korrigeeritud. Kogu Eesti SKT-d jooksevhindades on korrigeeritud ja 2015. aastal oli see 20,35 miljardit eurot. Koige suurem SKT osatahtsus Eesti SKT-st oli Harjumaal (63%), sh Tallinnal (53%). Maakondadest oli teisel kohal Tartumaa (10%) ja linnadest Tartu (8%). Koige vaiksem oli Hiiumaa (0,4%) ja Polvamaa (0,9%) SKT osatahtsus Eesti SKT-st. ^[19]

Eesti keskmine SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 15 478 eurot. Maakonnist oli suurim SKT elaniku kohta Harjumaal (143% Eesti keskmisest) ja linnadest Tallinnal (167% Eesti keskmisest). Koigis ulejaanud maakonnis jai SKT elaniku kohta alla Eesti keskmise. Kui valja arvata Tartu linn (112% Eesti keskmisest), oli ka ulejaanud linnade SKT elaniku kohta alla keskmise. ^[19]

Eesti SKT aastatel 1995?2018 ^{[20] [21]}

	1995	1996	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004	2005
SKT jooksevhindades (mld eurot)	2,78	3,65	4,49	5,0	5,38	6,17	6,98	7,77	8,71	9,71	11,26
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	...	5,3	11,8	4,1	?0,9	10,6	6,3	6,1	7,4	6,3	9,4
SKT elaniku kohta	1 934	2 578	3 212	3 643	3 869	4 417	5 026	5 636	6 354	7 125	8 313
	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016
SKT jooksevhindades (mld eurot)	13,52	16,25	16,52	14,15	14,72	16,67	17,93	18,93	19,77	20,35	21,1
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	10,5	7,2	?5,0	?14,2	1,7	7,5	4,3	2,0	2,8	2,1	3,5
SKT elaniku kohta	10 040	12 118	12 353	10 600	11 053	12 556	13 559	14 364	15 261	15 710	16 479
	2017	2018	2019	2020	2021	2022	2023	2024	2025	2026	2027
SKT jooksevhindades (mld eurot)	23,6	25,7	...	...	...	...	...	...	...	...	...
SKT aheldatud vaartuse muutus vorreldes eelmise perioodiga (%)	4,7	3,9	...	...	...	...	...	...	...	...	...
SKT elaniku kohta	17 926	19 450	...	...	...	...	...	...	...	...	...

Tooturg [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tootus ja toohoive [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aasta III kvartalis oli 15?74-aastaste isikute tootuse maar 5,2% ja toohoive maar 68%. ^[22] Eesti on taitnud Euroopa 2020 toohoivestrateegia eesmargi, et 20?64-aastaseist tootab vahemalt 75%. ^[8]

15?74-aastaste tootuse ja toohoive maarad 2017. aastal ^[22]

	I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
Tootuse maar (%)	5,6	7,0	5,2	5,3
Toohoive maar (%)	66,3	66,9	68,3	68,4

2016. aastal oli tootuse maar 6,8% ^[23] . Pikaajaliste tootute arv on viimastel aastatel pidevalt langenud ja tootute meeste arv on suurem tootute naiste arvust. 2016. aastal oli korgharidusega tootuid ule kolme korra vahem kui pohiharidusega tootuid. ^[8]

2016. aasta ei toonud tooturule suuri muutusi. Toohoive maar oli 66%. 15?74-aastaste hoivatute maar on olnud 2011. aastast kasvutrendis, kuid vanuseruhmiti on trendid erinevad. Tooturule lisandus 2016. aastal 4000 uut tooealist hoivatut ja kokku oli tooturul 644 600 hoivatut, kellest 32 400 ehk 5% olid vahemalt 65-aastased. 1996. aastal oli vahemalt 65-aastasi hoivatuid ligi kaks ja pool korda vahem. Korgharidusega 15?74-aastaste hoivemaar oli 2016. aastal 78%, kesk- ja kutseharidusega 68% ja pohiharidusega vaid 36%. ^[8]

Tooturul mitteaktiivsete arv on viimaste aastate madalpunktis. 2016. aastal oli tooturult eemal 290 800 tooealist inimest, mis on 41 100 vorra vahem kui 2011. aastal. 60?74-aastaseid oli 2016. aastal mitteaktiivsete hulgas 44% ja 20?29-aastasi 15%. Hoolitsemisvajaduse tottu mitteaktiivsete meeste arv oli suurem naiste omast. 2016. aastal olid vastavad naitajad 2500 ja 12 500. Ka haiguse tottu oli 2016. aastal tooturult eemal rohkem naisi kui mehi, kuid erinevus ei olnud nii suur (vastavalt 31 900 naist ja 28 400 meest). Opingute tottu jai tooturult eemale enam-vahem sama palju mehi ja naisi (36 000). ^[8]

Vabad ametikohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aasta III kvartalis oli Eesti ettevotteis, asutusis ja organisatsioonides ligi 12 700 vaba ametikohta. See naitaja on viimaste aastate suurim. 71% vabadest tookohtadest oli erasektoris. Eelmise kvartaliga vorreldes kasvas vabade ametikohtade arv 6% ja 2016. aasta III kvartaliga vorreldes 15%. Kokku oli III kvartalis ule 558 000 ametikoha. ^[24]

Valdkonnist oli vabade ametikohtade arv koige suurem tootlevas toostuses (20%), kaubanduses (15%) ja hariduses (10%). Samas on need valdkonnad ka koige suuremad toopakkujad. Maakonnist asus enamik vabu ametikohti Harjumaal (64%), Tartumaal (10%) ja Ida-Virumaal (5%). ^[24]

Tootasu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tootasu statistikat koguvad Eestis Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ning mitu uuringute agentuuri, naiteks Palgainfo Agentuur. Tootasu arvutamisel kasutatakse eri metoodikaid, mistottu pole tihti koik naitajad omavahel otseselt vorreldavad.

Keskmine brutokuupalk [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti keskmine palk

Eesti keskmist brutokuupalka arvutab Statistikaamet . Tasuliikidest kuulub selle alla aja- ja tukitoo tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Keskmise brutokuupalga arvutamisel lahtutakse kassapohisest arvestusest, mis tahendab, et naiteks detsembris teenitud tootasu, mis makstakse valja jaanuaris, kajastub detsembris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub parast puhkust. Lisaks taandatakse tootajate arv taistooajale, mis tahendab, et kaks osalise (poole) tooajaga tootajat loetakse uheks tootajaks. ^[25]

Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk on teoreetiline vaartus. Keskmist voi sellest vaiksemat tootasu saab umbes 65% inimestest. ^[26]

2017. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1201 eurot, mis on eelmise aasta III kvartaliga vorreldes 7,4% suurem. Brutokuupalga aastakasv on kiirenenud teist kvartalit jarjest. Eelmiste kvartalitega vorreldes langes keskmine brutokuupalk peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vahenemise tottu 3,3%. ^[27]

Brutokuupalk oli 2017. aasta III kvartalis tegevusalade loikes suurim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses (vastavalt 2109 ja 1914 eurot) ja maakondade loikes Harju ja Tartu maakondades (vastavalt 1337 ja 1199 eurot). ^[27]

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta III kvartalis 7,22 eurot. ^[27]

Keskmine brutokuupalk 2017. aastal ^[27]

I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
1153	1242	1201	1271

Kogu 2016. aasta oli keskmine brutokuupalk 1146 eurot, mis oli 7,6% suurem kui 2015. aasta keskmine brutokuupalk. ^[8]

Koige suurem oli keskmine brutokuupalk info ja side alal (1900 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuses (1865 eurot). Koige vaiksem aga teeninduse muudes tegevustes, nt juuksuri- ja muudes iluteenustes ning tarbeesemete ja kodutarvete paranduses oli keskmine brutokuupalk (617 eurot) u kolm korda vaiksem kui IT-alal. ^[8]

2016. aastal suurenesid palgad koigis tegevusalades, valja arvatud maetoostuses, kus see jai enam-vahem samale tasemele kui eelneval aastal. Koige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvarategevustes (14,3%), koige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (3,7%) ning finants- ja kindlustustegevuses (4,4%). Koige kiiremini tousis palk I kvartalis (8,1%), koige aeglasemalt IV kvartalis (6,9%). Eraoiguslikele isikuile kuuluvais ettevotteis kasvas brutokuupalk kiiremini kui riigile kuuluvais asutustes (vastavalt 8,9% ja 5,2%). ^[8]

Reaalpalk , mis on suurenenud alates 2011. aastast, suurenes 2016. aastal 7,5%. ^[8]

Maakonniti oli keskmine brutokuupalk 2016. aastal koige suurem Harju- (1271 eurot) ja Tartumaal (1149 eurot) ning koige madalam Polva- (864 eurot), Saare- (880 eurot) ja Jogevamaal (884 eurot). Eelnenud aastaga vorreldes suurenes palk koigis maakonnis, kuid kasv oli kiireim Laane- ja Tartumaal ning aeglasim Hiiu- ja Vorumaal . ^[8]

Keskmine mediaanvaljamakse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti keskmist mediaanvaljamakset arvutab Maksu- ja Tolliamet . See ei ole keskmine tootasu, vaid isiku kohta tehtud erinevad valjamaksed, mis on seotud toosuhtega. Keskmise mediaanvaljamakse arvutamisel lahtutakse tekkepohisest arvestusest, mis tahendab, et naiteks detsembris teenitud tootasu, mis makstakse valja jaanuaris, kajastub jaanuaris, ning puhkuse eel makstud puhkusetasu kajastub enne puhkust. Keskmise mediaanvaljamakse puhul ei taandata tootajate arvu taistooajale, mis tahendab, et ka osalise tooajaga inimene laheb arvesse uhe tootajana. Aastase keskmise mediaanvaljamakse puhul jagatakse tootaja koguaastatulu kuude arvuga, milles teeniti tulu. ^[25]

Keskmine mediaanvaljamakse 2017. aastal ^[25]

I kvartal	II kvartal	III kvartal	IV kvartal
877	958	909	932

Alampalk [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Alampalk Eestis

Hinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tarbijahinnaindeks [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aastal muutus tarbijahinnaindeks vorreldes 2016. aastaga 3,4%, mis on viimase viie aasta suurim naitaja. Muutust mojutas enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis moodustas tousust kaks viiendikku. Toiduainetest kallines enim voi (33%), vaherasvane piim (20%) ja kartul (16%). Enim odavnes side. ^[28]

2016. aastal tousis tarbijahinnaindeks 2015. aastaga vorreldes 0,1%. Enim mojutas muutust alkohoolsete jookide 6,7% ja tubakatoodete 5,5% hinnatous. Aastamuutusele avaldasid veel suurt moju soojusenergia ja torugaasi odavnemine vastavalt 9,1% ja 20,1%. Toidukaupadest kallines enim puuvili ja suhkur (21%) ning odavnes vaherasvane piim (10%) ja varske koogivili (7%). ^[8]

Tarbijahinnaindeksi muutus, 1999?2017 (protsentides)
Allikas: Statistika andmebaas , vaadatud 07.11.2017

Eluaseme hinnaindeks [ muuda | muuda lahteteksti ]

2017. aasta II kvartali eluaseme hinnaindeks kallines vorreldes 2017. aasta I kvartaliga 0,3% ja vorreldes 2016. aasta II kvartaliga 4,8%. Korterite hinnad tousid 0,1% ja majade hinnad 0,8%. ^[29]

2016. aastal muutus eluaseme hinnaindeks muutus vorreldes 2015. aastaga 4,7%. Majade hind kallines rohkem kui korterite hind, mis tousid vastavalt 5,4% ja 4,5%. ^[19]

2017. aasta II kvartalis oli omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus vorreldes I kvartaliga ?1,7% ja vorreldes 2016. aasta II kvartaliga 3%. ^[29] Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks muutus 2016. aastal 2015. aastaga vorreldes 3,5%. Enim kallines eluaseme soetus (5,3%). Eluaseme kapitaalremondi ja kindlustuse hinnaindeksid vahenesid vastavalt 0,4% ja 0,3%. ^[19]

Maksud [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti maksususteem

Eesti maksususteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. ^[30]

Riiklikud maksud:

• tulumaks , sotsiaalmaks , maamaks , hasartmangumaks , kaibemaks , tollimaks , aktsiisid , raskeveokimaks . ^[30]

Kohalikud maksud:

• muugimaks , paadimaks , reklaamimaks , teede ja tanavate sulgemise maks , mootorsoiduki maks , loomapidamismaks , lobustusmaks ,
• parkimistasu . ^[30]

Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ning kohalikud maksud, osa fuusilise isiku tulumaksust ja kogu maamaks laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. ^[30]

Tulumaks ja maksuvaba tulu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Tulumaks

Eestis on tulumaksu kinnipidamise maaraks 20%. ^[31]

2017. aastal on maksuvaba tulu 180 eurot kuus (2160 eurot aastas). Selle rakendamiseks peab valjamakse saaja esitama tulumaksu kinnipidajale (nt tooandjale voi Sotsiaalkindlustusametile ) vastava avalduse. ^[31]

Maksuvaba tulu alates 2018. aastast [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1. jaanuarist 2018 oleneb maksuvaba tulu maar kogu aasta tulude summastː

• aastatuluga kuni 14 400 eurot (1200 eurot kuus) on maksuvaba tulu maar 6000 eurot (500 eurot kuus),
• aastatuluga 14 400 eurot (1200 eurot kuus) kuni 25 200 (2100 eurot kuus) arvutatakse maksuvata tulu maar valemiga 6000 ? 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa ? 14 400,
• aastatuluga ule 25 200 (2100 eurot kuus) on maksuvaba tulu maar 0 eurot. ^[32]

Aastatulu hulka arvestatakse:

• bruto tootasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushuvitis vm)
• volaoigusliku lepingu alusel saadud teenustasu,
• ettevotlustulu,
• kasu vara voorandamisest,
• rendi- ja uuritulu,
• litsentsitasu,
• intress ,
• dividend ,
• maksustatav pension ,
• toetus, stipendium, preemia, huvitis voi muu tulu. ^[32]

Maksuvaba tulu saab arvestada ainult uhe tooandaja juures, kuid seda voib rakendada kuupohiselt. Kui tulumaksu kinnipidamisel ei ole maksuvaba tulu arvestatud voi ei ole seda kogu aasta ulatuses ara kasutatud, saab tuludeklaratsiooni alusel enammakstud tulumaksu tagasi. ^[32]

Maksuvaba tulu soltuvus sissetuleku suurusest alates 2018. aastast

Riigieelarve [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti riigieelarve

Eesti majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Majandusharude klassifitseerimiseks kasutatakse Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatorit (EMTAK), mis on rahvusvaheliselt uhtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. EMTAK on oma ulesehituselt hierarhiline, jagunedes viieks tasemeks. Neli esimest taset vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik, mille loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripara ning vastavat seadusandlust.

  Pikemalt artiklites Primaarne sektor , Sekundaarne sektor , Tertsiaarne sektor , Kvaternaarne sektor  ja Viies sektor

  Pikemalt artiklites Avalik sektor , Erasektor  ja Kolmas sektor

Pangandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti finants- ja kindlustustegevus , Eesti pangandus , Eesti krediidiasutuste loend?

Eestis tegutsesid tegevusloa alusel 2017. aasta novembri seisuga uheksa krediidiasutust : Inbank , LHV Pank , SEB Pank , Bigbank , Coop Pank , Luminor , Swedbank , Tallinna Aripank ja Versobank . ^[33] 2018. aasta martsis tuhistati Versobanki tegevusluba. ^[34]

Lisaks neile tegutsesid 2017. aasta lopu seisuga valisriigi krediidiasutuse filiaalidena AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Folkefinans AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, TF Bank AB Eesti filiaal. ^[33]

Pollumajandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti pollumajandus, metsamajandus ja kalapuuk , Eesti pollumajandus

Pollumajanduses tootavate inimeste arv ja pollumajanduse osatahtsus SKT-st on parast taasiseseisvumist kiiresti vahenenud. 2017. aastal oli pollumajanduse osatahtsus SKT-st umbes 2%. Euroopa Liiduga liitumisega hakkas Eestis kehtima EL-i uhine pollumajanduspoliitika . Eesti on saanud hulgaliselt Euroopa toukefondide investeeringuid , kuid Eesti pollumajandusele makstavad toetused on kolmandiku vorra vaiksemad kui vanade liikmesriikide makstavad toetused. ^[35]

2016. aastal tehtud pollumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eestis 2016. aastal pollumajanduslikku tood 38 600 inimest, kellest 25 200 oli peretoojoud ja 13 300 palgatoojoud. Kolmandik koigist tootajatest tootas taistooajaga ja rohkem kui pool koigist tootajatest tootas vahem kui poole tooajaga ning neile ei olnud see pohitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Ule poole koigist pollumajanduslikest majapidamistest (54%) olid vaiksed ehk alla 4000-eurose standardtoodanguga ja tootsid kogu pollumajandustoodangust pisut ule 1%, pohiline toodang (81%) parines siiski suurtest majapidamistest, kus oli palgatoojoud. Keskmise suurusega majapidamised andsid kogutoodangust 18%. Eesti pollumajanduse toojou struktuur sarnanes Soome omaga. ^[36]

Taimekasvatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aastal oli kasutatavat pollumajandusmaad 10 035 km ² , mis moodustab Eesti pindalast ligi viiendiku. 9943 km ² ehk 99% kasutatavast pollumajandusmaast oli pollumajanduslike majapidamiste valduses ja koigest 92 km ² koduaedades ja pollumajanduslikes kodumajapidamistes. 2015. aastaga vorreldes suurenes kasutatava pollumajandusmaa kogupindala 1%. ^[8]

Kasutatavast pollumajandusmaast oli 69% pollumaa, 31% pusirohumaa ja 1% pusikultuuride pind (viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid jm pusikultuurid). Pollumaa pind kasvas 2016. aastal eelneva aastaga vorreldes 3%. ^[8]

Loomakasvatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aasta lopus oli Eestis 248 200 veist , kellest 86 100 olid piimaveised ja 27 800 ammlehmad , 265 900 siga , 90 600 lammast ja kitse ning 2,1 miljonit lindu. ^[8]

Piimatoodang oli 2016. aastal 783 200 tonni, mis on umbes sama suur kui 2015. aastal. ^[8]

Lihatoodang oli 2016. aastal 77 900 tonni, millest moodustas 55% sealiha, 25% linnuliha, 19% veiseliha ja 1% lambaliha. Elaniku kohta toodeti aastaga 59 kg liha, mis on kuue kilo vorra vahem kui eelneval aastal. ^[8]

Mune toodeti 2016. aastal 199 miljonit. ^[8]

Kalandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti kalanduses pole viimastel aastatel peaaegu uhegi naitaja osas esinenud suuri muutusi. ^[8]

2016. aastal puuti veekogudest koige rohkem kala Laanemerest , kust parines kogupuugist 80% (60 440 tonni). Enamik sellest puuti avamerepuugil, mille osatahtsus kogu Laanemere puugis pole alates 1992. aastast eriti muutunud. Keskmiselt tuleb Laanemere puugimahust 83% avamerepuugist ja 17% rannapuugist. Kaladest puuti enim raime ja kilu (2016. aastal vastavalt 33 768 tonni ja 23 687 tonni). ^[8]

Siseveekogudest puuti enim kala Peipsi jarvest , Pihkva jarvest ja Lammijarvest . Sisevete kalapuugi kogumaht oli 2016. aastal 3018 tonni ja kaladest puuti enim ahvenat , koha ja latikat . ^[8]

Kaugpuugist saadi 2016. aastal umbes 12 000 tonni kala. Peamised piirkonnad on Atlandi ookeani kirde- ja loodeosa. Kirdeosast puuti 73% kogu ookeanipuugi mahust ehk 8744 tonni kala. Liikide poolest puuti kirdeosast kogu hariliku suvameregarneeli ehk kreveti saak, loodeosast saadi enamasti meriahvenat. ^[8]

Eesti vesiviljelussektoris kasvatatakse eri kalu ja vahke. Muugis on koige suurem osakaal vikerforellil , mida muudi 2015. aastal 559 tonni, kuid teiste kalade mahtude suurenemise ja mitme uue liigi lisandumise tottu on selle osatahtsus viimase viie aasta jooksul vahendanud 80%-lt 70%-ni. Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni. 2015. aastal muudi kogu kaubakala toodangust 7% valismaale. Pohiliseks eksportkalaks oli angerjas , vahemal maaral tuurlased.

Metsandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Metsandus , Eesti metsandus

Eesti maismaast moodustab mets poole. Levinumad puistud on mannikud (33% puistute kogupindalast), kaasikud (30%) ja kuusikud (17%). ^[8]

Metsasektoris tootab Eestis 35 000 inimest, kaudselt on sellega seotud veel turismi-, spordi- ja transpordisektori tookohad. ^[8]

Ettevotlus [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aastal oli Eestis umbes 155 000 tegutsevat majandusuksust , millest ule poole olid ariuhingud (62%) ja alla viiendiku fuusilisest isikust ettevotjad (16%). Mittetulundusuhinguid oli koguarvust 20%. Ule poole Eesti koigist ettevotetest ja ule kahe kolmandiku suurettevotetest asub Harju maakonnas . ^[8]

2016. aastal suurenes viimastele aastatele omaselt osauhingute arv ja vahenes FIE-de arv. Koige enam suurenes ettevotete arv Harju maakonnas (umbes 3000 ettevotte vorra), jargnesid Valga maakond (umbes 300) ja Rapla maakond (umbes 200)Koige enam lisandus mikroettevotjaid . ^[8]

Eestis tegutsevad 65 riigi ettevotted. Euroopa Liidu liikmesriikidest ei ole siin tegutsevat tutarettevotet ainult Portugalil ja Horvaatial . Eesti ettevotetel on tutarettevotteid enam kui 60 riigis, millest suurem osa asub Euroopas. ^[8]

Energeetika [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aastal toodeti Eestis elektrit kokku 12 teravatt-tundi, mis on 15% rohkem kui 2015. aastal. Aastases vordluses suurenes sisetarbimine 3% ja eksport vahenes ule 12%, kuid Eestis uletab sellegipoolest toodang tarbimist ja Eesti on netoeksportiv riik. ^[8]

Ligi 90% Eesti elektrist toodetakse polevkivist . Ulejaanud energia toodetakse maagaasist , vedelkutustest , puidust ja teistest taastuvatest energiaallikatest . ^[8]

Taastuvelektri toodang vahenes 2016. aastal eelneva aastaga vorreldes 6%. Koige enam vahenes tuuleenergia toodang (15%). Kuni 2015. aastani oli taastuvelektri toodang aina kasvanud. Prugilates ja veepuhastusjaamades tekkival biogaasil pohinevat elektrienergiat toodeti 2016. aastal 45 GWh, mida on 10% vahem kui eelneval aastal. ^[8]

Polevkivist toodetakse peale elektrienergia ka polevkivioli . 2016. aastal toodeti polevkivioli 740 000 tonni, millest ligi 90% eksporditi. Peamised sihtriigid olid Belgia (35%), Holland (31%) ja Rootsi (13%). ^[8]

Turism [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti majutusettevotetes tootas 2016. aastal umbes 10 000 inimest. Majutusteenuste muugist saadud sissetulek suurenes viiendat aastat jarjest ja oli 2015. aastaga vorreldes 10% suurem. Uhel turistil tuli uhe oo eest maksta keskmiselt 35 eurot. ^[8]

2016. aastal kais Eestis ligi kuus miljonit valiskulastajat (4% rohkem kui eelneval aastal), kes tarbisid siin kaupu ja teenuseid ligi 1,4 miljardi euro eest. Eesti suuremad turismipartnerid on Soome , Venemaa ja Lati . Soome statistikaameti andmetel tehti enam kui viiendik soomlaste oobimistega reisidest Eesti. Iga neljas reis Eesti tehti valjastpoolt Euroopa Liitu ja pisut vahem kui pool valiskulastajatest peatusid Eestis vaid uhe paeva. ^[8]

2016. aastal oli Eestis avatud 1454 majutusettevotet, kus oli kokku 25 000 tuba ja 59 000 voodikohta. 222 majutusettevottes olid toad ka piiratud liikumisvoimega inimestele. Kokku peatus majutusettevotetes 3,3 miljonit turisti (Eesti riiklikus turismiarengukavas 2014?2020 seati 2020. aasta eesmargiks viis miljoni oobimist). 38% neist olid siseturistid, kellest 62% oli puhkuse- ja 23% tooreisil. Eestis kainud valisturistidest peatus majutusettevottes 34%. Kokku veetsid turistid majutusettevotetes 6,2 miljonit oopaeva, millest 2,2 miljonit oopaeva kasutasid siseturistid. ^[8]

Tootlev toostus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tootlev toostuse valdkond holmab materjalide, ainete voi komponentide mehaanilist/fuusikalist voi keemilist muundamist/tootlemist uueks tooteks. Toodeldavaks materjaliks, aineks voi komponendiks on pollumajanduses, metsanduses, kalanduses voi maetoostuses toodetud toore voi tootleva toostuse mone teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse tootlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist voi rekonstrueerimist.

Eesti olulisim tootleva toostuse haru on masinatoostus (umbes 25% toodangust). Tahtsuselt jargmised on puidu- ja paberitoostus (20%), toiduainetoostus (15%), keemiatoostus (umbes 10%), metallitoostus (13%) ja kergetoostus (alla 5%). ^[40] Tootlev toostus on Eesti suurim majandussektor , 2018. aastal oli Eesti toodetud kaupade eksport 10,4 miljardit ? 72% kogu kaupade ekspordist , valdkonnas on ~124 000 tootajat ja moodustab 15,4% Eesti SKP -st ning 20% SKP kasvust 2018 tuli tootlevast toostusest ^[41]

  Pikemalt artiklis Eesti tootlev toostus , Eesti puidutoostus , Eesti toidutoostus , Eesti rasketoostus , Eesti elektriseadmete tootmine, Eesti mooblitoostus , Eesti keemiatoostus , Eesti tekstiilitoostus , Eesti ehitusmaterjalide toostus , Eesti masinatoostus , Eesti metallitoostus

Eesti toidutoostus on tootleva toostuse haru, mis tegeleb pollumajanduse , jahinduse ja kalanduse saaduste tootlemisega toiduaineteks . Toiduainetoostuse harud on Eesti lihatoostus -, piima -, leiva -, suhkru -, veinitoostus , tubaka -, juustu -, olletoostus jms.

Maetoostus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maetoostuse valdkond holmab looduses tahkel (kivisusi, polevkivi ja maagid), vedelal (nafta) voi gaasilisel kujul (maagaas) esinevate mineraalide kaevandamist maaalustes kaevandustes, lahtistes karjaarides, puuraukude kaudu, merepohjast jms meetodil. Maetoostuse valdkonda kuuluvad abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kutuse aglomeerimine. Neid toid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/voi muud laheduses paiknevad uksused.

  Pikemalt artiklis Eesti maetoostus , Eesti maetoostus

Transport ja logistika [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti veondus ja laondus

Raudteetransport ja kaubavedu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti raudteetransport

Merendus ja laevandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti merendus , Eesti laevandus

Kaubalaevade kandevoime (Dedveit, DWT) 1993 kuni 2017

1993	1994	1995	1996	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016	2017
701	698	680	595	550	567	454	363	281	246	233	227	164	101	126	110	95	99	73	84	78	64	67	80	85

^{[42] [43]}

Valiskaubandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eksport [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti eksport

2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi euro eest. Enim viidi Eestist valja elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatahtsus Eesti koguekspordis oli 2016. aastal 22%. Jargnesid puit ja puittooted (10%), pollumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused toostustooted (9%). Lopptarbimise jaotuse jargi (kapitalikaubad, vahetooted ja tarbekaubad) viidi 2016. aastal enim valja vahetooteid, mis moodustasid koguekspordist 53%. ^[8]

Eestist eksporditi kaupu 178 riiki. Suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu eksporditi 18% koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal Lati (9%). Aastaga suurenes eksport koige rohkem Mehhikosse, Saksamaale ja Soome, kuid vahenes Latti, Hollandisse ja Rootsi. ^[8]

Eesti paritolu toodete ekspordi osatahtsus kogu ekspordis on viimastel aastatel pusinud vahemikus 71?72%. Eesti paritolu toode peamiseks ekspordi sihtriigiks oli Rootsi, kuhu eksporditud kaubast oli 90% Eesti paritolu. Koige vaiksem osatahtsus Eesti paritolu kaupade ekspordis on Venemaal, kuhu eksporditud kaubast oli Eesti paritolu 26%. Kaubajaotistest oli Eesti paritolu toodete osatahtsus ekspordis suurim puidu ja puittoodete valjaveos (97%). Teisel kohal oli mitmesuguste toostustoodete (sh moobel, madratsid, kokkupandavad ehitised) eksport (91%). ^[8]

Eesti ekspordi osatahtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,2%. ^[8]

Teenuseid eksporditi 2016. aastal 5,5 miljardi euro eesti. Maakondadest eksporditi teenuseid koige rohkem Harjumaalt ehk 3,60 miljardi euro eest, millest 2,50 miljardit moodustas Tallinna linna eksport. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,28 miljardi euroga, millest 0,26 miljardit eurot eksporditi Tartu linnast. Koikide teiste maakondade eksport oli vahemalt suurusjargu vorra vaiksem. Tegevusala jargi moodustasid suurima osa veondus ja laondus (27%), info ja side (11%) ning tootlev toostus (9%). ^[19]

Kaupade eksport, 2004?2016 (mld eurot)

Import [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aastal imporditi Eestist kaupu jooksevhindades 13,5 miljardi euro eest. Eestisse imporditi koige rohkem elektrimasinaid ja -seadmeid, mille osatahtsus oli Eesti koguimpordis 18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning pollumajandussaadused ja toidukaubad (11%). Ka impordist oli lopptarbimise jargi koige suurem osatahtsus vahetoodetel, mis moodustasid koguimpordist 51%. ^[8]

Koige enam imporditi kaupu Soomest, kust saabus 13% koguimpordist. Jargnesid Saksamaa (11%) ja Leedu (9%). Aastaga suurenes kaupade sissevedu enim Hollandist ja Ungarist ning vahenes Soomest ja Venemaalt. ^[8]

Eesti impordi osatahtsus ELi ekspordis oli 2016. aastal 0,3%.

Teenuseid imporditi 2016. aastal 3,9 miljardi euro eesti. Maakondadest imporditi teenuseid koige rohkem Harjumaale ehk 2,10 miljardi euro eest, millest 1,60 miljardit moodustas Tallinna linna import. Teisel kohal oli Tartu maakond 0,16 miljardi euroga, millest 0,15 miljardit eurot imporditi Tartu linna. Koikide teiste maakondade import oli vahemalt suurusjargu vorra vaiksem. Tegevusala jargi moodustasid suurema osa veondus ja laondus (17%), info ja side (8%) ning hulgi- ja jaekaubandus; mootorsoidukite ja mootorrataste remont (8%). ^[19]

Kaupade import, 2004?2016 (mld eurot)
Allikas: Statistika andmebaas , vaadatud 6.11.2016

Bilanss [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aastal oli kaubavahetuse puudujaak 1,6 miljardi eurot. Eelneva aastaga vorreldes suurenes puudujaak 62 miljoni euro vorra. Ulejaak oli suurim puidu ja puittoodete ning mitmesuguste toostustoodete (sh moobel, kokkupandavad puidust ehitised) kaubavahetuses, puudujaak oli suurim transpordivahendite ning keemiatoostuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. ^[8]

Teenuste bilanss oli 2016. aastal kogu Eesti peale kokku positiivne 1,60 miljardi euroga. ^[19]

Valiskaubanduse bilanss, 2004?2016 (mld eurot)
Allikas: Statistika andmebaas , vaadatud 30.10.2017

Eesti ja Euroopa Liit [ muuda | muuda lahteteksti ]

EL struktuurifondide raha ja selle kasutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

2012. aasta Reutersi uuringute tulemusel oli Eesti on edukaim taristuteks ette nahtud Euroopa Liidu raha kulutaja (Reuters analuusis 10 Ida-Euroopast parit liikmesriigi EL-i raha kasutamist). Alates 2007. aastast on Eesti ara kasutanud 41 protsenti ehk 76 miljonit eurot meile eraldatud 185 miljonist eurost ^[44] .

Eesti majandus ja roheline motteviis [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Euroopa esimese astme kohus tuhistada Euroopa Komisjoni otsuse, mis vahendas perioodil 2008?2012 Eesti aastast CO2 heitmekvooti 24,4 miljonilt tonnilt 12,7 miljonile tonnile.

Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jaanud. Jatkamine on koigile lahkesti lubatud.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti majanduse ajalugu

Muinasajast feodaalajani [ muuda | muuda lahteteksti ]

9000?8000 eKr kuni 5000 eKr elasid Eesti aladel Kunda kultuuri inimesed, kes tegeles peamiselt koriluse ja kuttimisega . Eesti aladel polnud eriti metalle ja pronksi toodi Poolast . Vana-Roomast parit leidude vahesuse pohjal voib oletada, et siinsed inimesed polnud kuigi joukad. Paikne pollumajandus tekkis Eesti aladel 100?400 pKr. ^[45] Viikingid hakkasid labi Eesti alade viima labi kaupu Novgorodi ja Kiiev kaubanduskeskustesse. Ajaloolisest Birka linnast Rootsis oli Eesti alade kaudu minnes hea valtida Vahemerel tegutsevad saratseenidest piraate . Metall liikus labi Eesti alade itta ning karusnahk ja puit laande. Kaubavahetusest annavad tunnistust tuhanded leitud Butsantsi , Araabia ja Saksa mundid.

Feodaalaeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

13. sajandini oli Eesti aladel elav rahvas iseseisev ja ruustas isegi Rootsi ja Taani alasid. Pohjala ristisodade tulemusel jagunesid Eesti maa-alad taanlaste, Liivi ordu ja Saksa ordu vahel. Revalist ja Narvast said olulised kaubanduskeskused. Samal ajal hakkas tekkima parisorjus . Kohalikud talupojad tootasid suurte moisate heaks, mis kuulusid sakslastele.

Vene voimu aeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

1710. aastal uhendati kogu Eesti ala Vene tsaaririigiga . 19. sajandi alguses kaotati parisorjus, kuid paljud kaasnevad igandid, naiteks teoorjus jai kehtima. 1857. aastal loodi Kreenholmi Manufaktuur , mis oli 19. sajandi teisel poolel koige moodsam toostusettevote Venemaa Keisririigis ja mitukummend aastat koige suurem tekstiilivabrik kogu Euroopas.

Toostuse areng Eestis kiirenes markimisvaarselt 1890. aastail, kui rakendati hoogsalt Venemaa rahandusministri krahv Sergei Witte Venemaa toostuse arenguprogrammi. Neil aastail rajasid Peterburi, Moskva ja kohalikud baltisaksa ari- ja raharingkonnad koos valisinvestoritega Eesti territooriumile mitu suurt ettevotet: vagunitehase Dvigatel (1898), elektromehaanikatehase Volta (1899), Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (1898), tselluloosivabriku Waldhof (1898), tsemenditehase Asserin (1899) jmt. Rekonstrueerimise tulemusena muutusid suurettevotteiks A. M. Lutheri vineeri- ja mooblivabrik (asutatud 1883), E. Osse ja Ko tselluloosivabrik (1893), E. Johansoni paberivabrik (1887), F. Wiegandi (1859) ja F. Krulli (1865) masinatehas, Narva kalevi- (1819) ja linavabrik (1851), Kunda tsemendivabrik (1870) jmt. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tahtsaimat toostusharu tekstiili- , metalli- ja masina- , puidu- , mineraalainete tootlemise ( AS ?Port Kunda” ja AS-i ?Asserin” tsemenditehas , Tamsalu ja Rakke lubjatehas ), toiduaine- ning paberi- ja tselluloositoostus. 84% toostustoodangust andis tekstiilitoostus. Eesti puuvillatoostus, valmistas ulevenemaalise toojaotuse raames puuvillast longa Łod?i piirkonna tekstiiliettevotete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikutele . 1900. aastal andsid Kreenholmi Puuvillamanufaktuur ja Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik 4,6% Venemaa puuvillase longa ja 1,3% puuvillase riide kogutoodangust.

20. sajandi alguseks oli metallitoostuse areng Eestis vaga kiire ja tema osatahtsus kasvas 21%-ni, toiduainetoostus tousis osakaalult kolmandaks. Eesti metalli- ja masinatoostuse ettevotted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas, Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid pollutooriistu ja -masinaid, meiereide , saeveskite ja piiritusvabrikute seadmeid, kanalisatsiooni - ja veetorusid, kulmutusseadmeid , aurukatlaid , naftamootoreid , kauba- ja reisivaguneid , allveelaevu , elektriaparaate ja -masinaid.

Vahetult enne I maailmasoda rajati Tallinnasse riiklike tellimuste taitmiseks valiskapitali osalusega kolm suurt laevatehast ? Vene-Balti (1912), Bekkeri (1912) ja Noblessneri laevatehas (1913). 1914 moodustas Saksa, Prantsuse-Belgia ja Inglise kapital 28% toostusettevotete pohikapitalist, valisinvestorite huviobjektiks olid peamiselt tekstiili- , tselluloosi- , vineeri- ja olletoostus.

1900. aastal oli 500 ja enama toolisega ettevotteid 9 (3% toostusettevotete uldarvust), kuid nad andsid tood 66%-le vabrikutoolistest (22 000). 1913. aastal oli selliseid ettevotteid 15 (7% ettevotete uldarvust) ning neis tootas ligi 2/3 koigist toostustoolistest (42 000). Enne I maailmasoda oli Eestis majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hoivatud pollumajanduses, 15% toostuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Eesti ala majandus jai pohiliselt agraarseks .

Eesti vabariigi aeg 1918?1940 [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti iseseisvumise jarel loodeti ebarealistlikult, et Eesti suudab Noukogude Venemaa aaretul turul leida omale koha ning olla sillaks Laane ja Venemaa vahel. ^[46]

10. oktoobril 1919 vottis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mille alusel korraldati uks Euroopa aarmuslikemaid maareforme ja voorandati ule 90% moisnike suurmaavaldustest ja loodi 55 000 uut talu . Need olid kull liiga vaiksed, et olla majanduslikult tohusad ja pankrotistumine oli tavaline nahtus. ^[47]

Venemaa keisririigi aegne metalli- ja keemiatoostus ei suutnud uue majanduskeskkonnaga kohaneda ja varises kokku. Teistest kiiremini suutis uueneda tekstiili- ja paberitoostus, rajati Eestis hulk uusi siseturu jaoks tootavaid vaikeettevotteid. 1920. aastail oli endiselt suurtoostuses esikohal Eestis tekstiilitoostus, andes 20?22% toostustoodangust. Suurim tekstiilitoostuse haru oli puuvillatoostus, kus olid esikohal tootmise restruktureerinud Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabrik ja Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur . Kasvas toidu- ja maitseainetoostuse osakaal, andes 16?22% toostuse kogutoodangust. Tavaparaste tootmisharude ? jahu-, leiva-, parmi-, vorsti-, kalakonservi-, olle- ja piiritustoostuse ? korvale kerkis maiustustetoostus. Arenes paberi- ja tselluloosi-, taielikult uuenenud metalli- ja masina- ning ehitusmaterjalitoostus, eraviisiline ja riiklik polevkivi- ja turbatoostus, mis varustas vabrikuid ja tehaseid ning raudteed kutusega. 1921. aastal ehitati katsetehas Kohtlasse , 1924. aastal ehitati Kohtlasse olivabrik .

1920. aastate keskpaigaks olid Eesti kullavarud otsas ja majandus kriisis, kust ei paistnud valjapaasu. Majandusele andis uue hingamise 1924. aastal rahandusministriks saanud Otto Strandman . Tema juhtimisel karbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati valjavedu ja karmistati laenusaamise tingimusi. Lisaks lopetati toostuse eelisarendamine ja keskenduti hoopis pollumajandusele . Majanduskriisi ajal laks kuni 15% riigieelarvest pollumeestele makstavateks toetusteks. 1920. aastate teisel poolel hakkas Eesti majandus kiirelt arenema. ^[46] 1920. aastate keskpaigaks oli toostus stabiliseerunud ning arenes tousu suunas, saavutades 1928. aastal sojajargse korgseisu. Toostuse rekonstrueerimine ja moderniseerimine sai teoks peamiselt valisinvesteeringute abil. Koige tahtsam toostuse arengumootor oli eksport . 1920. aastate lopul veeti ligi 40% toostustoodangust valja, koige suurema osa eksporttoodangust moodustasid tekstiiltooted, nende tahtsaimad muugiturud olid Saksamaa, Taani ja Lati. Paberi ja tselluloosi pohilised tarbijad olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA. 1. jaanuaril 1928 viidi labi rahareform ja margad asendati kroonidega . ^[47]

1930?1933 mojutas ulemaailmne majanduskriis Eestit vaga tugevalt ja riigist kais ule jarjekordne pankrotilaine . Raskeks loogiks oli Suurbritannia naelsterlingi devalveerimine 1931. aasta novembris. Eesti SKT langes kriisiaastatel hinnanguliselt 10%, suurelt avaldus kriis Eesti valiskaubanduse kaibes, mis pusivhindades moodustas 1933. aastal, 1928. aasta tasemest vaid veerandi. Eesti sissetulekud vahenesid ajavahemikus 1929?1932 enam kui 25 protsenti. Majanduskriisis kehtestas valitsus range kokkuhoiu- ja koondamispoliitika. Eelarve tasakaalustamiseks kehtestati uusi makse, karbiti koosseise ja vahendati riigiametnike palku. 1932. aasta aprillis kehtestati ?Toopuuduse vastu voitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadus“, mille kohaselt oli valitsusel oigus vallandada riigi- voi omavalitsusteenistusest isikuid, kelle abikaasa sai samuti palka riigilt voi omavalitsuselt. Toopuuduse vastu voideldi hadaabitoodega . 1931. aastal kandus kriis pangandussektorisse, Eesti Panga juhatus vottis vastu otsuse, mis nagi ette valisvaluuta muumist vaid neile, kes seda rahvamajanduse huvides kasutasid, kehtestades valuutakontrolli ^[48] . Kriisist toibumisele aitas suuresti kaasa krooni devalveerimine 27. juunil 1933, krooni vaartust langetati 25 protsendi vorra, viies selle Rootsi krooni tasemele. Toostuse kriisijargne elavnemine algas 1934, mis toi kaasa tootmiskulude ja muugihindade vaheliste kaaride vahenemise ja loi toostusele paremad tingimused. 1930. aastate keskel hakkas majandus hoogsalt kasvama ja inimeste elatustase tousma. Selleks ajaks oli Eestist kujunenud edukas liha - ja piimatoodete valjavedaja. Peamiselt veeti Suurbritanniasse . Lopuks hakkas ka taastuma pollumajandus. Kasutusele voeti muude loodusvarade hulgas turvas . 1935. aasta sugiseks koostati majanduse uksikasjalik arengukava ja riiklik investeerimisprogramm aastaiks 1936?1937. Kavandati rajada kriisidele vastupidav kohalikel loodusvaradel pohinev toomahukas toostus, et saavutada maksimaalne toohoive. Esmatahtsaks kuulutas valitsus polevkivi-, turba-, polevkivikeemia-, tulekindla ehitusmaterjali ja sulfaattselluloositoostuse arendamise. Pollumajanduse toodangu suurendamiseks oli kavas ulatuslikult ules harida uudismaa ning muuta maaparandustoodega pollu-, karja- ja heinamaad viljakamaks. Riigi initsiatiivil moodustati keskuhistud Eesti Voieksport , Eesti Lihaeksport , Eesti Munaeksport . Impordile kehtestati ranged reeglid, neid sisuliselt sunniti uheskoos tegutsema. Majanduslikult arengult sarnanes Eesti Kreeka , Itaalia , Ungari ja Poolaga . Soomest jaadi moningal maaral, kuid Rootsist , Taanist ja Laane-Euroopa riikidest juba tugevalt maha. ^[47]

Intensiivse riikliku investeerimise tulemusena suurenes markimisvaarselt riigi osalus toostuses, 1937. aasta majandusloenduse andmetel moodustas riigile ja omavalitsustele kuuluvate toostusettevotete vara vaartus 13% Eesti suur-, kesk- ja vaiketoostuse vara koguvaartusest. 1936. aastal kujundati riigi polevkivi- ja turbatoostus umber 95-protsendilise riigiosalusega aktsiaseltsideks Esimene Eesti Polevkivitoostus ja Eesti Turbatoostused . Rajati Lehtse uus turbatehas , laiendati Ellamaa elektrijaama , ehitati mitu elektrijaama ja reorganiseeriti kahjudega tootav AS Virumaa Elekter, mille aktsiatest kuulus 50% riigile. Eesti elektrifitseerimiseks ja sellega seoses olevate ulesannete taitmiseks asutati 1939 AS Elektrikeskus, mille aktsiatest kuulus riigile 80%. Rajati ka riiklikud AS-d Telliskivi Tehased, Kehra sulfaattselluloositehas , Tootsi briketitehas ja Maardu fosforiiditehas . Metsamaterjali tootlemine ja turustamine koondati riikliku AS-i Eesti Metsatoostus ning ehitusmaterjalide muuk siseturul riiklikule kaubandusuhingule Ehituskivi .

Metallitoostuse alal tegid riigi omanduses oleva Riigi Sadamatehased laevaremonditoid, valmistasid raadiosaate- ja -vastuvotujaamu, turbaloikusmasinaid , sildkraanasid , koppsuvendajaid , trammi- ja rongivaguneid, neete, polte, mutreid jms. Sojaministeeriumi alluvuses olev Arsenal valmistas relvi ja sidevarustust sojavaele. 1937 omandas valitsus Eesti Dvigateli aktsiad. Riigiettevotete tegevuse kooskolastamiseks ning majanduse uldkusimuste arutamiseks ja lahendamiseks Riigi Majanduskomitee .

Teine maailmasoda [ muuda | muuda lahteteksti ]

Noukogude okupatsioon (1940?1941) [ muuda | muuda lahteteksti ]

1940. aasta suvel alustati Eesti majanduse uhendamist Noukogude Liidu plaanimajandusega . Toostus , pangandus ja peagi ka kaubandus riigistati . Pollumajanduses sooviti tekitada uusmaasaajate kihti, mistottu karbiti suuremate talude maaomandit ja osa pollumajandusloomi voeti ara. 1941. aastal kohustati talunikke muuma riigile pollumajandussaadusi madalama hinnaga. 25. novembril 1940 viidi labi rahareform , mille kaigus vahetati kroonid rublade vastu. Esmatarbekaupade hinnad tousid huppeliselt ning teatud kaupadele kehtestati ostupiirangud. ^[47]

Vt. Eesti NSV majandus

Saksa okupatsioon (1941?1944) [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksa okupatsiooni ajal toimis Eesti majandus Saksa riigi huve taitva sojamajandusena. Hjalmar Mae juhitud Eesti Omavalitsuse moju majandusele oli peaaegu olematu. Toostusettevotted taitsid Saksa sojavae tellimusi, kuid toojoust oli suur puudus ning rakendati isegi sojavange . Noukogude maareform tuhistati ning Noukogude okupatsiooni ajal riigistatud vara tagastati osaliselt. Taludele kehtis toiduainete muugi kohustus, kuid tingimused olid siiski leebemad kui Noukogude okupatsiooni ajal . ^[47]

Noukogude okupatsiooni aeg [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eesti NSV majandus

Uhiskondlik kogutoodang Eesti NSV-s (%) ^[49]

	1960	1965	1970	1988
Toostus	60	65	63	62
Pollumajandus	21	19	19	18
Ehitus	9	7	9	9
Kaubandus, teenindus	7	5	6	7
Transport ja side	3	4	4	5

Sojajargsetel aastatel Eesti majandus riigistati ja kehtestati plaanimajandus . Esimestel sojajargsetel kumnenditel investeeriti NSV Liidu eelarvest Eestisse suuri summasid ja Eesti majandus arenes kiiresti. Olulisel kohal oli metalli- ja masinatoostus. Kirde-Eestisse rajati polevikivikaevandamis- ja energeetikakompleks ning loodi uusi kaevandusi. Ettevotted jagunesid kolmeksː Moskvast juhitavad, liidulis-vabariiklikud ja vabariiklikud ettevotted. ^[50]

1957. aastal kehtestati NSV Liidus rahvamajandusnoukogude susteem, mis tahendas, et Eesti NSV juhtkonna kaasaraakimisoigus majanduse suunamisel suurenes. 1965. aastal aga noukogud kaotati. Uleliidulises toostuses oli Eesti valdkondadeks energeetika, kalapuuk ja -toostus, paberi ja mineraalvaetiste tootmine ning puuvillase ja linase riide valmistamine. Neis harudes eksporditi 1960. aastate teise poole seisuga ule 70% toodangust. ^[51]

1970. aastatel aeglustus majandus markimisvaarselt kogu NSV Liidus ja algas stagnatsiooniaeg . Paljud Eestis asuvad ettevotted ei sobinud tegelikult siia kas geograafilistel voi okoloogilistel pohjustel voi toojou nappuse tottu, kuid Eesti tooviljakus oli NSV Liidu keskmisest korgem ja taristu paremini arenenud, mistottu sooviti ettevotteid siin hoida. 1970. aastatel oli Eestis umbes 150 kolhoosi ja peaaegu sama palju sovhoose . ^[51]

1980. aastatel hakati rajama vaikeettevotteid , mida seni oli arenenud maadega vorreldes olnud Eestis vaga vahe. 1987. aastast lubati eraisikutel asutada kooperatiive (algul teeninduses ja kaubanduses, hiljem mujalgi). 1988. aastal asutati Tartu Kommertspank , millega pandi alus erapangandusele. Eesti majandus hakkas liikuma plaanimajanduselt turumajanduse poole. Kumnendi lopuks jargiti juba oma majandusreformi kava, mitte uleliidulisi seadusi, kuid tervikliku majandus- ja rahanduspoliitika jargimine sai voimalikuks alles parast taasiseseisvumist . ^[52]

Taasiseseisvunud Eesti [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti taasiseseisvumise jarel oli Eestis kehtivaks valuutaks rubla ja NSV Liidu huperinflatsioon mojutas tugevalt ka Eestit. Pooleteise aastaga tousid hinnad umbes 10 korda. 20.?22. juunil 1992 viidi labi rahareform , mille kaigus asendati rubla Eesti krooniga . Eesti palga- ja hinnatase oli algul vaga madal. Eesti kroonile maaratud vahetuskurss ergutas valjavedu. Kuna Vene turg oli muutunud peaaegu maksejouetuks, poordus Eesti majandus kiirelt Laande , eelkoige Skandinaaviasse . Tekkima hakkasid uued kodumaisel ja valiskapitalil pohinevad ettevotted ning riigiettevotted erastati . ^[47]

1994. aastal hakkas majandus sugava languse jarel taas kasvama. 1. jaanuaril joustus Euroopa Liiduga vabakaubandusleping . 1996. aastal avati Tallinna Vaartpaberibors . Eesti ettevotete aktsiate hinnad tousid luhikese ajaga vaga kiirelt. 1997. aastal solmiti Eesti ja Euroopa Liidu assotsieerumise leping. ^[47]

Kaks aastat parast Tallinna borsi kaivitumist, tabas seda ullatuslik langus ja 1999. aastal jargnes Venemaa 1998. aasta rahanduskriisi mojul majanduslangus . Aasia finantskriisi mojul esitlesid 1998. aasta 17. augustil Venemaa Foderatsiooni valitsus ja Venemaa keskpank Venemaa majanduskriisi kriisikava , mis holmas rubla devalveerimist , Venemaa sisevola tasumise tahtajatut peatamist ning teatud valisvaluutades nomineeritud valisvolgade tasumise peatamist 90 paevaks. 2. septembril loobus Venemaa keskpank rubla kursi kaitsmisest ja lasi selle vabaks, kursi vabakslaskmisele jargnenud kuu jooksul langes rubla vaartus kahe kolmandiku vorra. Kuna tol ajal oli Venemaa Eestile oluline kaubanduspartner, avaldas kriis suurt moju ka Eestile. Venemaa finantskriis tabas valusalt Venemaale eksportivaid Eesti ettevotteid. 1998. aasta Venemaa finantskriis mojutas markimisvaarselt pankade klientide krediidivoimelisust ja kriisi ajal toimus Eestis ulatuslik omandi umberjaotus, mille kaigus muudi hulk kodumaiseid ettevotteid valisomanikele. Venemaa kriis pohjustas uhelt poolt pangandussektori konsolideerumise, mille kaigus uhinesid Hansapank ja Eesti Hoiupank ning Eesti Uhispank ja Tallinna Pank . Kuulutati valja Eesti Maapanga ja EVEA Panga pankrot . Krooni vahetuskurss seoti euroga . ^[47] 1999. aasta teisel poole vois taheldada majandusolukorra stabiliseerumist ning tegevusmahtude kasvu jarkjargulist taastumist.

2000. aastal algas uus majandustous. 1. mail 2004 uhines Eesti Euroopa Liiduga, 2004. aastal uhines Eesti NATO -ga. Teeninduse osatahtsus SKT -s hakkas suurenema ning pollumajanduse ja toostuse osatahtsus vahenema. Suurettevotted olid enamasti asendunud keskmiste ja vaikeettevotetega ning erasektor moodustas majandusest 80%. Eesti elatustase lahenes kiirelt Euroopa Liidu arenenumate riikide omale. Samal ajal toimus laenu- ja kinnisvarabuum ning riik paisutas liigselt riigieelarvet . ^[47]

2009. aastal joudis Eestisse ulemaailmne suur majandussurutis ( Eesti 2008.?2010. aasta majandussurutis ). SKT vahenes 14% ja tootus tousis 6% pealt 15% peale. Oluliselt karbiti riigieelarve kulusid. Sisetarbimise olulise vahenemise tottu pidurdus hinnatous, mistottu onnestus Eestil taita eurole ulemineku tingimused. Euroalaga liituti 1. jaanuaril 2011. ^[47]

  Pikemalt artiklis 2011. aasta Eesti rahareform

Eesti riigireiting [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 2. juulil 2007 kinnitas Standard & Poor's Eesti riigireitingu tasemel A, kuid muutis valjavaate stabiilsest negatiivseks. Reitinguagentuur Moody's kinnitas juulis 2007 reitingu tasemel A1, muutes valjavaate positiivsest stabiilseks. Reitinguagentuur Fitch kinnitas juulis 2007 Eesti riigireitingu tasemel A stabiilne ^[53] .
• 23. juulil 2008 kinnitas reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti Vabariigi pikaajalise reitingu tasemel A ja luhiajalise reitingu tasemel A-1. Samal ajal kinnitas reitinguagentuur ulekannete ja konverteeritavuse hinnangu tasemel AA. Eesti riigireitingu valjavaade on negatiivne ^[54] .
• 8. aprillil 2009 alandas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingut astme vorra tasemele BBB+, jattes reitinguvaljavaate negatiivseks ^[55]
• 19. juulil 2010 tostis reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu kahe pugala vorra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu valjavaate stabiilsena ^[56] .
• 5. jaanuaril 2011 eemaldas Moody’s ulempiiri Eesti ettevotete reitingutelt, mis voimaldab Eestis tegutsevatel ettevotetel omada kuni korgeima taseme ehk AAA-reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevotete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud volakirjade ja pangahoiuste AAA-reiting peegeldab sarnaselt teiste euroala riikidega nuud ka Eesti puhul seda, et moratooriumi kehtestamise oht on vaga vaike. Eesti riigireiting jai tasemele A1, stabiilse valjavaatega ^[57] .
• 2013. aasta maikuus kinnitas reitinguagentuur Fitch Eesti riigireitingu senisel korgel tasemel A+ koos stabiilse valjavaatega ^[58] .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti majandus

• Estonica: Eesti majandus
• "Forbes tostis Eesti hea arikliima tabelis 10. kohale" Postimees, 28. juuni 2008
• Eesti majanduslugu
• Valner Krinal , EESTI MAJANDUSAJALUGU , TARTU 1992
• Erik Terk : "Seitsmekesi majandustuultes ehk Kuidas vorrelda Eestit endise idablokiga" Postimees Arvamus, 12. detsember 2016
• "Statistika: Harjumaa roll Eesti majanduses on uha olulisem" ERR, 20. detsember 2021
• "Eesti ettevotjate sajandi suurtehingud. Suurimad tehingumiljonarid ehitavad juba uusi superettevotteid" Delfi arileht, 26. detsember 2023