Carl Maria von Weber

Carl Maria Friedrich Ernst von Weber (18./19. november 1786 Eutin , Holstein ? 4.-5. juuni 1826 London ) oli saksa helilooja , dirigent , muusikakriitik, pianist ja kitarrist , uks esimesi tahtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks.

Carl Maria von Weberi teosed, eriti tema ooperid " Noidkutt " ("Der Freischutz"), " Euryanthe " ja " Oberon ", mojutasid tugevalt saksa romantilise ooperi valjakujunemist, eriti ooperiheliloojate Heinrich Marschneri , Giacomo Meyerbeeri ja Richard Wagneri loomingut.

Ta oli ka innovatiivne instrumentaalmuusika looja. Tihti mangitakse tema teoseid klarnetile (kaks kontserti , kontsertiino , kvintett ja duo concertante ). Tema klaverilooming (neli sonaati , kaks kontserti ja "Konzertstuck for Piano and Orchestra in F minor") mojutas selliseid heliloojaid nagu Frederic Chopin , Franz Liszt ja Felix Mendelssohn .

Weberi loodud "Die Temperamente beim Verluste der Geliebten" on uks varasemaid laulutsukleid .

Weberist on olnud mojutatud ka sellised 19. ja 20. sajandi heliloojad nagu Mihhail Glinka , Claude Debussy , Igor Stravinski , Gustav Mahler (kes lopetas Weberi poolelijaanud koomilise ooperi "Die drei Pintos") ja Paul Hindemith (teose "Symphonic Metamorphoses on Themes of Weber" autor).

Elu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Carl Maria von Weber sundis jalavaeohvitser Franz Anton von Weberi ja tolle teise naise, naitleja Genovefa Brenneri kolmanda lapsena. Carl Maria nobu Constanze oli Wolfgang Amadeus Mozarti naine.

Noormees oppis tundma teatrielu ja selle telgitaguseid, reisides ringi isa asutatud perekonna teatritrupiga, mis esitas Baierimaa linnades populaarseid naidendeid ja singspiel 'e.

Weberi isa voimaldas pojale mitmekulgse hariduse, mida kull katkestas pere sage kolimine. Muusikaharidus jai seetottu katkendlikuks ja juhuslikuks. Sai muusikatunde poolvend Fridolinilt, samuti opetajatelt linnades, kus nende trupp pikemat aega peatus. Hildburgkausenis leidis opetamiseks aega andekas kohalik muusik Johann Peter Heuschkel, kes arendas noormehe klaverimangija voimeid.

Napoleon I sojaretkede ajal 1797. aastal jai moneks ajaks peatuma Salzburgi , kus sai muusikaopetust Michael Haydnilt ning laskis trukkida oma esimesed kuus fuugat. 13. martsil 1798 suri Weberi ema tuberkuloosi . 1798. aastal peatus trupp Munchenis. Sealgi vottis noor Weber laulutunde laulja Johann Evangelist Wallishauserilt ning sai kompositsiooni alal napunaiteid oukonna organistilt Johann Nepomuk Kalcherilt.

Weber komponeeris Munchenis 13-aastaselt oma esimese ooperi "Die Macht der Liebe und des Weins" ("Armastuse ja veini joud"), kuid see havis hiljem tules. Munchenist laks trupp Freiburgi, kus 1800 valmis teine ooper "Das Waldmadchen" ("Metsatudruk"), mille perekonna randtrupp ka ette kandis. Seejarel valmis Salzburgis Michael Haydni juhendamisel kolmas ooper "Peter Schmoll und seine Nachbarn" ("Peter Schmoll ja ta naabrid"). Soovis oma muusikalisi teadmisi taiendada, milleks reisis Viini, et saada opetust Joseph Haydnilt . Sattus seal aga hoopis abee Georg Joseph Vogleri moju alla, kes arvas ta oma lemmikopilaseks.

1798 . aastal avaldas ta Leipzigis esimest korda oma loomingut (kuus fugettat klaverile). Teised selle perioodi teosed ( missa ja ooper "Die Macht der Liebe und des Weins") pole sailinud.

1800 . aastal kolis perekond Freibergi , kus 14-aastane Weber kirjutas ooperi "Das stumme Waldmadchen", mis kanti Freibergi teatris ka ette. Hiljem esitati seda Viinis , Prahas ja Peterburis .

1801 . aastal naasis perekond Salzburgi ja Weber jatkas opinguid Michael Haydni juures.

Stich von C. A. Schwerdgeburth von joonistus von Weberist, 1823

Teatrireformaator [ muuda | muuda lahteteksti ]

17-aastaselt sai Weber Breslau (Wrocław) teatri muusikajuhiks. Ta uritas seal reformida nii teatri organisatsioonilist struktuuri kui ka orkestri koosseisu, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Komponeeris Breslaus ooperi "Rubezahl", millest on aga sailinud vaid kolm numbrit.

Parast Breslaud tootas Karlsruhes ja Stuttgardis, mis olid loominguliselt vahe tulemuslikud. Kirjutas seal naidenditele saatemuusikat ning tootas umber ooperi "Das Waldmadchen", mis esitati pealkirja "Silvana" all ja sai vaid mooduka tahelepanu osaliseks. Hiljem Berliinis oli edu palju suurem.

Esimene suurem edu saabus Munchenis uhevaatuselise koomilise ooperiga ( singspiel ) "Abu Hassan", mis aratas tahelepanu oma varskuse ja meloodilisusega.

1813. aastal sai Weber Praha Konigliches Bohmisches Operi kapellmeistriks ja kunstiliseks juhiks ning alustas kohe teist katset reformida teatrit ja orkestrit. Tegi lauljad ansambli liikmeteks ja pani piiri nende staaritsemisele. Korraldas umber proovide ja teose lavastamise protsessi ning reformis orkestri. Repertuaaripoliitika muudatused tahendasid peamiselt saksa romantiliste ooperite ning Cherubini , Spontini, Isouardi, Boieldieu , Dalayraci, Mehuli, Gretry ja Charles-Simon Cateli prantslaste maitsele loodud ooperite eelistamist.

Sel ajal jai tal endal vahe aega suuremate teoste komponeerimiseks. Kirjutas arvukalt instrumentaalmuusikat ja kantaadi "Kampf und Sieg" ("Voitlus ja voit", 1815), mis oli puhendatud Napoleoni luuasaamisele. 1816 pani teatrijuhi ameti maha ning asus toole Dresdeni kuningliku ooperi kapellmeistrina. Seal jatkas teatritoo umberkorraldamise pohimotete elluviimist, arritades lauljaid sellega, et noudis neilt esimestes proovides teksti ilmekat lugemist. Reformis koori, muutis pilliruhmade asetust orkestris ja korraldas umber lavavalgustussusteemi.

1817. aastal hakkas idanema idee kirjutada ooper Johann Friedrich Kindi naidendi "Der Freischutzi" (" Noidkutt ") ainetel. See kanti maestro enda dirigeerimisel tohutu eduga ette 18. juunil 1821 Berliini Schauspielhausis. Ooperit peeti otsekohe meistriteoseks. Sellest kujunes tollal oieti ainus teos, mis suutis Euroopa teatrites Rossini loominguga konkureerida. Ooperi edu innustas impressaario Domenico Barbaiat tellima samasuguse teose Viini jaoks, kuid von Weber utles ara, sest tal oli plaanis luua grand opera stiilis heroiline "Euryanthe", mida 1823 Viini Karntnertortheateris ka triumfaalse eduga esitati. Sedagi ooperit on nimetatud meistriteoseks, ehkki libreto osutus suhteliselt norgaks, mis on suuresti takistanud ooperi laiemat esitamist.

Londonis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sel ajal vaevas von Weberit juba uha suvenev tuberkuloos, mis sundis loomingulisi plaane vahendama. Londoni Covent Garden kutsus ta komponeerima ooperit Oberto oma trupile. Honorariks maarati 1000 naela pluss veel 500 naela esitamisoiguste eest. Ta vottis ahvatleva pakkumise voeti vastu ning laks toole Londonisse. Et paremini Inglise uhiskonda sulanduda, vottis nelja kuu jooksul 153 inglise keele tundi. Libreto valmimine kull moneti viibis, kuid veebruaris 1825 sai ta alustada komponeerimist. Libreto oli aga eklektiline ning voimaldas luua vaid uksiknumbritest koosneva suhteliselt seosetu teose. Esietendus toimus taismajale ja oli taas markimisvaarselt menukas.

Heliloojal oli jaanud elada kaks kuud. Edule vaatamata tunnetas ta, et see teos ei vasta saksa romantilise ooperi pohimotetele, ehkki sisaldas palju vaga head muusikat. Ta kavatses teose umber kirjutada, kuid surm astus vahele. Varem pooleli jaanud koomilise ooperi "Die drei Pintos" ("Kolm Pintot") lopetamist pakuti esialgu Giacomo Meyerbeerile, kuid too loobus. 1888. aastal viimistles selle teose lavastamiskolblikuks Gustav Mahler, lisades sinna muusikat von Weberi teistest teostest.

Carl Maria von Weberit tunti eksperimenteeriva ja noudliku dirigendina. Ta oli lugupeetud ja arvestatav muusikakriitik, kes avaldas pohjapanevaid esseesid ja ulevaateid saksa romantilise ooperi arengust.

Vanemuine mangis 1883. aastal von Weberi muusikast koostatud lavateost "Preciosa ehk Mustlase tudruk". 1921. aastal etendus Vanemuises "Abu Hassan" ja 1957. aastal "Noidkutt". "Noidkutti" on Estonia lavastanud 1920., 1980. ja 2003. aastal.

Weber suri ool vastu 5. juunit 1826 Londonis tuberkuloosi . Ta maeti Londonisse, kuid 18 aastat hiljem maeti tema sailmed umber Dresdenisse .

Ooperid [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Die Macht der Liebe und des Weins" (kirjutatud 1798, esitamata, kadunud)
"Das Waldmadchen" (Freiberg, 1800)
"Peter Schmoll und seine Nachbarn" (Augsburg, 1803)
"Rubezahl" (kirjutatud 1804?1805, esitamata)
"Silvana" (Frankfurt, 1810)
"Abu Hassan" (Munchen, 1811)
"Der Freischutz" (Berliin, 1821)
"Die drei Pintos" (komponeeritud 1820?1821, lopetanud Mahler, Leipzig, 1888)
"Euryanthe" (Viin, 1823)

"Oberon" (London, 1826)