Hiinas on levinud valdavalt
mahajaana
budism.
Budism
joudis
Hani dunastia
aegsesse
Hiinasse
meie ajaarvamise 1. sajandil
Siiditeed
mooda randavate kaupmeeste ja
munkade
vahendusel. Erinevalt
Kagu-Aasiast
ja
Tiibetist
oli Hiinas juba enne budismi saabumist valja kujunenud korgetasemeline kultuur koos keeruka
konfutsiaanliku
riigiaparaadi ja kohalike filosoofiatraditsioonidega.
[1]
[2]
[3]
Budismi esimene arengujark Hiinas holmab
Hani dunastia
teise poole,
Kolme riigi
ja Laane-Jin’i (265?316) aega.
Esimesel kolmel sajandil avaldas budism Hiina usuelule vahe moju. Budism levis pohiliselt mittehiinlastest siseaasialaste seas, kes tegelesid laane kaubateede kaudu sisse voolanud budistlike tekstide tolkimise ja uurimisega. Hiinlastest koosnev haritud ulemkiht budismi vastu huvi ei tundnud.
[1]
[2]
Esimesed
hiina keelde
tolgitud tekstid keskendusid pigem budistlikule
motluspraktikale
kui teoreetilis-filosoofilisele opetusele, tolgitud mittemahajaana kirjutised kasitlesid pohiliselt meele valitsemise, hingamise ja kirgede maha surumise tehnikaid. Budistlikud motlusharjutused sobisid hasti kokku taoistlike huvidega fuusilis-vaimsete alkeemiatehnikate vastu; enne hiinakeelse budistliku terminoloogia valjakujundamist kasutati tekstide tolkimisel suures osas taoistlikke moisteid. Budismi peetigi Hiinas esialgu taoismi osaks.
[1]
[2]
Budismi teine oluline arengufaas Hiinas algas 320. aastate paiku, kui impeeriumi pohjaosa langes
hunnide
voimu alla, ja holmab Ida-Jin’i (317?420) ning
Louna ja Pohja dunastiate
(420?589) aega. Hiina killustus ning kuni 6. sajandini oli keisririik jagatud paljude vaiksemate valitsejate vahel: Pohja-Hiinas valitsesid mitmed valismaised (
turgi
,
mongoli
,
tiibeti
) hoimud, Louna-Hiinas olid voimul hiinlaste dunastiad.
[1]
[2]
Pohja-Hiinas, kus valitsesid vooramaised dunastiad, kogus budism jargijaid, olles vastukaaluks hiinlaste ulimuslikkust rohutavale
konfutsianismile
. Kuninglikku soosingusse sattunud budism allutati keskvoimu kontrollile. Jatkus
indiaparase
budismi sissevool, millega kaasnes ulatuslik puhakirjade tolkimine; opetaja
Kum?raj?va
eestvedamisel said hiinakeelse kuju paljud mojukad mahajaana tekstid, nende hulgas "
Puhta maa suutrad
", "
Lootossuutra
" (sanskriti k.
Saddharma-pu??ar?ka-s?tra
) ja "
Vimalakirti suutra
" (
Vimalak?rti-nirde?a-s?tra
). Tanu neile tolgetele tutvus Hiina avalikkus pohjalikumalt mahajaana, eriti
madhjamaka
koolkonna opetusega.
[1]
[2]
Voorvallutajatest puutumata Louna-Hiinas hakkas Hiina haritlastest ulemkiht esmakordselt budismi vastu huvi tundma. Araloigatus varasematest Sise-Aasia kaudu toimunud laanepoolsetest kultuurikontaktidest vahendas budismi India paritolu rohutamist, mis muutis selle hiinlastele vastuvoetavamaks ning viis esimest korda kohalike budismivormide tekkeni, kus budistlikud opetused olid pohjalikumalt Hiina mottelooga segunenud. Muuhulgas hakati
La?k?vat?ra
-
s?tra
’le tuginedes pidama
vinaja
reeglistiku osaks ranget taimetoitlust.
[2]
Umbes 400. aasta paiku oli Louna-Hiinas juba ligikaudu 2000
kloostrit
. Mungad, kellest paljud olid korget paritolu voi sunniparalt suisa valitsejasuguvosast, propageerisid budismi ka
oukonnas
. Juba 381. aastal andis keiser
Xiaowu
budismile oma ametliku nousoleku ning hakkas ise
sangha
puhendunud ilmikliikmeks. Kuuendal sajandil valitsenud
keiser Wu
keelustas budistiks hakates
taoismi
ning loomade ohverdamise. Samal ajal saabus Hiinasse ka
chan
’i koolkonna rajaja opetaja
Bodhidharma
.
[1]
[2]
Budism Hiinas 6.?9. sajandil ning hiinaparaste koolkondade kujunemine
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Hiina budismi kolmas arenguetapp langes kokku pohja ja louna alade taasuhendamisega
Sui
(581?618) ja
Tangi
(618?907) dunastiate ajal. Algas pohja ja louna budismisuundade segunemine. Seda perioodi peetakse Hiina budismi kuldajaks, mil kerkisid esile paljud tuntud koolkonnad nagu
tiantai
,
huayan
ja
chan
ning mil Buddha seadmus avaldas Hiina kultuurile suuremat moju ning voitis uhiskonnas rohkem poolehoidu kui eales varem voi hiljem.
[1]
[2]
Tangi
keisrid pidasid end polvnevaks
Laozi
’st ning eelistasid
taoismi
, kuid mitmed toetasid ka budismi kui oma alamate seas levinud opetust. Tangi ajastul valitses enamasti usuline sallivus ja mitmekesisus; Hiinasse joudsid teisedki valismaised usundid, naiteks
islam
. Budism oli keskvoimu kontrolli all: valitsejad lasksid ehitada uusi templeid, kuid soovisid samas vahendada templite joukust ja soltumatust.
[1]
Budismi, eriti
huayan
’i
suureks toetajaks oli ka Hiina ainus naismonarh
Wu Zhou
.
Konfutsianistliku
opetuse kohaselt ei oleks naine tohtinud riiki juhtida, budistlik sugude vahel mitte vahet tegev traditsioon aitas aga keisrinna voimu legitimeerida. Wu’d hakati pidama tulevase Buddha
Maitreja
kehastuseks ning seetottu troonile sobivaks.
[1]
Tangi dunastia ajal soodustas budismi levikut ka
trukikunsti
leiutamine 8. sajandil; vanim meieni sailinud dateeritud trukiteos on 868. aastast parinev "
Teemantsuutra
" (skr
Vajracchedik?-prajn?p?ramit?-s?tra
) hiinakeelne tolge.
[1]
Aastal 645 toi palverandur
Xuanzang
Indiast naastes Hiinasse
joogat?aara
(hn
faxiang
) koolkonna. Xuanzang randas 16 aastat Indias oppides
N?land?
kloosterulikoolis ning kulastades budistlikke keskusi ule kogu India. Keisri toetusel onnestus tal Indiast kaasa toodud 600st budistlikust tekstist 76 hiina keelde tolkida. Hoolimata mahukast tolketoost ei jaanud
faxiang
’i koolkond kuigi kauaks pusima, kuna selle vaimsus oli hiinlaste jaoks liialt analuutiline ja indiaparane. Kuigi
faxiang
’i koolkond haabus, elab Xuanzangi elutoo edasi teiste koolkondade opetustes ning nende kasutatavas hiinakeelses budistlikus terminoloogias.
[1]
[4]
Tantristlik budism joudis Hiinasse kolme India munga vahendusel 8. sajandil, kuid ei saavutanud markimisvaarset edu.
[2]
Hiina budismi viimase arenguetapi alguseks loetakse aastat 845, mil algas
taoismi
pooldajast keisri
Wuzongi
poolne budistide tagakiusamine.
Tiantai
ja
huayan’i
koolkonnad haabusid, toenaoliselt seetottu, et nende sailimine soltus spetsialiseerunud kloostrimunkadest, kes aga keiserliku repressiooni all koige rangemalt kannatasid.
Chan
ja
jingtu
ehk puhta maa koolkond, millel oli rohkem jargijaid ka lihtrahva hulgas, sailisid ning taastusid aegamooda. Budism pidi leidma endale koha aina enam konfutsianiseeruvas uhiskonnas konfutsianismi ja taoismi korval; lihtrahva hulgas ka koigi kolme sunkretistliku seguna.
[2]
Luhikese mongolite valitsemisaja jooksul 1271?1368 tutvusid pohjapoolne Jini ja lounapoolne Songi oukond ka
Tiibeti tantristliku
vad?rajaana
budismiga. Parast mongolite moju haabumist jatkas Qingi dunastia Tiibeti tantristliku budismi
geluki
haru toetamist, kuid see jai siiski vaid keiserliku oukonna kultuseks.
[2]
Opetuse rohuasetuse muutused ja uued tolgendused
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Opetuste sustematiseerimine ja
pan jiao
susteem
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Uks probleem, millega Hiina budistid silmitsi seisid, oli tekstilise materjali tohutu sissevool koikidest budismi arenguetappidest ja koolkondadest. Tervikpildi loomiseks oli tarvis paigutada koik need opetused uhtsesse hierarhilisse susteemi (
pan jiao
susteem). Koolkonniti jouti aga erinevate jareldusteni: "
Lootossuutrale
" puhendunutest kujunes valja
tiantai
,
Avata?saka-s?tra
’le puhendunutest
huayan
’i
koolkond.
[1]
[2]
Teistsugune lahenemine asetas ennast valjapoole skolastilisi vaidlusi ning pani suuremat rohku otseselt meeleharjutustega tegelemisele. Selle suuna mojukaimateks esindajateks on
chan
ja
jingtu
ehk puhta maa koolkond.
[2]
Tuginedes mahajaana suutratele, eriti
chan
'
i koolkonnas olulise
La?k?vat?ra-s?tra
16. peatukile peetakse Hiina budismis taimetoitlust budistlike kaitumisjuhiste lahutamatuks osaks nii
munkade
kui ka ilmalike jaoks. Taimetoitlus kasitletakse ka
Mah?parinirv??a-s?tra
mahajaana versioonis ja
A?gulim?l?ya-s?tra
’s
.
Kuuendal kuni uheksandal sajandil kerkisid esile kaheksa koolkonda:
- luzong
(律宗,
l?z?ng
), asutanud Daoxuan (道宣,
Daoxu?n,
596?667).
- sanlun
(三論宗,
s?nlunz?ng
), ehk "kolme traktaadi koolkond", asutanud Jizang (吉?,
Jizang,
549?623); hiinaparane
madhjamaka
.
- faxiang
(法相宗,
f?xiangz?ng
), tuntud ka kui
weishi
(唯識宗,
weishiz?ng
), asutanud Xuanzang (玄?,
Xuan Zang,
596?664); hiinaparane
joogat?aara
.
- mizong
(密宗,
miz?ng
), asutanud Amoghavad?ra (不空,
Buk?ng,
705?74);
tantra
hiinalik kuju.
- huayan
(華嚴宗,
huayanz?ng
), asutanud Du Shun (杜順,
Du Shun
) (557?640). Koolkond on uhendusluliks
joogat?aarale
ja
tantrale
, keskendub "
Vanikusuutra
" (skr
Avata?saka-s?tra
) tolgendamisele.
- tiantai
(天台宗,
ti?ntaiz?ng
), asutanud Zhiyi (智?,
Zhiy?,
538?597); koolkond keskendub "
Lootossuutra
" tolgendamisele.
- jingtu
(淨土宗,
jingt?z?ng
), asutanud Shandao (善導,
Shand?o
).
Jingtu
ehk onnemaa koolkond, ka puhta maa opetus, keskendub piiritu valguse buddha
Amit?bhaga
seotud harjutamisviisidele. Puhta maa opetuse jargijate eesmargiks on umbersund Amit?bha buddha puhtale maale (sanskriti k.
Sukh?vat?
, "onnemaa"), kus tingimused
Buddha
opetuse jargimiseks on aarmiselt soodsad. Oluliseks harjutusmeetodiks on
nian fo
(jp
nembutsu
) ehk "buddha nime lausumine", mis seisneb vormeli
namo amituofo
(jp.
namu amida butsu
) kordamises, samuti Amit?bha ja Sukh?vat? kujustamine ning kogutud palvimuste teistele puhendamine.
- chan
(禪宗,
chanz?ng
), koolkond rohutab vahetut meeleharjutustega tegelemist.
- ↑
1,00
1,01
1,02
1,03
1,04
1,05
1,06
1,07
1,08
1,09
1,10
1,11
Elli Feldberg (2013).
Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja utlused
. Tallinn: TLU Kirjastus.
- ↑
2,00
2,01
2,02
2,03
2,04
2,05
2,06
2,07
2,08
2,09
2,10
2,11
2,12
Andrew Skilton (2012).
Budismi luhiajalugu
. Tallinn: Koolibri.
- ↑
"Timeline of Chinese History and Dynasties"
. Vaadatud 11.12.2016
.
- ↑
"Ida motteloo leksikon"
.
Originaali
arhiivikoopia seisuga 3. august 2017.