Bert Sakmann

Allikas: Vikipeedia
Bert Sakmann
Bert Sakmann (2007)
Sundinud 12. juuni 1942 (81-aastane)
Stuttgart , Baden-Wurttemberg , Saksamaa
Alma mater Muncheni ulikool
Gottingeni Ulikool
Teadlaskarjaar
Tegevusalad meditsiin
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1991)

Bert Sakmann (sundinud 12. juunil 1942 Stuttgardis ) on saksa arstiteadlane , bioloog ja biofuusik , Nobeli auhinna laureaat.

1991. aastal sai ta koos Erwin Neheriga rakkude ioonikanalite ja nende molekulaarse ehituse avastamise ning potentsiaali lokaalse fikseerimise meetodi leiutamise eest Nobeli fusioloogia- voi meditsiiniauhinna .

Sakmann lopetas gumnaasiumi Stuttgardis ning oppis alates 1967 . aastast arstiteadust Tubingenis , Freiburgis , Berliinis , Pariisis ja Munchenis . 1968 . aastal sai temast assistent Muncheni Ulikooli arstiteaduskonnas. Samal ajal tegi ta teadustood Max Plancki Psuhhiaatria Instituudi neurofusioloogiaosakonnas . 1971 suundus ta Londonisse , kus tootas University College Londonis Bernard Katzi alluvuses. Katz oli eelmisel aastal palvinud Nobeli auhinna. 1974 kaitses Sakmann Gottingeni Ulikoolis doktori vaitekirja " Narvide valgusega kohastumise elektrofusioloogia kassi vorkkestas " ja sai doktorikraadi . Samal aastal suundus ta toole Gottingeni Max Plancki Biofuusikalise Keemia Instituuti . 1979 uhines ta seal rakumembraanide bioloogia uurimise tooruhmaga. 1989 oli ta professor Heidelbergi Ulikoolis .

1986 palvis ta koos Erwin Neheriga Louisa Gross Horwitzi auhinna , mida Columbia ulikool annab valja bioloogia ja biokeemia valdkonnas. 1987 palvis Sakmann Gottfried Wilhelm Leibnizi auhinna , mis on korgeim Saksamaa teadlasele antav autasu. 1991 palvis ta Iisraelis valja antava Harvey auhinna , mida antakse alates 1972 . aastast keskmiselt kahele inimesele aastas ja 2013. aasta seisuga oli ta ainus Saksamaalt parit laureaat.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]