Balti (kindral)kubermangud
ehk
Balti provintsid
(
vene keeles
Прибалтийский край
voi
Остзейский край
) olid
Eestimaa
,
Liivimaa
ja
Kuramaa
valitsemiseks loodud Vene administratiivuksused
18. sajandist
kuni
Venemaa keisririigi
lagunemiseni
1917
. aastal: vastavalt
Eestimaa kubermang
,
Liivimaa kubermang
ja
Kuramaa kubermang
(vahel Liivimaast eraldi ka Saaremaa) ehk ligikaudu praeguse Eesti ja Lati alad ilma
Latgaleta
, mis kuulus
Vitebski kubermangu
.
Moningates allikates on Laanemere-aarseks provintsiks nimetatud koos eelnimetatutega 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi alguseni, Vana-Soomet ehk hilisemat Soome
Viiburi kubermangu
territooriumi.
[1]
Piirkond kandis eri riikides (Rootsis, Venemaal, Saksamaal voi baltisakslaste kasutatavaid) erinevaid nimesid:
- Rootsi kuningriigi valitsusperioodil ?
Laanemereprovintsid
. Kuna Laanemeri on
rootsi keeles
otsetolkes "Idameri", siis provintsid olid
Ostersjoprovinserna (ka Baltiska provinserna
);
- baltisakslased kasutasid ka varasemat
Rootsi-aegset
nime ?
Laanemereprovintsid
. Kuna Laanemeri on
saksa keeles
otsetolkes "Idameri", siis provintsid olid
Ostseeprovinzen
;
- Venemaa keisririigi asutused algselt ? Laanemere krai (
Остзейский край
) ja parast
venestamisperioodi
algust ? Baltimaad ehk
Прибалтийский край
voi
Vene Laanemere-kubermangud
, Balti kubermangud, Balti provintsid;
- Saksamaal ? "Laanemere provintsid" voi "Laanemere kubermangud". Kuna Laanemeri on
saksa keeles
otsetolkes "Idameri", kajastus see ka kubermangude nimedes:
Ostseeprovinzen
voi
Ostseegouvernements
;
Esialgu sattus
1721
. aastal Venemaa Keisririigi voimu alla ainult Eesti ja Lati pohjaosa (Riia linn ja
Vidzeme
). Ulejaanud tanapaeva Lati ala jagunes umberkaudsete riikide vahel:
Latgale
kuulus Poola ehk
Rzeczpospolita
koosseisu,
Kurzeme
Rzeczpospolita vasalliriigile ?
Kuramaa hertsogiriigile
.
1772
. aastal liideti parast esimest
Poola jagamist
Venemaa Keisririigiga Latgale ning
kolmandal Poola jagamisel
1795
Kuramaa hertsogiriik ja
Piltene
piirkond.
Kubermangude suurimad linnad oli
Riia
(256 000 elanikku),
Tallinn
ja
Liep?ja
(molemas 65 000 elanikku),
Jelgava
(35 000 elanikku) ja
Tartu
(42 000 elanikku). Kokku oli kolmes kubermangus linnaelanikke 600 000.
Balti kubermangude Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneride loendit vaata
Liivimaa kuberneride loendi
all.
Need olid
Venemaa Keisririigi
alad, kus kehtis nn
Balti erikord
, mis maaras
baltisakslastest
aadlike,
saksa keele
ja
luteri usu
juhtpositsiooni, tehes need alad ulejaanud Venemaa aladest vaga erinevaks. Erinevuse aluseks oli ajaloolise jarjepidevuse alusel valja kujunenud kohalik omavalitsus. Kohalikust korgklassist (baltisaksa aadlikest ja
aadlimatriklisse
kantud isikutest) koosnevad
Eestimaa
ja
Liivimaa ruutelkond
valisid esinduskogudel
Maapaeval
, mis toimus kolme aasta tagant, ruutelkonna esimehe ehk
maamarssali
.
Maapaevade vaheajal juhendas esinduskogu maamarssal koos valitud
aadlikomiteega
(Eestimaal) talle alluva aadlikantseleiga ja
aadlikonvendiga
seda juhatava (vahetuva) maaharraga (Liivimaal), kelle ulesandeks oli esindada asekubernerina ruutelkonna huve keskvoimu juures. Nende taitevorganite otsused kinnitati Maapaeval ning provintsides reaalset voimu omavad moisnikud ja aadlikud votsid need taitmiseks. Autonoomia oli nii ulatuslik, et vastuvoetud otsused ei vajanud keisri maaratud kuberneride kinnitamist ja heakskiitu.
Erinevused Venemaa sisekubermangudest
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Eesti- ja Liivimaa vallutamisel
Pohjasoja
kaigus alistusid
Eestimaa
ja
Liivimaa ruutelkond
ning keiser
Peeter I
kinnitas nende erioigused nendes kubermangudes (
30. septembril
1710
Liivimaal ja
1. martsil
1712
Eestimaal).
Erioigused kandsid uldnimetust
Balti erikord
. Erikorra alusel oli Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa aadlil suur autonoomsus elukorralduse maaramisel. Keisrivoimu esindas kuberner.
Liivi- ja Eestimaa ning osa Soome alade haldamiseks loodi Peterburis keisri oukonna juures Liivimaa, Eestimaa (ja Soome) asjade kontor (
камер-контор лифляндских, эстляндских (и финляндских) дел
), mille juht oli tingimata
baltisaksa
paritolu isik. Samuti allutati
1718
need kubermangud kohtualluvust ja regulatsioone koordineerivale Liivimaa, Eestimaa (ja Soome) asjade erilisele justiitskolleegiumile (
особая юстиц-коллегия лифляндских, эстляндских (и финляндских) дел
). Need kolleegiumid uhendati
1738
, kuid
1740
lahutati uuesti ja justiitskolleegium allutati
Valitsevale Senatile
.
Suur-Venemaa sisekubermangudest omasid erinevusi, pohilistelt
katoliku usku
elanikkonna ja piirkonna
Rzeczpospolita
koosseisu kuulumise ajal ajalooliselt valjakujunenud tavade alusel.
1596
. aastal olid Rzeczpospolita territooriumil asuvate ukrainlaste ja valgevenelaste
kreekakatoliku kiriku
kogudused moodustanud
Bresti uniooniga
Rooma paavstile
ja
Roomakatoliku kirikule
alluva
Valgevene
ja
Ukraina Kreekakatoliku Kiriku
.
-
Pikemalt artiklis
Balti erikord
,
Balti aadel
Kohaliku elanikkonna poolehoiu voitmiseks tehti jargmist.
- Tuhistati
Rootsi
kuningate algatatud
moisate reduktsiooni
ja tagastati moisad nende endistele omanikele; kohalikele moisnikele jai ainuoigus omada parisorje ja maad.
- Kehtima jai senine omavalitsussusteem
Maapaev
.
- Kehtima jai senine kohtususteem korgema kohtuastmega Riias.
- Kehtima jaid kohalike kaupmeeste ja kasitooliste privileegid.
- Kohalikele elanikele jai oigus jargida oma usutunnistust, sundkorras
oigeusku
uleviimist ei toimunud.
- Kehtima jai oigus sailitada kohaliku asjaajamiskeelena saksa keel.
- Kohalikele taitevvoimu ametnike ametikohtadele (valja arvatud sojavaelaste ametikohad) voisid kandideerida vaid aadlikud, mis erines samuti mujal Venemaal kehtivast
teenistusastmete tabeli
alusel maaratletud korrast.
Sailisid Rootsi valitsemisajal valja kujunenud halduspiirid, aga hiljem liideti
Tartu maakond
Ingerimaa kubermanguga
, mis nimetati
Peterburi kubermanguks
.
Veel uks eripara oli kahe paralleelse asjaajamisdepartemangu olemasolu, kus uhes toimus venekeelne ja teises saksakeelne haldustegevus.
Seisuslikud ruutelkondade juhtorganid
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Kuni 1889. aastani jaid tegevusse kohalikud kohtud:
- Wilhelm Christian Friebe
(1794): "
Physisch: okonomisch, und statistische Bermerkungen von Lief- und Ehstland: oder von den beiden Statthalterschaften Riga und Reval
", Riga: bey Johann Friedrich Hartknoch,
Google books
- Wilhelm Christian Friebe
(1805): "
Oekonomisch-technische Flora fur Liefland, Ehstland und Kurland
", Riga: in der Hartmannschen Buchhandlung,
Google books
- Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von
(1826).
Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland
. Riga: Deubner.
- Kohl, Johann Georg
(1841).
Die Deutsch-russischen Ostseeprovinzen oder Natur- und Volkerleben in Kur-, Liv- und Ehstland
. Dresden und Leipzig: Arnoldischen Buchhandlung.
- Bornhaupt, Christian
(1855).
Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte
. Riga: W.F. Hacker.
- Richter, A. v.
(1858).
Geschichte der dem russischen Kaiserthum einverleibten deutschen Ostseeprovinzen bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben: Bis zur Zeit ihrer Vereinigung mit demselben. Theil II (1562-1721)
. Riga: Nicolai Kymmel.
- Brockhausi ja Efroni entsuklopeediline sonastik
, 1890?1907
Прибалтийский край (Остзейский край)